Hormoonsüsteemi kahjustavad ained jõuavad meie kõigi verre

pudel-scanpixAasta tagasi testiti Balti Keskkonnafoorumi projekti raames Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaare verd hormoonsüsteemi kahjustavate ainete suhtes. Uuriti, kas veres leidub ftalaate, polübroomitud difenüüleetrit ja perfluoroühendeid. Kuigi Katrin tarbib säästlikult, leiti temagi veres ohtlikke aineid, mida ei peaks veres üldse olema.

Lisaks vere analüüsimisele, otsiti samu ühendeid ka turul olevatest toodetest ja kodutolmust. 52-s Leedus valitud ja ostetud igapäevatootes ja 15-s kosmeetikatootes määrati ftalaatide sisaldust. 17-s tootes (14 igapäeva- ja 3 kosmeetikatoodet) leiti lubatud piirnormist (0,1% ftalaati toote kohta) suurem kontsentratsioon. Sellised tooted olid näiteks laste mänguasjad, vinüültapeedid, võimlemispallid, plastist laudlinad, plastist sandaalid, küünelakk ja parfüümid. Kaks nukku, mis sisaldasid ftalaate üle lubatud normi avastati ka Eesti turult. Tarbijakaitseamet on need tooted müügilt kõrvaldanud.

Sarnaseid uuringuid on korraldatud ka varem. Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Greenpeace’ga uuris 2006 aastal verd neljal Eesti tuntud inimesel. Laulja Liisi Koikson, saatejuht Vahur Kersna, kirjanik Maimu Berg ja ökoteoreetik Marek Strandberg on erineva taustaga ja erinevas vanuses inimesed, kelle vereanalüüsid annavad kaudse ülevaate meid ümbritsevast keemiatööstuse mõjust.

Kõigil analüüsil osalenud inimestel leiti verest ohtlikke tehislikke keemilisi ühendeid. Sellise keemilise kokteili mõju organismidele ja keskkonnale ei oska keegi täpselt ennustada.

Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad. DBP, DEHP ja BBP on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi (sh. on üks Põhjamaade uuring seostanud ftalaate astmaga).

Neid leidub kosmeetikas, mänguasjades, pakendites, põrandakatetes…

Polübroomitud difenüüleetrid on laialdaselt kasutusel elektroonikas (telefonid, arvutid), samuti mööblis.

Need ühendid on nõrgalt mürgised. Loomkatsed on näidanud, et nad võivad kahjustada aju ja luustikku ja tuua kaasa neuroloogilisi häireid. Leegisummutitena kasutatavate broomiühendite lagunemise jäägid võivad mõjutada hormonaalsüsteemi ja pidurdada kasvu ja arengut. Vähem kahjulikud alternatiivid neile on olemas ja nt. Taani Keskkonnaamet soovitab loobuda selle ainerühma kasutusest täielikult.

Perfloroühendeid kasutatakse laialdaselt materjalide muutmisel mustust ja niiskust hülgavaks ning mittenakkuvaks (spordirõivad, diivanikatted, vetthülgavad rõivad, kõrbemisvastase kattega pannid jne). Fluororgaanilised ühendid võivad takistada rakkudevahelist kommunikatsiooni, mis võib tuua kaasa vähkkasvaja arengu. Kõrgetes doosides on katseloomadel teostatud uuringutes tõestatud hormonaalsüsteemi talitust ja üldist katselooma arengut häiriv mõju.

Ja siia lõppu veel üks väike näide suhtumisest:

“Soovin teada, miks müüakse joogivett plastpudelites, kui on teada tõde, et plastmass eraldab ftalaate ja teisi kahjulikke aineid, ning sellel on pikas perspektiivis vähkitekitav toime. Plastpudeli materjalist võivad vette lahustuda tervisele kahjulikud lisandid (ftalaadid, bisfenool A, antimon),” küsib Tarbija24 lugeja Liisa.

Vastab Saku õlletehase juhatuse esimehe assistent Evelin Greenbaum.

Täname lugejat küsimuse eest! Saku Õlletehase AS-i kasutatavad plastpudelid on valmistatud Euroopa Liidu toiduohutusnõuetele vastavalt.

Mis kuradi vastus see veel on?

Allikad:
Bioneer – Hormoonsüsteemi kahjustavad ained jõuavad tarbetoodetest verre
Balti Keskkonnafoorum – Tarbetoodete, toaõhu, kodutolmu ja veretestide tulemused
ELF – Mürgivaba tuleviku eest!
Foto – Scanpix/Tarbija24

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s