Kas sinu laps saab suvel maale?

Ilusad ilmad õues tuletavad meile meelde, et peagi on käes suvi. Mäletan oma lapsepõlvest ütlust, et igal lapsel on maal vanaema, kelle juurde võsukesed siis suveks viiakse. Tol ajal ei saanud ma veel aru, milline õnnistus see tegelikult oli.

Enda lapseea suved veetsin ma väikeses kohas nimega Kiisa. See polnud küll teab mis suurem asi maakoht, ent siiski looduslähedasem kui kodulinn Tallinn. Seal olid suured metsad ja avastamata matkarajad, liivakarjäärid ja ujumiskohad, heinamaad ja kartulipõllud. Lehmi ja lambaid seal peaaegu ei olnud, ent see-eest naabrimehel olid kanad ning küülikud. Põõsaste all roomasid pisikesed rästikupojad ning metsast kostsid imelikud linnuhääled. Naabripoiss olevat kord isegi põtra näinud.

Mõtlen kibestumusega nende laste peale, kes pole kunagi saanud olla maalapse rollis. Pole kunagi saanud joosta paljajalu kastesel murul või sõita jalgrattaga lõputul kruusateel. Pole kunagi kuusemetsa “eksinud” et sealt alles pimedas võidurõõmsa näoga koju jõuda. Minu lapseea suved möödusid just selliseid rõõme kogedes ja ma usun kindlalt, et mul oli täisväärtuslik lapsepõlv.

Kahetsen senimaani, et  ühel hetkel minu vanemad selle suvekodu maha müüsid. Aga eks oli ka meie mõtlemine tol ajal teine. Nüüd sooviksin iga hinna eest sinna tagasi, kas või enda laste pärast, et ka neil oleks võimalus vabalt joosta ja mängida. Usun siiralt, et lapsed, kelle lapsepõlve suved (võimalusel kõik neli aastaaega) mööduvad linnast väljas, on oma elus õnnelikumad ja oskavad rohkem meie loodust hoida. Minul vedas ja sain oma lapsed mullu suveks tõelisesse maakohta viia – ümberringi traktorid ja lehmad ning lambad, väike külapood ning veidi kaugemal hingematvalt ilus raba. Möödunud nädal sain teada, et ka see aasta on meie pere oodatud sinna tagasi.

Kuidas sinu võimalustega on? Kas sinu lapsed saavad suvel linnast välja? Kas sinu lastel on võimalik leida iseennast loodusest?

Artikkel ilmus Delfis – Kas sinu laps saab suvel maale?

One thought on “Kas sinu laps saab suvel maale?

  1. “Igal lapsel on maal vanaema” nõuab hoopis teistmoodi regionaalpoliitikat. Millest see vanaema end seal maal elatama peaks? “Pean ühte lehma ja kanu” ajad on möödas. Maavanaemad on surev tõug. Koos isa-emaga maal olemine on aga karm investeering: puhkust on tööinimesel aastas 28 päeva ja selle jagamine maakodu ning muude lõbude vahel on raske. Mina näiteks tahan puhata ka ilma lasteta, võiks isegi öelda, et lastest.

    Nostalgia on tore, aga ajad pole enam päris need. Ja kümne aasta pärast pole üldse need…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s