Meie juured ja nende hävitamine – näiliselt võimalik ent tegelikult võimatu

Kas see, kui peita tegelikkus maski taha, muudab tegelikkust? Jah, muudab küll, kui see mask ette unustada ja sadu aastaid tegelikkust läbi maski vaadelda. Nii jõuamegi olukorda, kus kõik tõsimeeli väidavad, et Eesti on kristlik maa ning meie kultuuri aluseks on kristlik kultuur.

Aga kus on meie juured? Kas saab kultuur areneda võõral pinnasel? Mina väidan et ei saa ning see on ka üks põhjustest, miks me oma kultuuri minetame – see, mida meile serveeritakse kultuuri pähe, ei ole meie oma teps mitte. See on võõras kultuur, mis on hoolikalt asetatud meie pinnasesse, see sööb mullast kõik toitained ja vitamiinid, imeb endasse kõik vee ja väärtuslikud mineraalid ja selle kõige juures juhtub meie endi juurtega see, mis juhtub looduses olelusvõitluses – suuremad ja tugevamad lämmatavad väiksema, kellele ei anta hingamisruumi. Ja nii juhtubki, et meie endi kultuur lämmatatakse meie endi pinnasel, meie endi maal ning seal võrsuma hakanud võrsed, mis kasvavad suurteks puudeks, on küll näiliselt meie (nende juured on ju meie mulda end ajanud), ent nad ei ole mitte kunagi päriselt meie. Nad ei saa eirata fakti, et nad on võõrad, kes vaid kannavad meie maski ja mis juhtub siis, kui kunagi see mask langema peaks.

Aga inimesed ei ole lollid. Nad teavad, et võõras on võõrastav ning et olgu mask kuitahes omane, sisu ei vasta tegelikkusele. Nii on juba aastasadu tehtud halva juures head nägu ning mindud sellega kaasa, sest vastuhakk oleks tähendanud põlu alla sattumist, oma ja oma lähedaste elust ilma jäämist (kas siis kujundlikult või otse). Kõik religioonid, mis vallutavad kohalikke uske ja muundavad nende “magusamaid” osi enda dogmadele vastavusse viimiseks, on tegelikult hirmu- ja terrorisüsteemid. Ilusa nimega armastuse sildi taha varjunud lihtlabane võimuiha.

Mul on iga kord südamest kahju, kui kuulen kedagi rääkimas munadepühast koos Suure Reedega või rääkimas jõuludest kui Jeesuse sünnipäevast. Tunnen ahastust, kui leedotuld või jaanituld tehes üritatakse mulle väita, et Jaan on Ristija Johannese meiekeelne vaste või et Tõnismägi Tallinnas on kuidagimoodi seotud Egiptuses elanud kristliku munga Antoniusega, kes enamuse oma elust elas kõrbes erakuna. Milleks sellised maskid? Ikka selleks, et võõras muuta omasemaks, et rahvas oma väe ja jõu annaks võõrale ise samal ajal omade poole hüüdes.

Ja see ongi lihtlabane võimumäng – ja otse loomulikult on kristlus tugevam kui meie oma usk, sest kristlusesse panustavad üle maailma paljud paljud anastatud inimesed, meie oma juurtesse aga vaid käputäis. Ent kas ikka on? Kas ususüsteem, mis oma eksistentsiks vajab võõraste sulgedega ehtimist ja väevõimuga usu üleval hoidmist, on ikka tugevam usust, mida niivõrd suur ja võimas süsteem on aastasadu ekspluateerinud ja loonud kõik tingimused väljasuretamiseks, ent mis selle kõige kiuste on siiski olemas, siiski meie rakutasandil meie juurtesse kodeeritud. Ja sealt, kallid sõbrad, ei juuri meie põlisusku mitte ükski võõras vägi välja…

__________
Foto: Tarvo Tiivits, Hiite kuvavõistlus

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s