Meie loodus on eriline – miks me seda siis ei hoia?

Maainimesed on rahulikumad, mõtlikumad, maal kulgeb aeg hoopis teise tempoga. Linnainimesed ei pruugi märgata enda ümber miskit, nende igapäevael saadab hall betoon ja veelgi hallim asfalt. Väheldane rohelus linnas ongi linnainimese jaoks loodus, olgugi, et see nö. loodus on kunstlikult tekitatud. Uurisin paar päeva tagasi siin kohaliku pargi ühte infotahvlit pargielanike kohta. Kui paljud siinsetest inimestest üldse oskavad aimata, et selles pargis, mille kogupindala jääb tublisti all ühe ruutkilomeetri, elutsevad nahkhiired, kakud, siilid jne? Oravaid on nad näinud parimal juhul, kakke aga kindlasti mitte. Minugi jaoks oli see üllatav, senikaua kuni hakkasin mõtlema liigirohkuse üle – aga nii ju ongi! Loodus meie ümber elab ja areneb omasoodu ja meie puutume sellega kokku vaid siis kui vaja mõni puu maha võtta või kiiremaks otseteeks pargist läbi rutata.

Paljud ehk naeraksid, kui ütleksin, et Eestis on üks ilusaimaid ja väärtuslikemaid looduskooslusi üldse… no kui mitte maailmas, siis Euroopas kindlasti. Ent tegelikkuses see nii ongi ja seda on meile vahendanud ka Postimees. Nimelt loetleb Postimees üles kõik näitajad, mille poolest meie kodu on etem, kui teiste kodu. Mõned väljavõtted kirjutisest:

  • 90% hiidrahnudest asub Eestis;
  • meteoriidikraatrite esinemistiheduse poolest oleme maailmas konkurentsitult esikohal;
  • ligi pool Eestist on kaetud metsaga, Lahemaa oma 72500 hektariga on Euroopa üks suurimaid kaitstavaid metsaalasid;
  • rannaniite, loopealseid ja puisniite on meil samuti rohkem, kui üheski teises Euroopa riigis, samuti asub meil üks Euroopa suuremaid luhtasid – 4000 hektari suurune Kasari luht;
  • teadaolevalt on Eestis esindatud üle 26000 liigi, samas nende arv võib küündida ka 40000ni, paljud liigid, mis mujal Euroopas on haruldaseks muutunud (hunt, karu, ilves) elavad meil üsna hästi.
  • Eesti saared ja laiud on unikaalseimad linnuvaatuskohad Läänemerel, seetõttu ka rahvusvaheliselt hinnatud

Ilus artikkel. Paneb oma kodumaa üle uhkust tundma. Ent kas ka mõtlema? Kahtlen selles, pigem usun, et need, kes niikuinii uhkust tunnevad, tunnevad veelgi rohkem ja need kelle jaoks loodus on vaid üks vahend rikkuse saavutamiseks või prügist lahti saamiseks, no nende jaoks on see jutt kui hane selga vesi. Mis muudaks nende suhtumist? Kuidas kasvatada inimeses armastust oma ümbritseva vastu, kuidas tekitada kodu tunnet ka väljaspool oma põllupealse pappkarbi või paneelmaja seinu?

_______________
pildid on pärit siit: puhkaeestis

2 thoughts on “Meie loodus on eriline – miks me seda siis ei hoia?

  1. Kuigi alati tundub, et mujal on parem (ilusam loodus jne), siis võiks vahest tõesti hoo maha võtta ja asjade üle järele mõelda. Inimese loomupärase kadeduse juures olen vahest mõelnud, et meie loodus oleks lausa täiuslik, kui siin oleks mõnedki suuremad mäed. Hädapärast sobiks ka Soome-Rootsi sarnased graniitkaljud (vaese mehe mäed). Samas olles ise üsna palju Soomes ringi liikunud, siis ka need graniitkaljud muutuvad üksluiseks ja jõudes tagasi meie suhteliselt laugesse kodumaale, siis on ikka hea tunne küll. Positiivne on ka veel see, et siin näiteks Lapimaaga võrreldes sääski kordi vähem ja väiksemad🙂

    Mis aga puutub austet Celticu küsimusse jutu lõpus, siis hoolimata oma optimistlikust meelest ja usust, et asjad ja inimesed liiguvad paremuse poole, pean tõdema, et siin jään nukraks. Et üdini linnastunud inimesi taas loodusest lugu pidama panna, selleks peab Maa meile koha kätte näitama. Karm, aga tõsi.

  2. Kõik müügiks, enam kui laastamist kardan just seda, et meid tükk tüki haaval välismaalastele maha müüakse, sest isegi praegused kapitalistlikud omanikud on siiski oma kodumaal, aga võõras on võõras..

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s