Palk pole primaarne, inimene elab õhust ja armastusest

Vähemalt nii tundub küll ja juba mitmeid aastaid, vaadates kasvõi kohalikke CV keskuseid ja Onlaine, kus tööandjad varmalt tööotsijaid koguvad. Mida siis pakutakse? Konkurentsivõimelist palka, tulemustasu, head palka, veel konkurentsivõimelist palka, kunagi nägin isegi muhedat palka.

Kui ma oleks tööotsija praeguses olukorras, siis mida paganat ma peaks selle teadmisega nüüd peale hakkama? Kas tööandjad tõesti arvavad, et palk pole tööotsija jaoks primaarne, et tööotsija ajab tänasel päeval taga huvitavaid väljakutseid ja toredat töökollektiivi? Tööotsija ainus mure on saada korralikku palka ja kuidas sa otsid tööd, kui sa ei saagi kunagi teada, mis see palk siis lõppude-lõpuks on! Mis tähendab konkurentsivõimeline palk? Kui teatud sektori keskmine on 9000 eek netos, siis kas konkurentsivõimeline on seesama keskmine või hoopis antud sektori miinimum, noh, et püsib ikka konkurentsis.

Ja mis on tööandjate põhjendused, miks nad palku avalikult välja ei pane? Konkurentide poolt oskustööliste üleostmine? Seda saab ka praegu teha… Minu mõistus rohkemat ei võta, kui et just seesama “konkurentsivõimeline palk” on asjas süüdi. Nimelt on võimalik niimoodi pakkuda ilmselgelt väiksemat palka, kui tööotsija ei tea, palju tööandja konkurentide juures sama palgatase on.

“Ega palk polegi tähtis,” kuuleme vahetevahel kõrgepalgalisi ütlemas, tähtis olevat hoopis motivatsioon ja rahulolu oma tegevusega. No krt, palk ongi motivatsioon ja korralikku palka saades on inimene ka rahul. Või arvavad tööandjad tõsimeeli, et inimestele lihtsalt meeldibki 8+ tundi päevas rahmeldada vaid seetõttu, et nad seda tahavad ilma kordagi palgale mõtlemata? Pere toitub õhust ja armastusest. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus, järelikult ka palju toitu.

Võibolla selgub tegelikkus hoopis nende väheste arvelt, kes julgevad need naeruväärsed palganuumbrid välja panna. Näiteks jäi mul kiiruga otsides silma säärane kuulutus: Otsitakse andmesisestajat. Ilmselgelt on tegemist täiesti vastutusrikka ametikohaga kuna kui antud töö on tegemata, siis konkreetse ettevõtte veebipood lihtsalt ei müü ja kõik. Aga tööandja näikse uskuvat, et näruse kuupalgaga täistööaeg (3 744,05 eeku kätte) ei tundugi enam nii nöörimisena, kui konkreetse ametikohaga saad kaasa ka noorusliku ja toetava kollektiivi, palju lõbusaid firmaüritusi ning töötihedaid ja huumorit täis tööpäevi. Tore on. Vähe sellest, et palka makstakse alla miinimumi, on tööpäevad ka töötihedad, lisaks palju-palju segavaid faktoreid (mingi huumor).

Kas tööandjad ise kah aru saavad, mismoodi selline ärimudel ei tööta? Aga tänase Eesti suurim probleem ongi ilge kaadrivoolavus. Kogemusi ja oskuseid hinnatakse vaid tööle astumisel, hilisemalt pole probleem kogenud, ent hinnateadlikumaks muutunud isik lahti lasta ja uus miinimumpalgaline tööle võtta.

Muidugi on olemas ka korralikke ettevõtteid, kus väärtustatakse töötaja panust ja ollakse teadlikud, et parim motivatsioon on hea palk ja korralik suhtumine töötajasse.

18 thoughts on “Palk pole primaarne, inimene elab õhust ja armastusest

  1. Ilmselt kui tegu on väga nüri tööga, kus inimese oskustel ja kogemustel vähe kaalu on, siis võiks ju number väljas olla. Pean silmas, et miks peaks üks Hesburgeri klienditeenindaja või koristaja 2 rohkem palka saama kui teine samasugune samal kohal?

    Aga numbrit ei saa välja öelda, kui see korreleerub inimese oskustega.

    Võttes näiteks infotehnoloogia sektori: Mis juhtuks kui kirjutada samale töökuulutusele, kus otsitakse programmeerjat, et palk on 10k või 30k kätte?

    Esimesel juhul ei vaevuks CV saatma ükski kogenud koodikirjutaja. Ja teisel juhul upuks postkast muuseas kõiksugu traktoristide, põlvepeal tegijate & õnneotsijate kirjadest, kes lihtsalt loodavad hea palga peale saada. See on tööandja jaoks aja raiskamine. Ja sel juhul pole ikka garanteeritud, et tööandja leiab selle inimese, kellele ta oleks nõus 30k maksma. Võib-olla tuleb 20k vääriline, aga kuidas sa ütled talle “Sorry, lubasin küll 30k, aga äkki oled nõus 20k eest?”

    See pole must-valge maailm.

    • Ma ei saa aru sellisest ümmargusest jutust.Töö peab olema tasustatud kindlate
      kriteeriumite järgi,kas tunni tasu või tükitöö hinnete järgi.Ka programmeerijale on võimalik kehtestada normatiivid tehtud töö eest s.t. programmide raskusastme järgi,või siis mingi taseme järgi mis vastab kindlatele teadmiste ja oskuste tasemele.Selline segane informatsioon palganumbritega on kasulik ainult
      tööandjale,sest juba esimese viie minuti jooksul vestluses tööotsijaga oskab ta
      välja käia palga stardi numbri ja edasine on juba psühholoogilise tehnika küsimus.

      • Bravo, Kalev.
        Avalda oma metoodika ja majanduse Nobel v. vähemalt miljardid dollarid on sinu.
        Aastakümneid on IT sektoris otsitud lihtsat, igale lollile managerile arusaadavat, töökindlat ja töötajate poolt mitte hanitatavat metoodikat IT töö mõõtmiseks. Ja… ei ole sellist leitud. Aga Kalev Eestist on nüüd niisuguse leiutanud. Mees, asuta konsultatsioonifirma ja hakka miljardeid kokku kühveldama. Juba ainuüksi selle pealt, et IT meeste juhiks ei pea enam olema kogemustega IT spetsialist vaid sinna saab panna suvalise keskpärase MBA suvalisest kassikoolist, hoiab metsiku papi kokku. Pluss maganerikohustustest vabanenud tegelase tootlus.

    • Suurbritannias on kõikidel tööpakkumistel palk avalik. Ei ole mingit jura. Näed palga ja töökirjelduse ära ja tead, kas võtad ühendust või mitte. Siin raiskad oma aega sellele, et saada palganumber teada konkursi lõpus. Nõme. Raiskab mõlema poole aega.

      Ega kui mulle see palganumber mida firma suudab pakkuda ei meeldi, ei meeldi see ei siis kui ma veel ei tea seda ega ka siis kui ma selle teada saan. See näitab, et sageli peab Eesti töölevõtja inimesi lollikesteks.

  2. Palka sellepärast ei pandagi välja, et siis saab alustada võimalikult madala pakkumisega. Äkki inimene suures hädas on siiski nõus töötama miiniimumi peal? Läks näost väga ära, noh, tuleme vastu, pakume peale katseaega kohe 2x miinimumi!
    Motivatsiooniks on ju töökoht! teavad klassikud http://www.e24.ee/?id=297301

    Jutt sellest, kuis nummer korreleerub konkreetse inimese oskustega on juba huumoriklassika. Kui omanik on ette näinud orja palkamise, siis olgu see või raketiinsener, rohkem lihtsalt ei saa – pole ette nähtud.

    Tegelikult tööandjad teavad väga hästi, millist palgavahemikku nad pakkuda saavad🙂

  3. IT-sektoris antakse enamasti siiski teada ligikaudne või alates-palk, see tagab suurema tõenäosuse, et huvitatud inimesed üldse kandideerima tulevad. Ma väga kahtlen, et traktorist läheks IT-firmasse oma teeneid pakkuma, kui tal vastavat kogemust pole (muidugi, mine tea;)). Samas kui ma olen oma võimeid-oskusi-teadmisi teadev programmeerija, siis ma ei lähe naljalt kandideerima firmasse, mis ei julge mingitki palgainfot avalikustada. Programmeerijad on ju nõutud – ma tean sellisel juhul, mida ma väärt olen, ja oma CV-d ma igaühele kah pakkuma ei hakka – siin olen valija mina.
    Aga jah, paraku toimib see süsteem ainult väga vähestes sektorites …

  4. Palga kohta: kui sa saad 4000 krooni palka, siis on tõesti suur motivatsioonivahe kas sa saad 4000 või 4500. Samas kui sa saad 25000 palka, siis 25500 ei ole enam kaugeltki sama motivatsioonijõuga, ehk peale esmavajaduste katmist ma arvan küll et palganumbri toores motiveeriv jõud jääb järjest vähemaks.

  5. Numbrinärija – jutt jumala õige. Ma igal juhul teeks 23 000 eest meeldivat tööd pigem kui 25000 eest tööd, mis mulle ei sobi. Aga palganumbrid on pigem varjatud kui nad alla 10k jäävad. Või müügitööpuhul tähendab konkurentsivõimeline palk miinimumi põhipalgana, milelle lisatakse tulemus tasu. Ja sellise palga mitteaksepteerimine ei tähenda, et ma oma müügitulemutesse ei usuks vaid seda, et tulemuste tekkimiseni (oote periood kliendi arvete laekumisel) ei ole võimalik saadavast miinimumpalgast elamise ja töölkäimisega seotud kulusid katta.

  6. Meie riigis on üldse kogu see palgasüsteem paigast ära.Kui me oleme nii vaene riik,
    kus SKP ühe elaniku kohta jääb kordi alla euroopa keskmisele,siis selle järgi peaks üles
    ehitatud olema kogu palgasüsteem.Täpselt sama palju kordi peaks olema väiksemad kõigi töötajate ja teenistujate palgad võrreldes sama töö tegijaid rikkamates riikides.Mis aga ei tohiks kehtida tükitöö tegijatele kes võib olla teevad ära sama kvaliteetse töö,kuid palju raskemates tingimustes.Kuidas hoida hindu allpool kui teistes rikastes riikides,siis see peaks olema valitsuse mure,kes on valitud eeskätt rahva heaolu eest vastutajaks.
    See ei ole normaalne,kui tooted poes on samas hinnas,kuid palk,pension,abiraha või toetus on väiksem 3-8 korda.Kui meie keskmine palk on kolm korda väiksem,siis
    peaks sama palju olema väiksemad kõik ülejäänud näitajad(pensionid,toetused,abirahad),mitte väiksemad,nagu näitab statistika.Ka riigi teenistujad,ministrid,parlamendisaadikud,volikogu ja valitsus liikmed peaks leppima
    sama proportsionaalselt väiksema palgaga ja nõudma seda ka riigi osalusega firmade
    juhtidelt,kuid miks ka mitte erasektoris tegutsejatelt,sest eetilisest aspektist lähtudes
    ei ole ka normaalne,kus firma juht pidevalt kaebab kehva majandusliku situatsiooni
    üle ja kärbib tööliste palku,samas endale ja juhtkonnale makstes üle mõistuse kõrgeid tasusid.

    • ei ole ka normaalne,kus firma juht pidevalt kaebab kehva majandusliku situatsiooni
      üle ja kärbib tööliste palku,samas endale ja juhtkonnale makstes üle mõistuse kõrgeid tasusid.

      Aga kui töölised madala palgaga nõus töötama on (alati on keegi, kel on viimane häda käes, eksole) ja töökaotamise ning hilisema töölesaamise ärakottimise hirmust peremehel igasuguseid mölakusi teha lasevad, siis mõne mehe arvates oleks patt seda maasvedelevat raha mitte üles korjata.
      Klassikud teavad ju, et tööandja ei ole heategevusorganisatsioon või sotsiaalhoolekandeasutus🙂

  7. #ei ole ka normaalne,kus firma juht pidevalt kaebab kehva majandusliku situatsiooni
    üle ja kärbib tööliste palku,samas endale ja juhtkonnale makstes üle mõistuse kõrgeid tasusid.

    Siin on selline pisikene AGA, et ega neid juhte polegi niisama lihtne kusagilt leida. ÜBERpalk on lihsalt kõige ODAVAM meetod millega juhtimisvõimekust osta.
    Lihsalt juhtimisvõimekust on turul palju vähem kui töövõimekust ja selle kadumine võib raskel ajal olla firmale katastroofiline. Eks neilt eeldatakse selle raha eest ka 16-tunniseid tööpäevi ja nn. “elu” täielikku puudmist.
    Pealegi – firmale on kõrge palk odavam kui igasugused muud soodustused a. la kullast bassein ja golfiväljak katusel.

    • Et see on siis see koht, et ptsi see juhtimisvõimekus, topime suud-silmad raha täis, küll siis ka hakkab looma.
      Labidamees Vasjale järjest rohkem mänedsere ja juhikesi kukile lükata tõstab Vasja tootlikust n+1 korda? Ja kui ei tõsta, laseme Vasja lahti, tõstame juhtkonna tasusid n korda ja laseme palgata neegri, kes labidat ei tahagi, kühveldab kümne küünega kraavi valmis.

      Kas see võimas ärimudel juhtidele überpalga maksmisega polegi mitte end ammendanud? Äkki peaks need juhid nüüd tootvamale tööle saatma ja juhtimise ning töö organiseerimise küsimuses mõnele asjalikumale Vasjale kopika mõtlemise eest juurde maksma?

  8. Kusjuures, jutt on TIPPjuhtide palkadest. Tavalised managerid eestis, meeldib sulle tunnistada v. mitte, saavad nii mitmeski kohas MADALAMAT palka, kui nende juhitavad spetsialistid. Ma ise olen töötanud vähemalt 2 otsese juhi alluvuses, kelle palk on väiksem kui minu oma. Samuti mitme kõrgema astme juhi oma.
    Suvalisele “kassikoolist” HBA sebinud tüübile ei hakka keegi niisama heast peast maksma 20, 30 jne. kilo.
    Tippjuhid on iseasi. Minu tutvusringkonnas on ka näiteks üks “üle keskmise, aga ei midagi erilist” elukutseline firmajuht, kelle attitude on “enne olen v. töötu kui alla 50 kilose palga tööle lähen”
    Ieska – sa proovi odavamalt mõni paksu nahaga palgaline firmajuht leida, kes su firmat kohe mulinaga põhja ei vii, siis räägime edasi.

    • See see paradoks on – otsest töötegijat palgaga mõnitada on ok, aga proovi sa mõnd valgekraed samamoodi hanitada ja rääkida palgajuttu vastavalt tulemustele. Hakkab samamoodi kohe varastama nagu palgaga nöögitud tööline.
      Mastaabid on aga suuremad.
      Kõigil on küüned enda poole, mõni suudab ainult enda eest suuga suurt linna tehes pisut paremini seista.

      Kui kõik töölised meitelt siin minema ei kaabi, siis vba hakkab turg paika panema ka neid ülekeskmisi. Neilgi peaks üks hetk olema käes koht, kus on viimane häda käes🙂

  9. Pingback: kesknädal, mitmeid mõtteid | PilleRiini avalik internetielu

  10. Eksole kõik suhteline ning, kui inimene teeb midagi mida ta tõepoolest väga teha tahab, siis tema ei vajagi kõrget palka vaid võimalust tegelda sellega, millega ta tegelda soovib. Kahjuks elame me aga maailmas, kus viimasel ajal me ajame taga suuremat palganumbrit mitte tööd, mida me tõeliselt teha tahame.

    Kui ma teeks midagi, mida ma teha ei taha, siis ainus põhjus sellega tegelemiseks oleks kõrgem palk….aga siis tekib küsimus, kas ma tõesti tahan raisata oma elu millegi peale, millega ma 8 tundi päevas ja 5 päeva nädala tegelda ei soovi? Ei, seda ma ei taha ning selle tõttu otsin pigem seda, mida ma tahan teha, seal kus ma seda tahan teha ning palganumber on minu jaoks tõepoolest teisejärguline. See, et ma seetõttu pole “edukas inimene” ei häiri mind millegipärast. Kui ma pean üldse kasutama sõna “edu”, siis minu jaoks tähistab see, mitte summat mille ma kuu lõpuks oma pangakontole saan vaid elu elamist nii nagu mina seda soovin. Millegipärast ma oma naiivsuses tõepoolest usun, et surivoodil olen ma õnnelikum selle üle, et tegin otsuseid lähtuvalt oma soovist, mitte selliseid, millega ma rohkem mammonat kokku kogusin.

    Ilmselgelt pole mul selle vastu mitte midagi, kui miski millega ma tahan tegelda tooks sisse palju raha aga see pole oluline minu jaoks.

  11. Pole meie SKP tuhkagi kordi väiksem Euroopa keskmisest, nagu Kalev väidab: vaid veidi alla 2X väiksem. Tööjõukulud moodustavad SKP-st ligi poole. Keskmine palk (see sadistikaameti rehkendus) on ca 3X väiksem kui ntx Soomes, kelle SKP oli möödunud aastal 110% EU keskmisest.
    Edasi spekuleerige-arvutage ise.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s