Lõpuaegade paradigma

Lõpuaegade kuulutamine on üks huvitavamaid, ent samas ka üks kõige tüütumaid paradigmasi meie kollektiivses alateadvuses. Olen üritanud selle juuri välja otsida, ent tulutult. Tundub, justkui oleks tegemist juurteta mõttemalliga, millest lähtuvalt julgen seda võõrinstallatsiooniks pidada. Ajalooliselt ja kultuuriliselt ei ole meie usus mitte mingit põhjust või viidet vajadusele säärase paradigma järgi.

Ja kui vaadata, millised grupid seda mõttemalli kõige enam amplifitseerivad, siis jääb üle vaid küsida – mis on see emotsioon, mille külge haagitakse säärased “õpetused”? Ja vastus on ju lihtne – üks ürghirmudest – hirm olla üksi, hirm olla eraldi Kõiksusest.

Muidugi on läbi aastate see lõpuaja õpetus muutunud, täiustunud, teisenenud, ent niidid nende erinevate sõnade taga viivad lõppeks ikkagi ühte ja samasse punkti – tee nii nagu mina sulle ütlen, muidu jääd ilma armastusest. Kõik hinged jahivad armastust, teadmata, et armastus on elujõud ning just selle sees nad igas ajahetkes ka on. Tehku vaid silmad lahti. Õpitud abitus on teine suur mõjutaja – ei taheta näha puude taga metsa.

Nii et pole vahet, kas me räägime maailmalõpust, mingitest inimkonna eksamitest või kohe kohe saabuvast uuest ajastust, uutest dimensioonidest – taust on kõigil üks. Ja selleks on manipulatsioon inimhinge ürghirmudega, et saada enda lambakarja võimalikult palju lihaloomi.

2 thoughts on “Lõpuaegade paradigma

  1. See rohkem hariduse ja harituse vald. Kui mulle tehakse riigi poolt selgeks, et kui ujuda ei oska, siis ära mine vette; kui söegrilliga liha küpsetad, siis pead 2-meetrise ohutsooni looma; kui laps kodustes töödes kaasa ei löö ja vastu hakkab, siis mine aga kohtusse, ära jummala pärast vaata seda, millega sa tema kasvatamisel puusse oled pannund – no mida selliselt lambakarjalt tahtagi? Ei õpetata ei kodus ega koolis MÕTLEMA, oma peaga mõtlema, vastutama nii oma väljaöeldud mõtete kui tehtud tegude eest. Noore emana lugesin kuskilt, oli mingi veneaegne kasvatusteemaline raamat, aga mõte oli küll väga hea: et lapsest kasvaks hea, tark ja hooliv inimene, kasvata ta ema selliseks.

  2. See lõpu-igatsus tuleb mateeria pidevast muutumisest, ühed vormid kaovad ja teised tekkivad. Vaim, loomulikult, on igavene. Ja loomulikult tähtis on ka om peaga mõtlemine… Need, keda mateeria huvitab, jõuavad varem või hiljem järeldusele, et mis on kunagi tekkinud, võib ka sama lihtsalt lõppeda. Need, kes vaimu teavad, elavad igavikus.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s