Eelista eestimaist toitu!

Viimased paar päeva on erinevad asjapulgad kõvasti maha teinud kohalikku toitu ning propageerinud importkaupa. Tervise Arengu Instituudi “toitumisspetsialist” Tagli Pitsi väidab, et “oluline on ikkagi, mida ja mis vahekorras süüakse, mitte kas ja kui palju sellest on kohalikku, palju välismaist päritolu.” Tagli Pitsi muide oli seesama spetsialist, kes soovitas tungivalt lapsevanematel oma lapsi mürgitada kõiksugu soja ja gmo lögaga.

Toiduliidust Sirje Potissep aga laiutab käsi ning väidab, et tarbijate arusaam toiduaine päritolust on muutunud tarbijatele raskemaks ja nii võib juhtuda, et peetakse omaks ka võõral maal valmistatud toiduainet või vastupidi. Millega siis Toiduliit tegeleb? Miks ei kaitsta kodumaist tegijat ja tarbijat? Miks on lubatud meie poodides turustada private label tooteid, mille pealt ei saagi kunagi teada, kus ja kelle poolt konkreetne toode on valmistatud ning milline on toormaterjal?

Siinjuures sooviksin meelde tuletada, miks eelistada kodumaist toitu? Lihtne – loodus varustab alati iseennast kõige vajalikuga ning meie, kui looduse osa, saame sellest oma. Ning meie, kui eestlased, saame alati parima just Eestist (ja lähiümbruskonnast). Piirkond toidab oma populatsiooni. Oma piirkonna toit on alati kõige kasulikum kuna sisaldab just neid vajalikke aineid, mida on organismil tarvis arenguks – vajadus just nende ainete ja just sellise koguse/koosluse järgi on välja kujunenud läbi aastasadade ning ka vastavalt suunanud geneetikat.

Meie ökoloogiline jalajälg
Teine oluline põhjus, miks just tarbida piirkondlikku toitu, on ökoloogilise jalajälje vähendamine. Keskkonnale on märksa kasulikum, kui sööme naabri kurki-tomatit, kui et laseme neidsamu vilju teiselt poolt Euroopat laevade-lennukite-veokitega kohale vedada. Mida väiksem on meie ökoloogiline jalajälg, seda vähem saastub loodus ning seda puhtam on ka toit, mida ta meile annab. Kõik siin ilmas on omavahel seoses. Ökoloogilise jalajälje all peetakse silmas iga üksiku indiviidi vahetut mõju keskkonnale, näiteks palju ta kasutab transporti (heitgaasid, transpordivahendi valmistamiseks kulunud energia), kus valmistatakse tema toit, riided, akessuaarid, ka töövahendid jne. palju nende valmistamiseks kulub energiat, palju inimene aasta jooksul otseselt või kaudselt mõjutab elusloodust. Ilmselgelt on see jalajälg väiksem, kui tarvitada toiduks vilju, mis kasvavad võimalikult ligidal.

Tugev tohalik turg kui jätkusuutliku riigi tunnus
Ka majandus on tähtis näitaja kodumaise toidu tarbimisel – mida enam me tarbime eestimaist kaupa, seda enam arendame sellega kohalikku põllumajandust, seda enam panustame kohaliku toodangu arengusse ja jätkusuutlikusse. Riik, kui inimeste kooslus, keda ühendab ühine huvi oma käekäigu vastu mingis kindlas piirkonnas, peaks olema piisavalt võimekas, et toita ära kogu oma populatsioon. Meie loodus annab selleks igakülgse võimaluse ning seda võimalust peab ära kasutama. Eesti rahvastik ei ole õnneks ka niivõrd suur, et meie põllud ja meie metsad meid ära ei toidaks. Kõige selle juures tuleks kindlasti eelistada ehedat ja looduslikku toitu, loobuda täielikult GMO toodetest ning nende tuletistest. Miks? Esiteks filosoofilisem külg – kõik, mis ei kasva looduses, ei ole looduslik ning pole mõeldud mingi kindla piirkonna populatsiooni toitmiseks ning teiseks tervisliku külje pealt – GMO uuringud on poolikud ning teadlased ei ole veel jõudnud jälgida GM toodete pikaajalisi toimeid ning muteerunud toidu mõju elusorganismidele.

Elagem looduslikus rütmis!
Loodus meie ümber on elav ning hingab aastaaegade rütmis. Viljad, mida ta pakub, on samuti seotud tema hingamisega, seega peaksime ka meie arvestama mingil määral looduslike aastaaegade vahetumistega. Me ei saa eeldada, et peaksime sööma värsket kõrvitsat aasta läbi, või mugima tomateid-kurke südatalvel. Taliõunad, talvekartul sahvrisse ning kevadel, mil tärkab uus elu, saame hakata ka varajasi vilju korjama. Õnneks on meie esivanemad andnud meile oskused ja teadmised erinevate viljade konserveerimise, säilitamise ning marineerimise kohta. Kõiki neid rakendades avastame, et meil ei ole tarvis neid toiduaineid, mis on rikastatud konservantide ja säilitusainetega, neid jahukäkke, mida püüdlikult saiadeks nimetatakse ja mis säilivad terve aasta pehmetena. Meil ei ole tarvis osta poola õunu lihtsalt seepärast, et nende kilohind üliodav on, olgugi, et need õunad ei mädane kunagi sest enne meie juurde jõudmist leotatakse neid tunde säilitusaine vedelikus.

Kõige selle eelneva kokkuvõtteks võiks öelda – eelista eestimaist, sest siinset toodangut saad sa kontrollida, siinne vili on looduslikult meile kõige kasulikum ning kohalikku toitu süües me ei saasta loodust. Häid maitseelamusi!

_____________
Pilt pärineb siit: http://www.eestitoit.ee/?language=et

2 thoughts on “Eelista eestimaist toitu!

  1. Kust sa sellist asja tead, et õunu leotatakse säilitusainevedelikus? Kas see saab tõesti ikka tõsi olla? Et banaane kuskil ujutatakse enne pikemat transportimist, seda võib aimata rõvedast haisust, mis banaanikastidest tuleb (alati ei tule, kusjuures). Aga kas on keegi oma silmaga näinud õunu miski olluse sees hulpimas?
    P.S. Eelistan iga kell eestimaist. Lihtsalt tahaks teada, mis on müüt, mis tegelikkus.

    • Jah, Poola õunad lastakse säilitusainevannist läbi. Või millisel muul moel see säilitusaine lisataks? Süstides? Pritsimine pole kuigi efektiivne.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s