Kes või mis siis ikkagi on rahvuslane?

Ligi neli aastat on aktiivselt vaieldud selle üle, kes on rahvuslane. Ja seda suuresti nende nn. rahvuslaste endi sees. Ühed peavad rahvuslaseks teatud kriteeriumitega mõttemalli esindajaid, teised aga teiste. Ühed usuvad, et vaid kaigas käes ja pea paljas oled õige rahvuslane, teised usuvad, et kivi peab salaja viskama. Selgusele pole aga keegi veel selles jõudnud ning sellel jahumise ajal liigub rong üha edasi ja edasi, loobuti Eesti Vabariigi Põhiseadusest, loobuti omariiklusest, nüüd on kohe-kohe minemas ka oma raha. Ent rahvuslased ei jäta jonni. Tugeva jõuga riigi tagasi võtmiseks on ju ometigi tarvis teada kes siis ikkagi on kõige kõvem rahvuslane, kes on Liivimaa parim ratsutaja.

Meil on ühelt poolt olemas täiesti registreeritud ning kindlat liikmeskonda omav rahvuslik erakond – Iseseisvuspartei, teisalt terve rodu erinevaid organisatsioone nagu näiteks ERSP, ERL, surnult sündinud ERKL jne. Mis neid organisatsioone ja erakondi siis ühendab ja mis eraldab?

Kahju tunnistada, aga rahvuslased on kõik niivõrd kõvad tegijad, et isikliku ego kõrval teisi ei aksepteerita. Nii on ka EIP-iga, arumaeisaa, mis inimesed need on, kes skisofreenik Leito pidevalt üha uuesti ja uuesti pukki valivad. Mees on tõestanud korduvalt, et tema juhtimisel on erakond kui kähinal hingitsev konn, millest on terve rodu rekkasi kiirteel üle sõitnud. Leito isikliku ego ja maailmavaate tõttu on luhtunud kõik senised katsed mingisuguseidki koostööplaane välja mõelda. EIP-il on üks kindel kriteerium rahvuslaseks olemisele – üks õige rahvuslane peab tunnistama ja käsi südamel vanduma, et Eesti ei ole hetkel iseseisev riik ning ühe õige rahvuslase pühaks kohuseks on iga hingetõmbega tagada Eesti välja astumine Euroliidust ning iseseisvuse taastamine. Kes seda pole nõus härra Leitole isiklikult ette vuristama, on libarahvuslane ning sionistide sabarakk.

Lugupeetud EIP – see kõik on õige, mida te räägite, ent vaadake enda ümber! Me ei ela keskkonnas, kus rahvuslased saaksid käredahäälselt nõuda enda kuulamist ning veel vähem enda käskude ja tahtmiste järgi toimimist. Reaalsusega tuleb ka ikka arvestada ning reaalsus on, et rahvas valis euroliiduga liitumise. Seda tuleb austada, meeldib see meile või mitte. Me ei saa seada rahvuslaste liitumise aluseks täiesti utopistlikku ja täidetamatut kriteeriumit. Sellise nõudega on EIP juba eos ennast nurka mänginud ning jääbki hüüdja hääleks kõrbes. Ning muidugi on ka see üsna ilmekas, millist skisofreenikud EIP liikmed rumala jonniga üha uuesti oma esimeheks valivad.

Liikudes erakondadelt liikumiste suunas, leiame eest Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL), mis sai kunagi rajatud kahte sorti inimeste poolt – olid need, kes olid südamega asja juures ning soovisid panustada meie rahvusluse arengusse ning oli ka neid, kes vanade aegade hiilguse minetanult soovisid oma keskeakriisi leevendada, luues organisatsiooni, mille abil taas rambivalgel olla (seltsimehed Saar ja varalahkunud Savitch). Nende sahkerdamised ja otsesed valed viisid esimese suurema lõheni ERL-i arengus ning õõnestustöö kandis vilja – sisemised pinged ei lasknud organisatsioonil enam täisväärtuslikult funktsioneerida. Järgnevad ERL juhatused on olnud enamasti vaid poliitikasse püüdlejatele kenaks augutäiteks nende resümeel, praegune juht Martin Helme on küll arukas ja entusiastlik visionäär, ent ka temal puudub täis arusaam sellest, mil moel ühte organisatsiooni peaks toetama, et see sinu huve teeniks. Samas ma ei heida tema tegevust poliitikasse pürgimisel ERL-i oma platvormina kasutades üldse ette kuna tean, kuivõrd tuimad tükid on seal organisatsioonis pesitsevad, end rahvuslasteks nimetavad isikud.

ERSP on suhteliselt värske moodustis, üks uusimatest elukutselise “vabadusvõitleja” staatust omava Tiit Madissoni tagatoast. Madisson on üldiselt arukas mees, ent selle arukuse taga on ilmselgelt näha omakasu. Tunnen inimest liiga vähe selleks, et teha põhjapanevaid järeldusi, ent tema senised tegevused on suuresti meenutanud täiskasvanud lapse käitumist – tahan, olen klubis, ei taha, lähen minema ja teen oma klubi. Ja siis solvun seal ja lähen teen kolmanda klubi. Ainult minu klubi ja siis olen seal boss.
ERSP on tugevalt mõjutatud natsi-ideoloogiast ning seega ei saa me rääkida rahvuslusest kui sellisest. Hetkel käib (ja on tegelikult käinud juba aastaid) ERL foorumis arutelu teemal – kes siis ikkagi on eesti rahvuslane ja kes on saksa rahvuslane või juudi rahvuslane jne jne. Eestlased pole kunagi natsid olnud, seega meie rahvusluse sidumine natsi-ideoloogiaga on enam kui kahtlane.

Seega mis on meil tulemuseks? Käputäis aktiivseid inimesi, kelle selja taga on tuhanded inimesed, ootuses, et miskit võiks ju juhtuma hakata. Aga ei juhtu, sest need käputäis “rahvuslasi” ei suuda otsustada, kes on ja kes ei ole rahvuslane ning mis on ühe õige rahvuslase välimäärajaks. Neid välimäärajaid on kirjutatud ka tegelikult üksjagu, ent need on olnud suuresti kallutatud. Ühtegi üldist mõõdupuud meil pole, mõistuse hääl on varjutunud ning iga loll ajab oma rida.

Palju õnne Eesti! Sinu mehemeel elab edasi vaid üksikute lollide peades…

14 thoughts on “Kes või mis siis ikkagi on rahvuslane?

  1. Sutheliselt mõistlik jutt. V.a. et Helme on visionäär. Helme on küll äärmiselt meeldiv ja tore inimene, kuid seda seni kui ta poliitikast ei räägi.

    Õnneks enamus inimesi ei ole “rahvuslased” ja seega areneb riik ikka suhteliselt mõistlikult. Siia-sinna on veidi viltu küll, aga suures plaanis on asjad suhteliselt korras. Kui rahvuslased võimule saaksid, hakkaks kohe venelaste küüditamine ning järelejäänud inimesed (palju neid üldse olekski) suunataks tagasi juurte juurde – muldpõrandaga korstnata onnidesse jahukörti sööma. -Ei aitäh.

    • Nu seda neile noortele põhikoolis õpetatakse. Üks kõrgharitud R-tähega neiu lajatas ka täiesti tõsimeelselt, et rahvusriik on Hitleri sünonüüm, ehkki tegemist ei ole isegi mitte marurahvuslaste poolt juhitud riigiga**.
      Ise pean rahvuslaseks seda kes austab oma rahvust ja kultuuri ja seda ilma teisi rahvusi ja nende kultuuri alavääristamata*. Omab teadmisi oma kodumaa arengu ja kultuuriloo kohta ning peab rahvuse säilimist oluliseks aina multikultuursemaks muutuvas maailmas PUNKT!

      Helme ja Leito siia üldistusse ei mahu – niu-niu..oi kui kahju😀

      *loogiline kah, muidu oleks tegemist marurahvuslusega.😛
      ** šveits on üldse riik mille suunas peaks Eesti vaatama, mitte mingisest poolperses Rootsist eeskuju võtma. Libe-Sotside aeg on läbi ja mingi hetk peab hakkama seda jama kokku lükkama, mille nad kokku on keevitanud.

      • Ise pean rahvuslaseks seda kes austab oma rahvust ja kultuuri ja seda ilma teisi rahvusi ja nende kultuuri alavääristamata – kirjeldatud pole mitte rahvuslast, vaid normaalset inimest.

        Rahvuslane on keegi, kes on täis võõraviha (peab enese rahvust teistest paremateks – või täpsemalt, peab teisi halvemaks), on tagurlik ning minevikus kinni, aru saamata et see rong on juba ammu läinud.

        Sellel on oma põhjus, miks rahvuslased ainult tatti pritsivad ja reaalselt väga vähe ära teevad – nad ei oskagi peale omavahelise kemplemise midagi teha. Kohalikelt rahvuslastelt pole viimastel aastatel tulnud mitte ühtegi mõistlikku ettepanekut või ideed.

  2. Kas sa a oskad ka seletada, miks peaks üks rahvuslane endas kandma võõraviha? Miks ta peaks vihkama võõraid ja miks enda rahvust teistest paremaks pidama?

  3. Kallis a.

    Kuna tsiteerisid minu nn. definitsioonist ainult poolt, siis jääb paratamatult mulje, et kui inimene peab oluliseks oma rahvuse säilimist, siis ta enam normaalne pole…
    Hmm…kui ta, aga oma rahvuse ja selle baasiks oleva kultuuri säilimist oluliseks ei pea, siis kuidas ta saab seda(oma rahvust ja kultuuri) austada – tal ju sellest pikemas perspektiivis savi või siiski: jah, muidugi vist kuid ei, aga jaa ?

    • Mitte ühegi rahvuse (sh. siis ka näiteks Eesti) säilumist ei saa tagada “käsukorras” – mis on just midagi, mis tundub olevat rahvuslaste taotlus. Siin võiks tuua paralleeli varakeskaegse kirikuga, kes leidis samuti, et tuleb iga hinna eest säilitada olemasolevat ning tõrjuda võõrast ja tulemuseks oli pime keskkaeg. Maakera muutus uuesti lapikuks ja päike hakkas selle ümber tiirlema, to name a few. Teisitimõtlejad leidsid kiire lahenduse tuleriidal.

      Paraku “globaalse küla” tingimustes, kus suvaline inimene ja suvaline on vaid ühe kliki kaugusel, on selline soovunelm-käsukorras-reguleerimine juba eos hukule määratud. Inimene ei eksisteeri rahvuse ja riigi jaoks, vaid vastupidi.

      • Ühesõnaga sa lõid endale siin mingi aluse, mis küll logiseb, aga kogu edasise jutu kirjutasid puhtalt sellele eeldusele tuginedes, et rahvusluse eesmärk on aeg seisma panna ning peatada igasugune areng, aga mitte rahvuse säilimine ja selle jätkusuutlikuse tagamine.
        Millest sa räägid? Oled sa kindel, et sa ikka tead millest jutt käib ?
        Selgitame välja.
        (Vastused lühivormis joonelisele paberile.)

        1. Osa

        Mis on kirik ?
        Mis on kultuur ?
        Mis on rahvus ?
        Kuidas sa selgitaksid aja mõistet ?
        Oma sõnadega selgitada mõistet “areng”

        2. Osa

        Kas laensõnad on kultuuri või keele surm ?
        Selgitada mõistet “kultuuri arengulugu.”

        3. Osa

        Kirjutada essee teemal “Väikerahva püsimajäämise võimalused globaliseeruvas maailmas”

        Oeh….

    • Laenates kõige esimese kommentaatori mõtet – kui tahad elada murumüts peas koos loomadega rocca al mare stiilis pimedas muldpõrandaga onnis (sest korsten, laudpõrand, valgustus jne on teatavasti võõrmõju, importkaup ja seega saatanast) ning seal jahukörti süüa, siis lase käia, aga ära eelda et teised ka sedasama soovivad.

      • ..Et siis eestlaste kultuuriline areng jäi seisma kuskil 10. sajandil ning eestlane on maailma kõige lollim loom, kes ei ole võimeline mitte midagi saavutama – kiidan, vist siiski mitte.
        Minu arust on meil võõrad ajud praegu palgalehel sellepärast, et kohalike hulgas napib kvalifitseeritud tööjõudu, mitte sellepärast, et eestlased sellised tainaoinad oleks, kes midagi ise selgeks ei saa.

        Selle elektri, valgustuse ja võõrmõju kohapealt… Äkitse mõtleks veidi või uuriks taustinfot ennem kui laualampi ideedest tühjaks väänama hakkad ?

  4. Minupoolseks teema lõpetuseks – rahvuslastega ei ole mõtet tegeleda, kuna rahvuslased tegelevad endaga ise. Rahvuslasi hävitav seeme kasvab rahvuslaste endi seest ja selleks on liigne põhimõttekindlus. Kuna aga need põhimõtted eri kampade vahel ei kattu ning iga mees arvab (by definition), et just tema veendumused on need õiged ja ei ole nõus sammugi taganema, on kompromissid ja seega ka kampadeülene koostöö välistatud. Ühesõnaga, palju õnne rahvuslaste identiteedi otsimises – selle asemel võiks parem lotot mängida, kuna on vähemalt väikegi positiivse tulemuse võimalus.

    • ja ülejäänud inimühiskond sätendab üksmeelsusest nagu jõllitusvampiirid ühest teatud filmist ?
      Selle koha pealt on sul muidugi õigus, et enne kui inimestes üksmeele saavutavad, võidad sa 10 korda Viking Lotoga, aga õnneks on inimesi kes vähemalt proovivad midagi korda saata, mitte ei veeda enda päevi Bingo loto pileteid täites ning Lotoputka veeres kolme hobeserauda välja kraapides.

      Head lotoõnne !

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s