Miks ma pean end paganaks?

Kohalikel maausksetel on küljes üks kole viga – oma suures religioonisõltumatuses on nad tegelikult üsnagi sõltuvad religioonidest. Selle kurva tõsiasja üheks tõestuseks on ka nende suhtumine väljendi pagan kasutamisse. Ühene vastus Maavalla Kojalt on olnud ja endiselt on, et pagan oli kristlaste sõimusõna mittekristlaste kohta. Kuigi selle sõna etümoloogia ning ka tegelik kasutatavus maailmas näitavad hoopis midagi muud, lähtuvad kohalikud maausksed siiski kristliku kultuuriruumi nägemusest. Kui see pole sõltuvus maailmareligioonist, siis mis veel oleks?

Sõna pagan üldine ja ametlikult tunnustatud etümoloogia väidab, et pagan tuleneb mõistest talupoeg ning pärit on see ladina keelest. Tegelikkuses oli ka tol nimevormil algselt teine tähendus – oma maa mees. Talupoegadeks hakati paganaid sõimama Rooma sõdurite poolt ning tehti seda nende aadressil, kes keeldusid olema osa Rooma sõjaväest, kes olid “oma maa mehed.”

Teine tähendus pärineb lisaks sellele kreeka keelest, kus sõna pagos tähendas kivirahnu, menhiri. Just sääraseid kive on kasutatud tootemitena või ohvrikividena paljud eelkristlikud rahvad üle terve maailma. Pagos tähendas “koha vägi” ning just see seletus läheb väga hästi kokku minu nägemusega paganatest – me austame kohalikku, piirkondlikku väge, meie kõigi elujõust loodud “teadvustatud” jõudu, mis määrab ära meie ühtekuuluvustunde alused. Selles väes on säilunud meie esivanemate tarkused, traditsioonid, kombestik, ohvritalitused, nende suur usk loonasse ning vahetu suhtlemine ümbritseva keskkonnaga. Terve loond meie ümber on hingestatud – meie ise, meie kehad on loodud sellestsamast loonast.

Me teame enda kodupaigust ohvrikive ja hiiekohtasi, Põhja-Ameerika indiaanlastel sümboliseerisid pagoseid tootemid, pagoste olemasolust olid väga hästi teadlikud ka juudid ja kristlased, kes vallutuste järgselt oma tootemid (kirikud ja sünagoogid) kohalike pagoste peale ehitasid, niiviisi muutes kohalikud endist sõltuvaks ning samaaegselt kasutades nende väga nende endi ohjamiseks. Paljudes kohtades võeti uus usk ka lihtsamalt omaks kuna religioon oskas ennast hästi maskeerida kohalike usundite maski taha. Kiriku liturgias näiteks on kõik suuremad pühad otseselt paganlikku päritolu.

Kõigest sellest lähtuvalt pean ennast paganaks, sest pagan on keegi, kes hoiab ja arendab kohalikku vaimsust, kaitseb seda ning levitab selle olemust. Pagan ei suru oma usku kellelegi peale, sest usk saab alati olla ainult ja ainult individuaalne maailma tunnetamine läbi pagose. Ma ei pea siinjuures silmas nn. uuspaganaid, kes on kui väiksed lapsed uute mängukannide avastamisel – süüdimatud ja teadmatud oma tegevuste tagajärgedest. Kui laps õpib läbi kogemise ja katsetamise, siis uuspaganad oma tegevusega seda endale lubada ei tohiks – nende tegevus teeb rohkem kahju kui kasu. Kunstlik rekreatsioon iidsete teadmiste ja erinevate kultuuride osiste kokkumiksimisest loob kompoti, mis oma loodusliku arengu puhul poleks kunagi sündinud. Seega ei erista uuspaganlust religioonidest mitte miski.

Maa kõneleb meiega meie endi keeles. Just see keel on aluseks meie rahvuse vaimsusele, meie pärimustele ja müütideks muutunud lugulauludele. See kõik on kunagi olnud, see kõik toimub ka praegu ning kindlasti saab toimuma tulevikus. Küll jah, veidi teisenenult, veidi tuhmimalt või ehk ka võimsamalt, ent ühine läbiv joon, ühine muster on ometi nii tugevalt tunnetatav. See, mis on meie ümber, on meie kodu ja täpselt samamoodi nagu me, inimesed, omavahel suhtleme, suhtleb meiega ka meie kodu.

Maausksed olid on ja jäävad paganaiks, olgugi, et nad ise seda ei tunnista. Aga ehk on just tunnistamine see, millest algaks kohaliku loonausu areng? Sest praegusel hetkel maausk seisab paigal, ei arene. Maauskseil on küll hiiekohad, ent nad ei oska neid kasutada õigesti, neil on küll pärimused, ent nad ei mõista nende väge, neil on küll teadmised, ent nad ei oska neid rakendada.

Pöördugem tagasi, istugem maha ja mõelgem, mis on meie eesmärk siin ilmas. Kas lihtsalt olla ja surra, või peidab meie üürike tegevus oma kodukohas endas mõnda sügavamat eesmärki. Milline on see pärand, mille me loome oma laste ja lastelaste tarbeks? Milline on see kultuur, mille endast maha jätame, kas räägime seal hiiepuudest ja rabalaugastest või võõrastest jumalatest ja kaugetest kommetest?

9 thoughts on “Miks ma pean end paganaks?

  1. Muide- huvitav ja päevakohane teemapost. Kuid mul tekkisid mõned küsimused:

    Kuidas sa defineeriksid “hingestatus”

    Mis on sinu arvates “meie” eesmärk siin ilmas?

  2. Isegi kui võtame aluseks, et sõna pagan mõned tähendused ei ole seotud kristlik-roomaga, siis on ikkagi selge, et tegemist pole meie sõnaga. Pagan vististi ei tulene maakeelest ja puudub põlispärimuses.

    Samuti näiteks ei tahaks end kuidagi nimetada tšuudiks nagu venelased seda on teinud, mõeldes selle all ikkagi maarahvast.

    Nii-siis. Miks peaks maarahvas nimetama end mõne võõrsõnaga, saati veel siis, kui sõna kõige laiemalt levinud tähendus on kirstlikust ruumist?

    Vist shinto usulised ka ei nimeta end paganateks?

    • Meie kultuuriruumi on aastasadade jooksul imbunud palju sellist, mida ei saa enam kokku võtta “maausk” nime all. Usk areneb ja kasvab, kunagised mõisted jäävad liialt kitsapiiriliseks ja väikseks. Pagan on omamoodi üldmõiste kõigele sellele, mis on meie ümber ja jääb religioonist väljapoole. Ma leian, et kõikjal on midagi head ja õpitavat, kõik erinevad paganlikud kultuurid on omas võtmes vajalikud ja annavad meile midagi olulist. Ma ei taha end piirata maausu tiitliga, mis justkui eeldaks, et vaatan kitsapiiriliselt ainult oma juuri – ma pigem vaatan kõikjale ja kogun kõikjalt teadmisi AGA nende analüüsis ja omastamises lähtun oma juurtest loodud baasist, vundamendist. Erinevalt uuspaganatest, kel puuduvad oma juured ning kes valimatult võtavad erinevaid kultuure tervikuna üle. Adumata et kultuuriruumist välja tirituna need enam ei tööta nii nagu algselt ette kujutatud

  3. “Maa kõneleb meiega meie endi keeles. Just see keel on aluseks meie rahvuse vaimsusele, meie pärimustele ja müütideks muutunud lugulauludele.”

    irv.
    mille jaoks sul siis enda kirjeldamiseks kreeka-ladina sõna tarvis on? ytle “mats” ja asi vask😀

    loomulikult ma nimetan ennast aegajalt paganaks, kui ette satub mõni ignorantne tegelane teisest maailma otsast, kel maakeelest ega -kultuurist aimugi pole. eeldatavasti inglise kultuuriruumist. kuigi ka seal kontekstis on tunduvalt paikapidavam mõiste “indigenous” (ka “native” mõnel juhul). yldine põlisrahvast tähistav sõna ongi sellest indigenous-tyvest tuletatav, “indigena” hisp k jne.

    aga yldiselt “pagan” kipub tähistama ka kõiki neid udupäid, kel juurte lõhnagi kyljes ei ole, aga hirmsasti tahaks kuskil kivi otsas koogutada.

    ja kust sa tead, et “ei oska kasutada” ja “ei arene”. oled näind kuskil, et ei oska või? miks mulle tundub, et see sinu moodi arusaamine käib just sinna uuspaganluse sildi alla, mida sa kirja järgi kah ei salli? sa ei tea ju, millest sa räägid yleyldse. palun ära vingu asjade yle, millesse sa ei ole syvenenud.

    mängi, mängi oma maailmavaatega. kui midagi väga untsu keerad, eks siis jumalad annavad litaka. nii see meie esivanemate tarkus aastatuhandete jooksul kujuneski, et lollid õppisid oma vigadest.
    (see niisama profylaktikaks sulle:)

    ja soovitan sul tõsiselt järele mõelda selle yle, kuskohast su maailmavaate niidid tulevad. põikpäine klammerdumine mõistetesse ja dogmadesse ei ole meie rahva komme.

    • Näedsasiis… viimase lausega näitad suurepäraselt, kui hästi sa meie rahva ajalugu tunned. Esimesel võimalusel müüdi oma ema maha, et saada head ja paremat. Jah – ka meie hulgas kehtis ning endiselt kehtib tasakaaluseadus – mida rohkem on lollpäid, seda vähem on tarku, ent nad on see-eest väga targad, tasakaalustades massilise lolluse. Kasuahnus ning isikliku ego teenimine ajas meie esivanemad kirikutesse, sest erinevalt möödunud aja teadjatest, kes teadsid, et inimene oma loomuselt on kuritarvitaja ja ei pakkunud neile mammonat, tehti just kirikus inimesele selgeks, et ta saab seal ja ainult seal otsekontakti kõrgemate jõududega. Muidugi – maiste hädade ja haiguste puhul mindi ikka saba jalge vahel teadja juurde, sest siis juhuslikult kõrged jõud enam ei aidanud, aga lubadused olid ju nii mesimagusad, et peale teadja juurest tulekut lipati uuesti kirikusse.

      Maausuliste teadmised ja allikad pärinevad just sellisest ajast. Veidi liialdatult, ent ridade vahele peidetud tarkuseteraga on sedasama olukorda kirjeldanud Kivirähk Rehepapis. Ja täpselt seesama olukord kestab meie rahva seas tänaseni.

      Maausk on ilus ja hea asi ning ma annan endast kõik, mida suudan, et see elaks ja kasvaks, ent samas ma näen, et end piirates vaid vana tudeerimise ja selles elamisega ei arene me ise seesmiselt ning seega ei arene ka maausk. Tulevad peale uued põlvkonnad, keda on kergem internatsionaalsusega mõjutada ning nende lapsed ei mäleta enam miskit suurest maausust, mida nende esivanemad austasid. Varsti pole enam puidki, mida pühaks pidada.

      Kasvõi näiteks hiite teema – inimesed ei tea, miks käia hiites. Maavalla Koda on teinud tänuväärset tööd, et hiisi kaitsta ning neid taas-aktiveerida kui pühapaiku, ent inimesed ei tea senini, misasi see hiis siis ikkagi on. Meele tegi kurvaks, kui nägin hiiepuu küljes annina rippumas õigeusu ikoonidega ripatsit. Mida sellest järeldama peaks?

      • Loomulikult on iga rahva hulgas olnud ahneid ja vähem ahneid. Ent sinu retoorika ei pea esivanematest lugu. Kirikus käidi paljus seetõttu, et muidu juhul sai peksa või häbiposti. Ent kui enamik me esivanemaid oleks olnud sellised “rehepapid”, nagu sa arvad, siis meil ei oleks täna oma keelt ja säilinud kultuuri (regilaul, hiiepärimus jpm). Palju vähem kui 800 aastat võõra valitsuse all on paljudes muudes paikades olnud täiesti piisav aeg, et põhjalikult hävitada rahvakildude kultuure ja keeli.

        Meie esivanemad aga kuidagi tulid sellest ajast läbi, säilitades mitmes liinis isegi teadmise sellest, et meil on olemas yks päris oma usk ja seda teist usku ei ole tingimata tarvis.

        Selle eest pean ma neist ääretult lugu.

        Väited nagu “inimene on oma loomuselt kuritarvitaja” pärinevad aga yhest teatud maailmas jõupositsioonil olevast maailmavaatest, kel on see raamatuski kirjas. Kui sa toestad oma argumente selliste väidetega, siis ma ytleks, et mõni džinn on sulle kõvasti silma sylitanud, et sa ei näe.

        Et eestlaste hulgas on palju neid, kes oma esivanemate pärandist lugu ei mõista pidada, tuleneb enam puudulikust kooliharidusest kui mingist mystilisest kaasasyndinud kasuahnusest. Niipalju kui ma olen inimesi näinud, siis nad on lihtsalt teadmatuses ja väikese seletamise peale täiesti valmis õppima.

        Seda, et neist kõigist paugupealt saaksid syvasydamelised maausulised, et ole vaja taotella. Igayks, kel seda tarvis, leiab ise oma tee, kui selleks aeg on.

        Kui sind teeb kurvaks, et inimesed ei tea, mis on hiis, siis räägi neile. Seleta, miks sinu arvates õigeusu ikoon või plastpael pyhapuul on kohatu. Mida mõistvamalt ja sõbralikumalt sa seda suudad teha, seda suurem on tõenäosus, et see teave ka tegelikult inimesse kohale jõuab.

        Sealjuures on hädavajalik lugupidamine ja austus teise inimese vastu just nii, nagu ta on. Kõigel on oma põhjus ja mõnikord me saame sellest alles hiljem aru.

  4. mõtlemapanev postitus. Mida aeg edasi, seda enam tunnen-arvan-leian, et igasugu -usulised võiksid tegelda just oma usu arendamise ja selles elamisega rohkem, kui teistele tõestamisega, et nende usk on parim. Või kinnitades omausku läbi teis(t)e religiooni(de) eitamise. Ja mida peale hakata seesugustega, kes austavad sügavalt loodut-loodust, esivanemate pärandit, teadmisi ja väge, kuid (siiski?) tunnevad end koduselt ka kirikus?

  5. “Selles väes on säilunud meie esivanemate tarkused, traditsioonid, kombestik, ohvritalitused, nende suur usk loonasse ning vahetu suhtlemine ümbritseva keskkonnaga”
    Kas käid ka vahel hiitel inimesi ohverdamas? See kuulus ka esivanemate ohvritoomis traditsioonide hulka.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s