Mida seagripp meile õpetas?

Eile õhtul ilmus Novaatori meditsiini rubriigis arutelu seagripi üle, kus Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits loetles üles need asjad, mida seagripp meile õpetas. Uusimate uuringute järgi olevat seagripp olnud näiteks Suurbritannias igal kolmandal lapsel, lihtsalt oli tegemist subkliinilise põdemisega (haigusnähte ei ilmnenud), või siis põeti seagripp läbi märkamatult. Muide, ka Merits tunnistab, et vaktsineerimiskampaania ülesehitus oli ilmselgelt vildakas, keskendudes vaktsiini levitamisele, mitte aga selle läbi gripi levimise peatamisele. Kel huvi, see lugegu ise need punktid üle, kahjuks on sealt aga välja jäänud mõned veelgi olulisemad punktid selle kohta, mida seagripp siis meile tegelikult õpetas.

Esiteks õpetas seagripp meile, et tegelikult ei ole kõrgesti haritud arstidel ja doktoritel üldjuhul õrna aimugi, mida nad teevad ja kuidas nad teevad. Perearstidest ei maksa rääkidagi, perearst on lihtsalt mingi kohustusliku hariduse omandanud klienditeenindaja, kelle otsused on kallutatud vastavalt sinna suunda, kustpoolt rohkem pastakaid ja kirjapresse farmaatsiafirmade logodega tuleb.

Teiseks õpetas seagripp meile, et meedia on väga ohtlik propaganda- ja paanikakülvamis masin. Ei ole ohtlikumat asja maailmas, kui rumal, ajudeta inimene, kes seab oma rumalusega ohtu nii iseenda kui ka oma lähedased. Kõik need noored lapseootel emad, kes rahumeeli oma sündimata last mürgitamas käisid, tuleks avalikku häbiposti panna.

Kolmandaks õpetas viimane poolaasta meile, et seal, kus on mängus raha, ei maksa erapooletut infot oodata. Skeptikute aateline maailm, kus teadurid ja meditsiin töötab väsimatult vaid selle nimel, et maailmas oleks õndsus ja pudrumäed ning piimajõed, on isegi debiilsem mõtteavaldus, kui kõik need kokku, mis religionisti suust kogu elu jooksul tulead. Kordan siis veelkord üle – ei ole olemas erapooletut main-stream teadustööd, alati kui on tegemist projektidega, mis nõuavad rahastamist, on huvid kallutatud. Alati. See on nagu üks kõige elementaarsemaid põhitõdesi üldse, ime, et inimesed, kes endi väitel viljelevad tervet mõtlemist ja loogilisust, ei saa sellest aru.

Ning neljandaks õpetas seagripp meile seda, et kõige tervemad inimesed on need, kes ei lase ennast pimestada igasugusest vaktsineerimise propagandast. Meie maal õnneks palju neid lolle nõelajahtijaid ei olnud, seega jäi meil ka haigestumine väga väikeseks. Samuti pole Eestis registreeritud veel ühtegi seagripi surma, mis on samuti hea ning näitab suurepäraselt, et riik, kus viivitatakse massihüsteeriaga kaasa minemist, on terve mõtlemisega riik.

2 thoughts on “Mida seagripp meile õpetas?

  1. Eelkõige oli vast olulisemate õppetundide seas äärmuste ühtlasemaks loksumine. Padumeelne vaktsineerimisvastane mõtles kõige suuremas ümbritsevas nakkushoos, et “aga kui…” ja ka meditsiin-on-jumal inimene hakkas kahtlema, kas mitte veel kõrgemaid asjapulki olemas pole seal kusagil.

  2. Absoluutselt nõustun sellega. Elame Soomes ja siin oli tänu meedia ja arstide propagandale see nii “vajalik,” et inimesed, eelkõige lapsed end vaktsineeriksid. Kui uurisin põhjalikumalt seagripi tagamaid, siis otsustasin, et oma last ma ei vaktsineeri. Lasteaias oli minu poeg ainus, kes vaktsiini ei saanud. Ja nüüd olen selle üle väga õnnelik, sest kahel mu poja lasteaia kaaslasel tekkis tüsistusi. Sel ajal peeti meid hulludeks, nüüd mõtlevad enamus vanemaid-kasvatajaid, et oleksid pidanud sama tegema ja mitte minema ülejäänud massiga kaasa.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s