WHO väitel pole Eestis ühtegi seagrippi surnut

WHO esines möödunud nädala lõpus avaldusega, milles väitis, et seagripi vaktsiinide manustamise tagajärel on surnud 40 inimest, kuid neid surmasi ei saa seostada vaktsiiniga. Ehk siis tüüpiline skeptikute lemmikväide “post hoc ergo propter hoc” vaktsiinivastaste väravasse. Ent kummalisel kombel töötab seesama süsteem teistpidi suisa imeväel – väite juures, et kuna lahangul avastatakse inimesest seagripi jälgi – “post hoc ergo propter hoc” – on järelikult surma põhjuseks seagripp. Statistikasse läheb kirja linnuke seagripi surmale, ent avalikkusele öeldakse – tüsistuste tagajärjed.

WHO avaldus on märkimisväärne ses suhtes, et üheselt öeldakse – teadusmaailmas ei ole kohta spekulatsioonidele, mis põhinevad selsamal valemil “post hoc ergo propter hoc” (selle järel, järelikult selle tõttu). Järelikult ei ole ka meil Eestis mitte ühtegi seagripi surmajuhtumit veel fikseeritud ning kuuldused 15 inimese notsuköha surmast on ilmselgelt liialdatud.

Küsimus – kaua jätkatakse lolluste genereerimist ning kui kaua meie meedias figureerivad “arstid” ja “tervisespetsialistid” kes kutsuvad paaniliselt inimesi vaktsineerima. Sest muidu läheb vaktsiin raisku ja muud tuhat häda.

Senimaani, kuni pole ametlikult tõestatud ära surnute tegelik surmapõhjus ning dokumenteeritud nii haiguse kulg, kui ka haigusest põhjustatud tüsistuste vorm, raskusaste ning võimalikud ravid, mida on osutatud, on Eesti 15 avalikkuse ette toodud surma seagripi kaela määrimine kuritegelik ja peaks kuuluma mingi paragrahvi alla. Näiteks avalikkuse eksitamise ja avalikkusele valede andmete esitamine eesmärgiga tekitada paanikat, destabiliseerida riigi alustalasi ning tekkinud olukorda ära kasutades müüa kaupa või teenust.

PS. pealkirjas väidetu on mõne meelest ehk meelevaldne tuletis, kuid minu arust täiesti pädev ja tõene. Kahjuks ei leidnud ma Reutersi ega WHO lehelt algallikat ning Delfi refereering on tehtud Med24 portaali põhjal, mis on aga tasuline ja minule seega ülejõu käiv.

4 thoughts on “WHO väitel pole Eestis ühtegi seagrippi surnut

  1. Selle järgi ei saaks inimene surra ka autoõnnetuse tõttu, sureb näiteks maksarebendisse peale avariid ja autot maksast ei leita, eksole, järelikult ei surnud autoõnnetusse. Ja tüsistusena kopsupõletikku surevad vähihaiged ka ei sure vähki eksole, jne (a misse siis immuunsüsteemi niimoodi nõrgestas, et tüsistus tappa sai). Ja ega gripp pole ju kunagi kedagi tapnud, ega ometi. Meie meditsiin on lihtsalt mannetust mannetum, et surmajuhtudel gripp post mortem diagnoositakse. Sümptomitega peaks see üks esimestest analüüsidest olema koos kohease profülaktiise gripiraviga.

    Muuseas füsioloogilise lahuse veeni süstimine või aspiriini neelamine võib ka tappa – umbes niisama tõenäoliselt kui gripivaktsiingi (miljonite vaktsineeritute kohta), seagripivaktsiin pole ohtlikum tavagripivaktsiinist.

    • kopsup6letik tekib siis, kui keemia- ja kiiritusravi on oma t88 teinud ja inimese immuunsysteem on kadunud. Seega, kopsup6letikus v2hihaige ei sure t6esti v2hki, vaid keemia- ja kiiritusravi tysistustesse.

  2. Selles see point ongi – enamus Eestis surnuist on avastatud viirus post mortem, samas on tegemist olnud juba eelnevalt haigete inimestega. See, et viirus mingil moel veel nõrgestas (kuidas ta seda tegi, kui gripis inimene polnud) on oletus, mis ei rajane isegi mitte vaatlusel.

    Kui WHO väidab, et on jah inimesed surnud peale vaktsiini manustamist aga surmal pole seoseid vaktsiiniga, siis järelikult on jah inimesi surnud, kel on gripiviirus sees, aga surm pole sellega seotud.

    Ja veel – kui on valida kas väike võimalus haigestuda ja veel väiksem võimalus seeläbi surra, või 100% tõenäosusega endale mürki sisse süstida ning seega suurem võimalus tüsistustesse surra, siis kumma normaalne inimene valiks?

  3. Pingback: Mida seagripp meile õpetas? « Vaatenurk maailma

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s