31. detsembri öösel jooksevad libahundid ringi – hoidke alt!

Homme, vana aasta ärasaatmise ööl, on puht juhuslikult täiskuu. Ja puht juhuslikult on neljapäev. Ja puht juhuslikult toimub ka osaline kuuvarjutus. Kas ma juba mainisin, et on aasta vahetus?

Huvitav, kas seda olukorda saab veel drastilisemalt ära kasutada, kui uus aasta vastu võtta teeristil seistes?

Igal juhu, olgu nende sündmuste kokkusattumisega ühele päevale (või pigem ööle) nagu ta on, ent tõesti on võimalik täheldada teatud närvilisuse tõusu nii inimestes kui ka loomades. Ööd on rahutumad, päevad närvilisemad, pidevalt kuskil miskit toimub, samas inimesed kõnniks ringi justkui kahtlases letargilises olekus. Ja siis on meil veel ka skeptikud, kes väidavad, et kuna teaduslikult pole seda kuu mõju kunagi tõestatud (loe: pole eriti viitsitud uurida kuna niikuinii on jura, lollus jne), siis silmaga nähtav ja iga ihukarvaga tuntav ei ole lihtsalt olemas.

Eks homne näitab, mis siis saab. Pidage siis meeles, et müstikas on täiskuuöö libaks käimise aeg. Meie kohalikud teadjad võisid küll ka igal muul ajahetkel käia, ent see täiskuu teema pärineb germaani uskudest. Täiskuuöö ja neljapäev on seotud aga igasugu krattide ja puukide valmistamisega, olid ju needki omamoodi libandid, lihtsalt neid kontrolliti väliselt, libandeid aga nö. isiklikult (arvutimänguterminites – 1st person shooter). Ja kui siia veel kuuvarjutus lisada, mis nii mõneski paigas sümboliseeris seda, et lohe või draakon sõi kuu, siis saamegi öö, mil liiguvad ringi müütilised olendid, saab võidelda draakonitega ning käia liba jooksmas. Uue kalendriaasta vastu võtine samal ajal on omamoodi täpiks I peal. Olgugi, et looduse tsüklite järgi on uus aasta juba alanud, on ka kokkuleppelisel tähtpäeval meie elule ja eluolule märkimisväärne tähtsus ja mõju.

Olgem siis homme ettevaatlikud😀

14 thoughts on “31. detsembri öösel jooksevad libahundid ringi – hoidke alt!

  1. P.S. Teeristil seistes tasub alati ettevaatlik olla, ja eriti veel pimedas. Pane helkur külge, et autojuhid näeksid vältida!😉

  2. Kirjutasid:

    nende sündmuste kokkusattumisega /…/ on võimalik täheldada teatud närvilisuse tõusu /…/ ka loomades

    • Loomi mõjutab täiskuu ja kuuvarjutus. Ka inimesed mõjutavad loomi oma käitumisega, mida omakorda mõjutab kõik see kupatus kokku.

      Ja ega 7 päevane kalendrinädal pole siis niisama lampi leiutatud. Kogu loodus hingab rütmidena, seega omab päev, mida meie peame neljapäevaks, oma kindlat osa sellest rütmist, mis võib sedakaudu ka loomi mõjutada.

      • Ebatõenäoline, et kalendrinädal on “leiutatud”. Pigem on ta kujunenud. Erinevatel kultuuridel on olnud väga erinevaid nädalaid, nii 3-päevaseid, 4-päevaseid, kui ka 9-päevaseid. 7-päevane oli üks paljudest, mis seoses Rooma-riigi aegse “globaliseerumisega” standardiks kujunes.

  3. Loomad erinevalt inimesest on loodusega siiski veel kooskõlas ja tunnevad kõiki asju ette. Huvitav, et nt 2004 aasta tsunamis ei saanud hukka ühtegi metslooma.

    Kui kuu suudab suuri veemassiive mõjutada, siis miks me oma rumaluses sda ei usu, et ta meid mõjutab.

    • Nii loomad kui inimesed on looduse osa. Mis kooskõlast saab rääkida osa ja terviku vahel?

      Et “tsunamis ei saanud hukka ühtegi looma” — mis alustel sa selles veendunud oled? Erinevad artiklid meedias väidavad ainult, et surnud metsloomi on leitud suhteliselt vähe. Tõenäolised põhjused loomade paremale ellujäämisele on täitsa olemas
      http://www.abc.net.au/news/newsitems/200501/s1276513.htm
      http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/4136485.stm

      Kuu suutlikkus veemassiive mõjutada — küsimus ei ole rumaluses, vaid elementaarse füüsika tundmises. Gravitatsiionijõu suurus on kehade masside korrutis jagatud kauguse ruuduga. Meie kehas paiknevale veele mõjub kuu külgetõmbejõud ühtlaselt. Ookeani suuruse tõttu on kuu külgetõmbejõud ookeani erinevates osades märkimisväärselt ebaühtlane. Ookeanis saab vesi vabalt liikuda. Meie kehas vesi ei voola. Täpsema ülevaate kuu mõjust tõusule ja mõõnale saab siit:
      http://www.jal.cc.il.us/~mikolajsawicki/ex_tides.html

    • Kuu suutlikkus suuri veemassiive mõjutada ei ole rumaluse küsimus, vaid harituse küsimus. Elementaarne koolifüüsika õpetab, et gravitatsioonijõud on masside korrutis jagatud kauguse ruuduga. Meie kehas on meie vee kaugus kuust praktiliselt sama, ja kuu külgetõmbejõud mõjub meile ühtlaselt. Ookeani erinevates osades on ookeani suuruse tõttu kaugus kuust juba märkimisväärselt erinev, selle tõttu kuu külgetõmbejõud mõjub ebaühtlaselt. Ja ookeanis saab vesi vabalt voolata. Meie kehas vesi ei voola.

      • Meie esivanemad jooksid liba suvalisel ajahetkel, ei olnud see seotud pööriaja ega muu looduse tsükli osaga. Praegusel hetkel kirjutises aga viitasin ma just germaani usundist välja kasvanud libahundi müüdile, mille alusel nood just täiskuuööl jooksevad.

  4. Ma loodan, et neid muutujaid ikka leidub.. ise teeks ka metsade vahel paar akrobaatilisemat hüpet. külade vahele suteks käima eriti ei kipu : )

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s