Kui suur on sinu aastane GMO tarbimine?

Tartu Postimees vahendab meile kainet mõtlemist. Nimelt korraldasid Eesti Maaülikool ja Eesti roheline Liikumine seminari, kus erinevad keskkonnakaitsjad ning teadlased rääkisid geneetiliselt muundatud toidust.

Igal aastal satub eestlaste kõhtudesse erinevate toiduainetega sadu tonne geneetiliselt muundatud soja ja maisi. Eesti Maaülikooli ja Eesti Rohelise Liikumise seminaril rääkisid keskkonnakaitsjad ning teadlased, et meie taldrikult on raske leida toiduaineid, mis poleks otseselt või kaudselt geneetiliselt muundatud (GMOd või GM-taimed).
25st maailmas kasvatatavast geneetiliselt muundatud taimeliigist levinuimad on soja, mais, puuvill ja raps.

Sojasaagist on 70 protsenti geneetiliselt muundatud. Kuigi pealtnäha tundub, et see eestlasi ei puuduta, selgus seminaril, et näiteks jõuluhane või praesiga, mis poleks oma eluajal söönud GM-taimedest valmistatud jõusööta, on poest sama hästi kui võimatu leida.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja GMO-spetsialist Anastasia Pertsjonok selgitas, et meie söögilauale satub soja väga paljude toiduainetega.

Nii näiteks sisaldavad erinevad koduse nimetuse all müüdavad hakklihad poes soja kuni kolmandiku. Rääkimata broileritest, sigadest ja veistest, kelle liha on kasvanud sojasöödaga. Pakendietikettidelt võib toote koostisest sojalisandeid leida alates majoneesist kuni šokolaadideni.

GMO kohustuslik märge pakendil on kasulik vaid siis, kui ostetava produkti enda juures on GM kasutatud, kui aga üks või mitu koostisosa on GMO, siis selline nõue puudub ja meil omakorda puudub täielik arusaam sellest, kui suures ulatuses tollest igapäevatoidust, mida poest leida võib, on geneetiliselt muundatud ainetest tehtud. Eriti tähelepanelik võiks olla õli ostes – soja on muutunud justkui mingiks imevahendiks, mida peab kõikjale ja alati toppima.

Põhjustest, miks GM-toitu tasuks vältida, tõi Pertsjonok välja esmalt tervise, sest GMOde mõjusid inimestele on olnud võimalik uurida vähem kui 20 aastat. Lisaks sisaldavad GM-taimed tihti rohkem mürkaineid, kuna masstootmine nõuab suuremat kogust putuka- ja umbrohutõrje kemikaale.

Vähem on aga kõneldud GMOde sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest. Seminaril esinenud Paraguay keskkonnakaitsja Norma Gimménez rääkis, et Paraguays on viimase 40 aasta jooksul muudetud 70 protsenti endiste vihmametsade aladest sojapõldudeks. See on kaasa toonud olukorra, kus igal aastal lahkub oma kodudest linnadesse üle 70 000 inimese, sest suurpõllupidajad ostavad riigilt maa ning sunnivad talunikud lahkuma. Lisaks on GM-soja kasvatamine kaasa toonud ka laiaulatusliku põhjaveereostuse. Sojapõlde pritsitakse putukamürgi ja umbrohutõrje kemikaalidega. Need omakorda on imbunud põhjavette, mille tagajärjel esineb piirkonna elanikel sageli vähki ja hingamisteede haigusi. Mullu suri taimemürkide mõju tõttu Paraguays üle poolesaja lapse.

Fakt on, et mitte keegi maailmas ei tea, milline on GMO mõju inimese organismile. Puuduvad lihtsalt reaalsed vaatlustulemused – me kõik oleme igapäevaselt katsejänesteks selles suures laboris. GMO mõju tulemused võivad hakata avalduma alles meie lastel või lastelastel, samas võivad need mõjuda ka praegustele noortele vanaduspõlves. Mitte keegi ei tea, kuidas geneetiline manipulatsioon töötab, ent kõik seda propageerivad ja teevad. Veidi vastutustundetu?

• 2008. aastal kasvatati maailmas 25 liiki GM-taimi 125 miljonil hektaril.
• Suurim GMOde kasvataja on USA, järgnevad Argentiina, Brasiilia ja Paraguay.
• Euroopa Liidus kasvas GM-taimi 108 000 hektaril, kõige enam Hispaanias (79 000 ha) ja Tšehhis (8400 ha).
• Kuigi väidetakse, et GMO kasvatamisel kasutatakse vähem pestitsiide, on uuringud näidanud, et GM-taimedele on viimase 13 aasta jooksul kulunud 144 miljonit kg rohkem kemikaale.

Millega tulevad lagedale GMO pooldajad?

12 thoughts on “Kui suur on sinu aastane GMO tarbimine?

  1. #Millega tulevad lagedale GMO pooldajad?#

    Nälg. GMOle ei ole väga alternatiivi, kui me tahame rohkem ja odavamalt. Aga härrastele, kellele see ei meeldi jääb alati võimalus käia jala ja kanantada korisevat kõhtu.
    Olgem ausad Celtic – kui anda sulle “vana hea maailma” – enne Esimest Maailmasõda – aegse heal järjel talu jagu maad, hooned, riistad ja vajalikul hulgal kariloomi – hobused, lehmad, lambad – KAUA sa omast arust vastu peaksid???
    Sa avastaksid, et vaatamata igapäevasele ränagale tööle on sinu elatustase õige-õige vilets, pisut parem kui külapoe taga vedeleval töötul. Toituksid kahtlemata tervislikumalt. Mis sa arvad, kui kaua sa oleks nõus sellise elatustasemega?

      • Vaat kui tore. Sa loodad siis sellele?
        Mina isilikult peaksin arukamaks yhiskonna kokku kukkumisel varuda pysse ja padruneid mitte kartuleid, aga see selleks.
        Sõnastame siis küsimuse teistpidi: palju sa oled endale toitu kasvatanud? Räägi meile oma laialdastest kogemustest kuidas oli kilomeetriseid suhkrupeedivagusid kõblata. Aga kartulivõtt? Kolhoosis oled käinud sügisel? Või heinatöö… 20 kg. märgasid heinapätse lamavoisse visata, kuidas meeldis?
        Ma saan aru, et maa-elu tundub kaugelt ilgelt romantiline, aga räägi palun, palju sul on olnud oma isiklikke kogemusi põllumajndussaaduste tootmisega.

      • Maatöö ei ole kerge. On raske, vastutahtmist teha suisa võimatu, olen kõike eelnimetatut teinud lapsest alates va siis kolhoosis kõplamine. Märksõna on siin kogukond, sarnaselt mõtlevad inimesed, talgud.
        Ja seltsimees offf, kes te end igal alal nagu kiuste tahate paremana näidata, mis see on? jumalakompleks? maailmaparandamine? Lihtsalt sitt iseloom?

  2. lp härra offf

    gmo ja odav ? kust kohast selline väärarvamus ? see värk on seotud kirveste patentidega. ühtegi iva ei tohi endale seemneks jätta, vaid pead iga aasta korporatsioonidelt uue ostma, lkisaks pead sa ostma nende käest ka kõik kemikaalid ja need on turuhindadest vähemalt poole kallimad. korporatsioonidest sõltumine ei ole odav lõbu ja nende lõa otsast vanaks saamine on sama kerge kui oli NL-ist välja astumine. Nälg on ülerahvastatuse küsimus, lihtsalt antud piirkondades elab rohkem inimesi, kui see maa jõuab normaalselt toita. kui suurenevad saagid suureneb ka kohe rahvaarv ja nälg ei kao kuhugi. see on sama nagu teede ja autode suhtega, me teeme teed laiemaks aga ummikuid see ei likvideeri, vaid autode arv lihtsalt suureneb.

  3. GMO kohustuslik märge pakendil on kasulik vaid siis, kui ostetava produkti enda juures on GM kasutatud, kui aga üks või mitu koostisosa on GMO, siis selline nõue puudub ja meil omakorda puudub täielik arusaam sellest, kui suures ulatuses tollest igapäevatoidust, mida poest leida võib, on geneetiliselt muundatud ainetest tehtud.

    Vale.
    EL’is kehtib toidule koostisainepõhine piirmääraga märgistamisnõue. Piirmääraga, sest alla selle leidub GMO’d ka mitte-GMO toodetes – “tehniline paratamatus”, eriti soja puhul.
    Ei ole vahet, mitu komponenti on GMO. Kui toitu on toodetud GMO komponendi sisaldusega ja sellest komponendist (mitte lõpptootest) üle 0.9% on GMO, siis PEAB OLEMA MÄRGISTATUD.

    • EL pidavat soodustama rahvusriikide säilumist, tegelikkus aga on hoopis selline, et EL põhiseadus on ülemuslikum kõikidest kohalikest seadusandlustest. EV Põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandjaks rahvas, tegelikkuses pole see aga tõsi jne jne.

      Seadused ja tegelikkus on kaks täiesti erinevat asja, pahatihti suisa vastandid.

      • EL nõuded, meie VTA ja järelvalvelabor ajavad GMOde koha pealt küll seaduses sõrmega järge🙂 Määramismeetodidki on üle EL’i samad ja iga-aastaselt kontrollitud.

  4. #Ja seltsimees offf, kes te end igal alal nagu kiuste tahate paremana näidata, mis see on?#

    Kus kohas see välja paistab? Ma lihtsalt vaatan, et isand Celtic köhib pidevalt välja väga “bold steitmente”. Mind lihtsalt huvitab, kas tal on nagu ka “enough balls” nende steitmentide taga seismiseks.
    Näiteks kritiseerib ta väga usinalt teadlasi, aga mulle on jäänud mulje, et tema enda teaduslik taust on na nõrgavõitu.

    Nüüd siis võeti ette maatöö ja elu. Et GMO on paha ja see on ikka kole paha kui talumees saab GMOdega suurema saagi ja saab rohkem raha ja ei peagi nagu vaesuses elama. Mind veits nagu segab kui keegi tuleb ja hakkab uljalt kõiki õpetama, kuidas nad valesti elavad.

    Niisiis: jääb üles küsimus: kas talunikul ON õigus kasumit teenida v. peab talunik täitma sm. põllumajanduskomissar Celticu käske. Ja kui sm. komissar lutsutab nahkpintsaku kraenurgast välja, et GMO on paha, siis nii ongi?

    Ma olen näinud juhtumisi nõukogude aega kus väga Celticu moodi “kõikteadjad” mehed istusid komiteedes ja büroodes ja keelasid käskisid vastavalt “sisekaemusele”.

    • Kuule Offf… kui üritad vaielda, siis tee seda vähemalt argumenteeritult. Vastasel juhul jätad endast vägisi samalaadse mulje, kui sinu sõnade järgi sinu antikangelane.

      Alustada võiksid näiteks kasvõi sellest, et seletad rumalatele, mil moel talumees GMO arvelt rikastub. Mitu kohalikku talupidajat on juba rikastunud jne…

      Teiseks võiksid sa veidikesegi mõista talutöö olemust – selleks ei ole mitte linnainimese ja lääneliku tarbimiskultuse eeskujul mammona kokku kraapimine, selle aluseks on hoopis austus maasse ja oma pärandi edasi kandmine läbi maa, mida haritakse.

  5. Huvitav, kuidas mesi, mida peetakse ju väga tervislikuks looduslikuks magusaineks, muutub vastavalt GMO taimedelt saadud nektariga? Raps kuulub meetaimede nimistusse!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s