Laps ja tema maailm

Lapse areng alates sünnist on väga tihedalt seotud tema vanemate omavahelise läbisaamisega. Niimoodi nagu ema suhtub lapse isasse ja temaga ka käitub, nii suhtub ta ka oma lapse vaimsusesse ja üldse oskusesse elus hakkama saada.

Lapse varajases arengus on teatud tsükliline ringkäik: kuni kolme aastaseni ON laps tegelikult tema ema, kolmandast kuuenda eluaastani on esimene iseseisvumise periood, kuuendast üheksanda eluaastani ON laps jällegi tema ema, peale seda algab eel-puberteet ja lõplik iseseisvumine.

See, et laps on tema ema, tähendab lihtsalt, et laps ja ema JAGAVAD sama energiakeha. Alates lapsekandmisest kuni kolm aastat peale lapse sündi on lihtsalt ema energiakeha poole paksem ning läbitungimatum, laps ise on aga nagu särav täheke südamest tolli jagu allpool.

Kolmandast eluaastast pannakse laps tavaliselt ka lasteaeda, see on esimene iseseisvumise aeg, teine saabub siis 10 aastasena, tavaliselt algklasside lõpetamisel. Ega ilaasjata pole koolisüsteem paika pandud jäigalt neid reegleid järgima.

Probleemid kodus saavad pahatihti alguse sellest, et vanemad soovivad lapsi kasvatada. Aga laps pole mingi porgand või peet, mida pead kasvatama. Laps kasvab ise, ilma kõrvalise abita. Kuna esmane mulje maailmast luuakse läbi matkimise, siis pole vaja vanematel ka oma last mängima õpetada. Laps oskab ise mängida, kui tal selleks soovi on. Ja mis veel hullem – vanemad tahavad elada oma laste elu, tahetakse et laps käituks nii nagu vanem tahab. Aga siinjuures unustatakse ära, et laps ei ole vanem. Laps on laps. Ta on täiesti eraldiseisev isiksus, eraldiseisev teadvus, kes teab ise mis on talle tähtsaim. Kui laps nõuab tähelepanu, siis tuleb temalt uurida, mida ta soovib. Mitte aga eemale tõugata või öelda – mine mängi! Laps teab ise, kui ta tahab mängida… tal pole vaja meid seda talle ütlema.

Lapsed pannakse meie endi patte lunastama. Vanemad, kes oma elus on kandnud oma vanemate koormaid, ei lase ka oma lastel teistsugust saatust valida. Soovunelm näha oma lapses iseenda täitumata unistuste täitumist, lükkab noore ilmakodaniku rajale, mida tal võibolla ei olekski kunagi tarvis – temalt võetakse tema esimene ja pahatihti ainus õigus. Õigus valida ja olla ise oma rajal teejuhiks. Hing teab, mida ta on tulnud siia ilma õppima. Vanem ei tea. Seega tuleb lasta lapsel ISE valida, ise otsuseid teha.

Laps avab emotsioonkeskused (chakrad) kolmandaks eluaastaks. Samal ajal paralleelselt puhastuvad ema emotsioonkeskused.

1. aasta – laps avab kaks ülemist punkti, ehk siis kroonchakra ja kolmanda silma. luuakse ühendus vaimuga
2. aasta – laps avab kurguchakra. hakkab suhtlema maailmaga
3. aasta – laps avab südamechakra ja päikesepõimiku. toimub armastuse kogemine ja maailmatunnetuse omastamine.

Peale kolmandat eluaastat (tavaliselt läheb laps siis lasteaeda ja hakkab rohkem huvi tundma mängukaaslaste vastu) avanevad ka sakraalchakra ning juurchakra. laps hakkab looma ühendust ümbritseva loonaga ning teiste inimestega. Samal ajal toimub aga ema emotsioonkeskuste puhastumine ning see toimub vastupidises suunas, st. alt ülespoole:

1. aasta – puhastuvad sakraalchakra ja juurchakra. tekib vajadus olla kahe jalaga maal, seksuaalkontaktide vajadus suureneb.
2. aasta – südamechakra ning päikese põimik. naine paneb enese jaoks uuesti paika oma koha maailmas, nüüdsest juba uudses, ema rollis.
3. aasta – kurguchakra puhastumine. algab lapse eraldumine ema emotsioonkehast ning ema autoriteedi kasvamine.

Peale sünnitust kolmandal aastal puhastuvad ja taasavanevad viimaks ka kolmas silm ning kroonchakra ning taastub side vaimuga ning teadvusega.

Emotsioonkeha, ehk aura, on hingevalguse kuma läbi füüsilise keha. Chakra ehk emotsioonpunkt on justkui kanaliks hinge ja inimese energiakeha vahel, vastavalt nende kanalite intensiivsusele moodustub ka emotsioonkeha. Täiel määral välja arenenud on see keha kolmandaks eluaastaks. Varem jagavad ema ja laps omavahel ema emotsioonkeha.

Lapse arengu kohta oleks mul tuua ka üks võrdlus, täiesti tavalised situatsioonid igapäevaelus meie ümber:

Esimene on seotud lapse esimese eluaastaga, kui ta õpib alles erinevaid asju kokku viima, sobitama, leidma nende ühiseid jooni. Ja lapsed nagu lapsed ikka, teevad kõike katsetades. See aga eeldab, et väga tihti eksitakse, tehakse valesti ning proovitakse üha uuesti ja uuesti. Ja lapsed katsetavad seda rohkem, mida rohkem neid tagant innustatakse. Kukub suur torn kolinal kokku – ehitatakse uus ja see kukub veel suurema kolinaga kokku. Ja vanemad mõistavad seda, nad naeratavad ja on oma lapse üle ühke, seda uhkem, mida kõvemat kolinat lapse areng endaga kaasa toob.

Teine pildike on igapäevastest tänavameludest, kus lapsi kistakse kätest, sakutatakse, raputatakse, antakse avalikult laksu ja pea koguaeg karjutakse. Küll polda rahul ühe ega teisega, küll käib laps liiga aeglaselt, küll jookseb liiga palju. Ühesõnaga väike inimene ei ole selline nagu tema vanem tahaks, et tema trofee oleks – viks ja sõnakuulelik.

Nende kahe käitumise tagamaad jäägu kõikide inimeste jaoks lahti mõtestada… mida ma aga sooviksin küsida ja millele tähelepanu juhtida – kuidas mõjub säärane käitumine lapsele? Kord lubatakse ja õhutatakse takka ja siis kui laps on piisavalt osav, et hakata õpitut ellu viima, karistatakse selle eest, et kunagisi vanemate õhutusel õpitud trikke rakendad.

Vanemad justkui unustaks ära, et lapse jaoks on kõik uus siin ilmas ning nendel ei ole veel vanemate aastakümnete pikkuseid kogemusi, et eristada “head” “halvast” – nemad võtavad maailma vahetult ja tõlgendamata. Meil oleks lastelt nii mõndagi õppida.

Vaata ka teemat : Ära löö last! Karu näeb…

6 thoughts on “Laps ja tema maailm

  1. Mis logistika?

    Sõjalised konfliktid tekkisid seepärast, et emasid polnud ja isad kasvatasid lapsi. Aga isad on ju teadupärast kõik süüdimatud kurjategijad -ja eks nii kasvasidki poistest ka julmurid ja tülinorijad. Sellepärast.

    Ei tasu asju keeruliseks ajada.

    • Kullakene!

      Isad on Sead, mitte kurjategijad. Oma suurest südameheadusest (ja emade tungival nõudmisel) on nad olnud nõus Vähemalt sajakilomeetrise turvatsooni looma ümber oma lihase lapse.
      Tule ja mõõgaga on need mehed oma pere eest võidelnud ja kokku tassinud kõik, mida emased ihaldanud on.

      Ja logistika mängib igas kampaanias äärmiselt olulist rolli.
      Mida väiksem mobiilsus ja varustatus, seda väiksem perimeeter.

      Probleemid eesnäärmega?

    • Tundub, et logistikaküsimus lahenes.

      See on hea,

      Nüüd võtan ma aega üldise maailmaparandamise tarbeks.

      Tänan!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s