Jätke meelde varga nägu

varasVaadake tähelepanelikult kõrvalolevat pilti ja jätke meelde kesik-varga nägu. Kui kunagi teile tänaval vastu tuleb, siis nõudke sisse rahvalt röövitud raha. Õnneks on Delfi teinud piisavalt selge pildi, et selle järgi too mollusk ära tunda.

Õnneks pääses Pärnu linn sellest tüübist, ent enne veel kui ta minema löödi, suutis seltsimees Viisitamm oma vaimse isa Edgari jälgedes astuda ning JOKK olukorda ära kasutades endale 5 päeva puhkuse eest kopsakas 46000 kroonine puhkusetasu välja kirjutada. Mõtleks kui tore – ise kirjutan endale palka, ise otsustan ja teen linnaeelnõusid. Mis viga sellise ameti peal linnarahva seljas parasiteerida.

Huvitav oleks tegelikult teada, millal Savisaar sama trikki teeb, mis tema usin õpilane Viisitamm – nähes, et enam kauem linna pankrotti varjata ei saa, käib välja avalduse – aga teised on kaaaa süüdi. Tundub, et see hetk pole enam eriti kaugel, sotsid olid julgelt nõus sooja pirukatüki eest tanki minema.

Hale on see elu meil siin riigis. Ühel pool kesikud kusikud, kes röövivad ja varastavad nagu pesueht kriminaalid, teisel pool jälle reformarid ja põllumajanduse hävitajad, kes mökutavad suu täis ning ei tee mitte kui midagi riigi pankrotistumise vastu. Milleks neid vaja on? Või on tõesti olukord juba nii hull, et nad isegi ei vaevu enam pingutama ja sisulisi otsuseid tegema – uppuja päästmine on uppuja enese asi…

Viisitamme ärigeniaalsusest loe Delfist.

17 thoughts on “Jätke meelde varga nägu

    • Esimene kiire guugeldamine andis küll vastuseks kesikute Kesknädala, ent seal on üldjoontes välja toodud Laari tegevus 1992 aastal:

      Tähtsaimaks majanduslikuks ülesandeks pidas Mart Laar nõukogulike suurmajandite – kolhooside ja sovhooside – likvideerimist ning talundite taastamist. Erinevalt Lätist ja Leedust, kus ühismajanditele anti aega kohanemiseks uute oludega, otsustas Mart Laar lõpetada nende tegevuse päevapealt.
      Selleks keelati pankadel teostada krediidiarveldusi ühismajanditega. Majandid ei saanud enam osta kütust, väetisi, seemnevilja ja seadmeid pangaülekandega ega tuua pangast sularaha töötajatele palga maksmiseks. Majandid olid sunnitud lõpetama oma tegevuse. Saamata jäänud palga katteks jagati töötajate vahel ära ühismajandi loomakari ja põllumajanduslik riistvara.
      Mart Laar võis uhkusega kuulutada, et kõik põllumajandustöötajad on läinud koju oma taludesse ja sõjaeelne talumajandus on taastatud. Paraku jäi tal aga arvestamata asjaolu, et enne sõda toimusid kõik põllutööd – künd, äestamine, külv, vaheltharimine ja koristamine – hobustega, aga neid polnud maal enam üldse olemas, sest kolhoosides toimus töö traktoritega.
      Tallu jäänud põllumees ei saanud enam iseseisvalt maad harida, vaid oli sunnitud pöörduma abi saamiseks kohaliku traktoristi poole. Töö eest tasumiseks tuli müüa kolhoosist saadud pudulojus ja otsida uus elatusallikas.
      Mart Laari poolt toime pandud põllumajandusreform oli sisuliselt põllumajanduse kui tootmisharu likvideerimine, millest maarahvas pole tänaseni enam toibunud. Eesti lakkas olemast agraarriik. Kõik toidukaubad tuleb nüüd osta (võlgu!) välismaalt.

      • Kurb aga tõsi. Paljud “tagastatud talumaad” on siiani söötis. Masinad aga lagunevad sest venemasinate juppe on pea võimatu saada ja uute Jhon Deer`ide ostmiseks pole aga maarahval vahendeid. Põllumajandus lasti riiklikul tasemel põhja. Ega olnudki midagi paremat loota kui valitsuse tasemal öeldi maha lause: “Meie riigile pole lehmi vaja, Piima saame ju poest!”

      • No muidugi. Tegelikkus oli ikkagi selline (tsiteerin kommentaari, mille ma oma blogis kribasin):

        “Maarahva seas oli aastaid ringelnud jutt, kus süüdistati Laari põllumajanduse põhjalaskmises.
        Tegelikult oli põllumajandusministeerium EMKE (hiljem tuntud kui Mõõdukad, praegu SDE) käes. Rahvas andis mandaadi talude tekkeks.
        Aga kellelt maareformiga leib ära võeti, oli kolhooside-sovhooside esimeestelt. Nende hääletoru oli juba tollal Maarahva Liit.
        Kui uskuda kohaliku keskerakondlase juttu, oli Savisaare plaan meeriklaste juhendit kasutada, mis seisnes selles, et kõik maa müüakse enampakkumise teel maha. Ei mingit kompenseerimist ega tagastamist poleks toimunud. Hüvitamisest ei tasu rääkidagi.
        Kellel oli tollal raha lahedalt?
        Kolhoosi- sovhooside esimeestel. Nii et oleks tekkinud hopis uut tüüpi mõisad, mis pumbanuks riigilt raha…
        Maainimene tõmmati osava demagoogiaga lohku, siiamaani kuulen, kuidas Isamaaliitu sõimatakse.
        Kordan, rahva tahe oli aga talude taastamine!”

        Miks mul selline tunne on, et pean olema ühiskondlik ahvukaat?
        Tehke, palun, endale selgeks sündmuste kronoloogia ja tagapõhjad, mitte ärge tooge eeskujuks demagoogiaga vürtsitatud allikaid…
        Tänan tähelepanu eest!

  1. Ja jumal tänatud, et lõpetas. MILLEKS neid kahjumit tootvaid monstrume elus hoida? Oleks vegeteerinud kauem ja raha põletanud pikemalt? Mis seisus on praegu “eeskujulike” Läti ja Leedu majandus?
    Mis puutub traktor vs. hobune, siis mina elan maal. Meil on 3 küla peale KOLM suurtalu. K-O-L-M! Ja kõik endised pisikesed talumaad on haritud. Kõik! Mida kõlbaba kasutada, see on ka kasutusel. Kolmest talunikust 1 kasvatab lihakarja, üks piimakarja ja üks teravilja. Teised on kõik pisitegijad, kellel on see maaharimine rohkem harjumusest v. lisasissetuleksuks.
    Nii… sisuliselt asendas “õitsva ühismajandi” 3 inimest koos peredega pluss mõned töölised-sulased. Sest rohkem tööjõudu selle ma harimiseks EI OLE VAJA.
    Kahju küll, aga kõik need inimesed, kes elasid kolhooside tingimustes maal EI SAANUD enam maal elada. Lihtsalt tänapäevane põllumajandustootmine EI VAJA enam nende inimeste töökäsi. See käib masinatega ja on efektiivne. Kas Sina, Celtic, oleks soovinud kõigi kolhoosipõldudel lihtsat käsitisitööd tegevate tegelaste ebaefektiivsuse kinni taguda? Maksta oma maksudest peale?
    Me elame sellises kliimavöötmes, et tegelikult on igasugune põllumajandus eesti tingimustes üleüldse majanduslik ABSURD. Põllumeeste raskustest ots-otsaga kokku tulla, võib lehest iga päev lugeda.
    Eesti põllumajandus tasuks ära ennast siis, kui meie PIIRID oleks kinni ja importtoiduainetele oleks rämedad kaitsetollid. Jah, siis me maksaks toidui eest hambaid kiristades hingehinda ja oleks “õnnelikud” et “ikkagi oma”.
    Eesti sitas kliimas lihtsalt ei ole võimalik avatud majandusmudeli korral konkureerida poola odavakartuli ja Euroopa “lõunaosariikide” odava teraviljaga.
    Seega, M. Laar tappis selle hinge vaakuva koletise õnneks ühe hoobiga ja need kes soovisid, said asuda valge inimese moodi talu pidama. Teised pidid kas ümber kvalifitseeruma v. põhja jooma. Kurb küll, aga selline on elu. Kui Laar midagi tegemata jättis, siis oli see ootamatult töötuks jäänud tüüpide ümerasustamise ja ümberkvalifitseerimise programm.

    • Ahoi, eestlane on siin väiksel Peipsi ja Läänemere vahelisel maalapil olnud viljakasvataja ning agraarkultuuri kandja rohkem kui 3000 aastat. Võibolla ka 5000, ei julge hetkel rohkem pakkuda, sest pole allikaid käeulatuses.

      Point on selles, et 90ndate lõpus ja selle sajandi algul oli kohalik põllumajandus nii pees kui olla sai. Nüüdseks on tõesti inimesed hakanud rohkem maale elama minema, tekib üha rohkem ja rohkem maaomanikke, kes tegelevad põllumajanduse ja karjakasvatusega. Ning seda enam on nad tublid, kuna hetke oludes on põllumeheks minek justkui majanduslik enesetapp. Sa ei kujuta ettegi, kui paljud lihtsalt loobuvad oma tahtest ainuüksi seepärast, et riik pole loonud mitte mingisuguseid võimalusi kohaliku majanduse toetamiseks – kogu aur läheb impordi peale.

      • Jälle vale. Umbes samasugune jama nagu YksikHunt jutt sellest, et “Bellarussi” juppe pole saada. Palun, kui te ikka ise maal ei ela ja maa eluga kursis ei ole, siis ärme kirjutame maa-elust kohta jama, onju?
        Hakkame siis otsast pihta – mis näitaja see on, et meil on siin 9000 aastat agraarkultuuri viljeletud. 9000 aastat viljelti, aga nüüd enam ei saa. EI tasu ära.
        Dinosaurused elasid umbes 165 miljonit (MILJONIT!) aastat, enne kui ei suutnud enam uute tingimustega kohaneda ja surid välja.
        Celtic, kas sa soovid, et eestlased ka välja sureksid?
        Paneks muutunud olude ees silmad kinni ja sureks välja, selle asemel, et kohaneda?
        Teie, puudekallistajate, suur viga on selles, et te IGNOREERITE REAALSUST. Kui reaalsus teile ei meeldi, siis panete silmad kinni ja ajate oma joru, kuidas reaalsus on “paha”.
        Meie reaalsus on paraku selles, et me oleme Euroopa Liidus. (Muide, ma hääletasin EU vastu kui see midagi loeb). Meile võib see reaalsus meeldida v. mitte meeldida, aga me peame seda AKTSEPTEERIMA, sest nii on.
        Sellest järelduvalt on meil põllumajandamine paras jama, sest me EI SUUDA konkureerida EU “lõunaosariikide” odava toodanguga. Ja kaitsetolle me kehtestada ei tohi. Seega tuleb arvestada realiteediga, et Eesti enam ISE ennast ära ei toida. Eesti on nüüd ühe SUUREMA süsteemi OSA. Ja ei saa eksisteerida enam ilma EU põllumajanduseta, sest muidu tuleb NÄLG.
        Muide, kõikvõimalikke toetusi, dotasioone ja abisid võib saada KUHJAGA, kui vastavat paberit ajada. Aga selleks peab talumajapidamine olema piisavalt suur, et annad sulastele töö kätte ja ise läehed paberid näppus “asja ajama”. Kusjuures need “toetusepõllumehed” elavad päris hästi.
        Ühesõnaga, reaalsus on selline, et Eesti enam täna oma põllumajandusega oma rahvast ära ei toida. Me oleme EUst sõltuvad, me oleme EU osa ja jääme selleks kuni EU nii v. naasuguse otsani. And thats it.
        Ja üks Martlaar oma tegemistega ees v. taga ei loe siin enam midagi.
        Senikaua kuni eesti põllumees peab konkureerima ideaalse kliimaga põllumajandusmaadega lõuna poolt jääb eesti põllumees kaotajaks. Lihtsate geograafiliste ja klimaatiliste asjaolude tõttu.
        Ja neid asjaolusid ei saa väärtata mistahes rahvuslike loosungite loopimisega.

  2. Jah, üldiselt olen nõus – see ongi nii nagu sa ütled.
    Ent vaid loll jookseb kaasa kõigega mis pakutakse ning ei katseta ise. Olen viimasel ajal palju kokku puutunud väike-ettevõtjatega, kes edukalt kasvatavad ja toodavad, ent probleem on just turustamises – kohalikud kokkuostjad maksavad imeväikest tasu, ent müüvad müügipaikadesse ülikallilt. Info ei levi ning kauplusteketid pole huvitatud kohalikust toodangust. Ja kui ongi, siis seda reklaamitakse kui ülimat rariteeti ja eksootikat. See jutt, et kohalik toodang ongi kallim, on möga… Miks turul ja mõnes aianduspoes müüvad kohalikud näiteks õunu 5-10 krooni kilo, poekettides on aga kohalikud ubinad 25 krooni kilo?

    Tegelikkuses on neid probleeme kohaliku majapidamisega palju, kuid see on teine teema. Praegune räägib k-varastajatest.

      • Nojah, kui ma ainult õunte pärast Tallinnast Keilasse pean sõitma, siis on odavam need õunad kasvõi 40kr kilohinnaga osta.

        Kas lähemal ei ole?

  3. Tõesõna, teemast on põllumajandusejutuga otse vasakule keeratud… See su oma viga, kui lahmima hakkasid.🙂
    Mis puutub Viisitammesse, siis on pärnakate omad vitsad mis peksavad: sellele oleks pidand mõtlema juba enne eelmisi valimisi, enamus ilmselt jäi sinisilmselt kusikuid uskuma. Nüüd siis kasutas Pärnu esikusik siis oma positsiooni selleks, et kühveldada omale pappi taskusse. Ega riigi esikusik ka parem ole…
    Valijatel oleks aeg aru saada sellest, et nemad otsustavad, keda linna või riiki valitsema panna.
    Senikaua, kui usutakse populistlikke loosungeid, pole loota , et asi paremuse poole läheb.

  4. Nüüd siis tuli välja, et ka pealinna kusikud on kibekähku oma 13 palga välja võtnud. Ju siis kartsid, et sotsid hakkavad neid segama vms. Juhtus see novembrikuus…

  5. offile teadmiseks, ma terve oma teadliku elu maal elanud ja põllumajandust ka koolis õppinud. Hetkel küll muud tööd tegemas kuid seda justnimelt seetõttu, et maaelu võimatuks tehti. Samuti ligidalt nähtud kuidas inimesed kellel mingit põllumajanduslikku vaistugi pole enesele kümmnete hektarite kaupa kõiga magusamat põllumaad omale “esiisade maad tagsi” nõudsid ning samatargasti selle ka sööti jätsid. Nii et sul on vedanud piirkonnaga kus Targad inimesed asja korda panid, kuid ahnus ajas palju potensiaalsest põllumajandusest hingusele.
    Ahnus ja “ratsa rikkaks” saamise soov, ükskõik siis kelle poolt, ajas hea mõtte solgitorust alla.

    “Laps visati koos pesuveega uksest välja!”

    • YksikHunt – miks sa siis räägid rumalust, et Bellaka juppe pole saada. Isegi terveid Bellakaid võib vabalt osta. Nii uusi kui kasutatud.
      Kui aga talunik John Deeret ei jõua osta, siis KELLE viga see on?
      Saage ometi aru, et talupidamine on samasugune ÄRI nagu ükskõik mille muu tootmine. Pole erilist vahet, kas toodad kummikuid v. kartuleid. On olemas oma sisend, on tootmisprotsessiks vajalik tehnoloogia ja on oma väljund. Ja selle väljundi järele peab olema nõudlus turul ja see väljund tuleb kasumiga maha müüa.
      Talunik on täpselt samasugune väikfrima omanik kui iga teinegi väikeettevõtja.
      Mul naabrimees liisib küll uusi traktoreid niiet silm ka ei pilgu. Traktorid uued, p6llumajandustehnika uus, auto uus, ATV uus, maja (!) uus… jne.
      Tõsiküll, tema tegeleb väga aktiivselt ka paberipõllumajandusega. Kust aga toetust saab, sealt küsib. Põhirõhk on MAHEtootmisel. Ega seal muud mahedat ei olegi, aga teatud reegleid järgides võid sa oma tootele panna külge sildi “mahe” ja siis seda jkuriidliselt-on-see-toode-mahe asja kirvema hinnaga müüa. Just biznis.
      Katsume nüüd ka aru saada, et EI PEA iga viimase kui maalapi peal kahjumiga põllumajandussaadusi tootma. Kui omandireform andis teatud inimestele võimaluse saada mingeid väärtusi tagasi, siis järelikult oli neil õigus saada tagasi. Oled kade, et SINA ei saanud, mis?
      Said tagasi ja jätsid sööti. Meil ei ole söötis, said tagasi ja rentisid välja neile, kes soovisid seal põllumajandust arendada. Mereäärsed põllumaad aga lõigati suvilakruntideks ja on nüüd hingehinnaga müügis. Mis siis. ELu läheb edasi ja ega selle pärast, et kunagi lapil X kasvas rukis ei tähenda seda, et seal täna ei võiks kasvada mets v. suvila.
      Ahnus ongi edasiviiv jõud. Vastuvioolu turuseadustega ujuda ei saa ja kahjumga toomine… welll kui sa oled nõus selle maksude ja dotatsioonide näol oma palgast kinni taguma, siis palun. Ma olen nõus kahjumga tootma. Deal?

      • Oehh. Ma ju räägin, et sinul vedas. Meie nurgas tambiti see nii maha, et pole ka võimalust midagi teha.
        Ja mida need toetused kasu toovad. Lõpuks oleme kui aafrika nälgivad rahvad, ei oska ega ka ei taha midagi iseenda jaoks teha, sest SUUR EU ANNAB JU RAHA. Kuid mõtleks keegi majanduses asja õigeks, et tõesti oleks võimalik toota ja sellest toodangust ära elada, hetkel on tegelik talude omanik PANK.

        x maalapil kasvas rukis kuid järgnevateks aastateks pidid sinna kasvama saama muud maaviljad, kuid kuna omanik tahtis maad tagasi (rendile andmine oli välistatud, sest SEE OLI TEMA VANAISA MAA ) Mentaliteet – minu oma ja kui mina ei oska siis teistele ma seda ka ei anna mängida.

        Kui sa ka sellist mentaliteeti mõistaksid siis ei karjuks siin sedasi.

        Ma ju ei laida maha, et sinu maanurgas kõik hästi läheb, olgu vägevad kiidetud, minu kodukoht aga sureb välja sest need kes kohaliku tüüri juures lasevad seda juhtuda. Kui aga lähed mingi eelnõuga valda siis naerdakse asi välja sõnadega “nagunii sureb välja”

        Hea kui on ettevõtlike kes sattunud MÕISTUSEGA omavalitsuste juurde. Kui aga pole omavalitsuselt abi loota ….

  6. Ja mina ju ka räägin… et eestis pole mõtet toota klassikalisi põllumajandussaadusi klassikalisel viisil. Selle maaga tuleks MIDAGI MUUD teha.
    Näiteks panna mets kasvama. Või mingit mahe-värki toota või kasvõi välja rentida kellelgi kes tahab toota. Või müüa suvilakruntideks. Kui ikka asi ei tasu, siis pole mõtet punnitada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s