Suitsetamine avalikus kohas kriminaalkaristuse alla!

suitsuemmeTea, mis imeloomad need suitsuneelajad on, et võivad julgelt rahvast täis perroonil või bussipeatuses oma sigarette läita? Miks on neile lubatud blokeerida kaubanduskeskuste ja poodide väljakäigud, nii et majast lahkumine ilma kohustusliku suitsuvinguta on mittesuitsetaja jaoks võimatu? Miks on lubatud täiesti seaduslikult narkomaanidel meie keskel oma ihasi rahuldada, mõni ei jõua näiteks rongis rongiuste avanemistki ära oodata – juba koni suus.

Kui alkoholi tarbimine avalikes kohtades on keelatud ning keelatud on ka alkoholijoobes avalikus kohas viibimine, kui see segab teisi või alandab inimväärikust, siis miks ei ole keelatud suitsetamine, mis on otseselt ohtlik mittesuitsetajate tervisele ning eriti lastele? Millise sihtgrupi huve teenib vaba suitsumaailm? Kas meil on üldse olnud kasu erinevatest rumalatest siltidest, mis suitsupakkidele kleebitakse või ongi see samm astutud suitsuvastaste rahustamiseks teades, et suitsetajatele on see sõnum kui hane selga vesi.

Suitsetajad on narkomaanid. Nikotiinisõltlased ei ole küll eriti ohtlikud oma tegutsemistes teistele inimestele, kuigi ka nemad muutuvad närviliseks ja ärritatuks, kui suitsu ei saa. Seega käitumismustrites muutused on olemas ning kindlasti mõjutab see ka nende läbi saamist teiste inimestega.

Olen nii mõnigi kord mõelnud, mis toimub sellise inimese peas, kes avalikus kohas suitsetab ja kõrvalseisjaile suitsu näkku puhub. Kui neist võib veel aru saada ning sinisilmselt uskuda, et nad ei tea kuidas suits olenemata väljapuhumise suunast siiski kõikjale levib, siis täiesti arusaamatud on lapsevanemad, kes oma võsukeste juures tubakat tirivad. Üks pilt tavalisest õhtupoolikust ühes Eesti väikelinnas – isa ja poeg (umbes 3-4 aastane), poeg isal süles ning kioski ees. Isal läidetud koni suus ning ostab pojale fantat. Minu mõistusele ei jõua sellise käitumise olemus kohale. Miks küll? Kas isa eesmärk on oma laps tappa juba enne tolle kooliealiseks saamist, või milles on asi?
Titemammad, kes oma sülelastega jalutavad ja kõik kooris tossavad on aga veelgi rõvedam vaatepilt. Aga ju see ongi meie äratossanud rahva mentaliteet…

Ent suitsetamisest avalikes kohtades tuleb lahti saada! Suitsutirimine teiste inimeste juures karistatavaks!

73 thoughts on “Suitsetamine avalikus kohas kriminaalkaristuse alla!

  1. Ärme nüüd tõepoolest sellega piirdu🙂

    Eesmärgiks peaks võtma nii alkoholi, kui tubakatoodete kadumise kaunilt Maarjamaalt.

    Kui jätta kõrvale selline pisiasi, nagu maksutulud, siis on asjal tõsine mõte.

    Narkootikumidevaba Eesti kõlab uhkelt.

    Toetame! Igatahes!

    Ärme ka sellega piirdu.
    Keelame ka meditsiinis kasutatavad uimastus ja tuimastusained, sest ka need mahuvad narkoainete klassi sisse.

    Niisiis – millal üleriigiline kampaania käivitub?

  2. suitsetajate või suitsuses ruumis viibinud rasedate lapsed on syndides nikotiinisõltlased. tulevase inimese ajupotentsiaalile pannakse alus ja neurotismi tase kujunevad välja esimese 3 raseduskuu jooksul.

    ilkuda muidugi võib, arne,see on ju meil nii popp.

    • Mitte arne, vaid Indrek🙂

      Ja tegelikult soovisin ma väita, et rahvatervisele parim lahendus oleks tõepoolest narkootilised ained välistada oluliselt suuremas mahus, kui seni on tehtud.

      Erandina jätaks siiski alles nii kohaliku, kui ka üldtuimastuse operatsioonide puhul.

      Oleksin tõepoolest äärmiselt õnnelik, kui saaksin näha nii alkholi-, kui ka tubakatoodete täielikku kadumist meie kaubandusvõrgust.

      Paraku paneks see meie kohalikule majandusele äärmiselt valusa põntsu.

      Seega oleks finantsmajanduslikult vajalik kaaluda pigem “lisanarko” legliseerimist, et MaSu-ga tekkinud puudujääke korvata.

      • palun nimevääratuse pärast vabandust. eksimisel oli sygavalt isiklik tahtele allumatu põhjus😉

      • On ütelus, et viin on vaese mehe antidepressant. Ma pole sellega küll päris nõus, ent esitaks ühe küsimuse.

        Me ju teame, et suur hulk inimesi on õnnetud. Ma ei hakka ehk praegu võimalikke põhjuseid mainima, sest neid on palju. Hetkel uputavad paljud õnnetud oma valu viina.

        Mul on alati alkoholi ja muude sõltuvusainete lauskeelajatele küsimus, et mida pakutakse asemele: neile õnnetutele, tühjuse all kannatajatele, võib olla ka neile, kes alkoholis tuimestust otsivad jne.

        Sest ma ei välista, et alkoholi keelustamisele järgneb kohe hüppeline rahustite tarbimise kasv: kuidagi peab inimene ju oma pingetele leevenduse leidma, kas pole? Ja ma ei välistaks ka seda, et siis juba keelustataks ka rahustid.

        Aga ikkagi, millega täita see tühimik, mida hetkel täidavad alkohol ja muud mõnuained, sest alkohol pole vaid sümptom (võib-olla osadel inimestel on), vaid paljude jaoks ka tagajärg. Järelikult on vaja midagi muud. Aga mida?

      • Äärmiselt õige tähelepanek, Ramloff.

        Mis võiks olla see, mis teeks kurva meele heaks?

        Ehk võib see olla midagi positiivset, mida inimene ise naudib ja teeb rõõmuga?

      • Ma alguses mõtlesin, et tegemist on sarkasmiga, aga tundub, et ei olegi.
        Seknudeerin Ramloffile…
        Teeme kõigepealt nii, et Indrek teeb nii, et inimesed ei oleks enam õnnetud, õhtuti väsinud, tüdinenud, “juhe koos” vaid kõik rõõmsad, särasilmsed, lõbusad ja energilised kogu aeg ja ALLES siis kui see on tehtud, korjame poest ära keemilised abivahendid, millega tavaline tööinimene surub õhtul alla väsimustunde ja depressiooni ja laenab homsest päevast veidi rõõmu. EKs ju.

      • Kulla Offf

        Tead ehk isegi, et ükski Indrek ei saa kõigile õnne ja rahu tuua.

        Olen üsna ühte meelt Ramloffiga, kes on pälvinud minu austuse oma selgelt liiga julma eneseanalüüsiga.

        Ained, mis tuimestavad meie meeli on seni vajalikud, kuiniks tekivad vajalikud alternatiivid.

        Alkohol on vajalik.
        Tubakas on vajalik.

        Seni on nad vajalikud olnud. Paljudele.

        Kuivõrd Indrek ei pretendeeri (räägin endast kolmandas isikus jah) messia rollile, siis tuleb tema mõtteid siiski kriitiliselt hinnata.

        Mingeid müstilisi retsepte ei paku.
        Küll aga võimalusi.

        Kindlasti ei arva, et muutused tulevad “lambist”.

        Selleks, et midagi muutuks on ikka pisut aega vaja.

  3. Well… osa riike on juba avalikes kohtadas suitsetamise keelanud. Mitte kriminaliseerinud, aga keelanud. Ma ütleks, et võib olla polekski see keelamine nii paha mõte, aga kindlasti tuleks tuua välja 2 nüanssi:
    1. Tegu peab ikkagi olema väär- mitte süüteoga. Eestis on juba niigi mitu asja “ülekriminaliseeritud” (piraattarkvara, 1.5 promilli)
    2. Kas isand Celtic näeb meie tänavatel ohtralt kordnike jalgsipatrulle, kes tagavad avalikku korda, ohjeldavad taskuvargaid, huligaane jne. Neile patrullidele võiks muu hulgas ülesandeks panna siis ka avalikus kohas suitsukeelu rikkujate karistamise. Kahjuks mina küll neid kusagil ei näe.

    Või teeme lisaks kiiruskaameratele “suitsukaamerad” mis hakkavad isiku automaattuvastuse alusel “hoiatustrahve” välja kirjutama?
    Tehniliselt oleks see päris huvitav projket, mulle meeldiks selle realiseerimisel kaasa lüüa.

    • Aga kuidas kontrollitakse hetkel alkoholijoobes olekut või alkoholi tarbimist? Linnadel on kaamerad, on patrullid nii politsei kui ka G4S näol, on ka MUPO Tallinnas näiteks…

      Sisse võiks viia ka omamoodi naabrivalve projekti suitsuvaba Eesti jaoks. Iga inimene saab teha märkuse või teavitada vastavaid ametnikke rikkumisest.

      • Väärt mõte! Ole mees ja näita eeskuju — mine näiteks Sitsi trammipeatuses suitsetavatele nooremapoolsetele meesterahvastele märkust tegema.

        Ma kuulaks huviga, kuidas Sul läks. Peale seda kui Sa haiglast välja oled saanud🙂

      • Kontrollitakse nii, et kui sa väga silma jääd kakerdamise ja lällamisega ja laamendamisega, siis kutsutakse patrull välja ja võidakse ka minema viia.
        Tegelikult vajaks see värk üldse täpsustamist, sest kui juuksekarva lõhki ajada, siis kõrtsist taksosse ronides oled sa ka natuke aega avlaikus kohas joobes. Ja taksost koduukseni oled ka. Loomulikult ei hakata kedagi sellise asja eest kottima, kui ta juua täis vaikselt ja viisakalt kodu poole roomab, aga teoreetiliselt võiks.

  4. tegelikult on Arne jutul jumet. yldnarkoos tuleks keelata. seeon ju tegelikult ka organismile kahjulik.
    aga seda ei saa keelda, kuna siis ummistaksid kirurgide vastuvõtutube tuhanded protestikäituvad pubekad, hilis-pubekad ja igavest teismelisusprotesti täis inimhulgad🙂

    • Ei saa aru. Et kui inimene pole piisavalt tundetu valu vastu, siis on ise süüdi? Noh, aga ma loodan, et siis vähemalt seadustatakse eutanaasia, et ma saaks siis juba valida valu asemel elust lahkumise.

      • Päh!

        Keegi ei saa Sind keelata endalt elu võtmast.

        Ja vastutusele võtmine “post mortem” on selge totrus.

      • ei. vihjasin sellele, et protestikäitumisega inime tahab teha just nimelt seetõttu, et on keelatud. isiksuse iseseisvumise perioodil on see mõistetav. mõned jäävad aga igasuguste keeldude põhimõttelisteks eirajateks elu lõpuni. enamasti lõpetavadki varakult.

  5. .. samuti tuleks karistatavaks teha korruptsioon riigiametnike poolt, alkoholi tarbimine nooremate poolt kui 18 eluaastat, avalikes kohtades purjus peaga viibimine, narkootikumide tarbimine jne.. jne…
    Seadused… aga vaata seda blogiruumi.. ainult seadusetuse õigustamine…
    Mulle ka ei meeldi paljud asjad, keda see huvitab?

    • …”Seadused… aga vaata seda blogiruumi.. ainult seadusetuse õigustamine…
      Mulle ka ei meeldi paljud asjad, keda see huvitab?”…

      Näiteks mind. Enamuses langevad meie suhtumised / vaated ühte.

      On huvitav vaadata, kuidas inimesed arenevad. See annab mõõdupuu enda hindamiseks.

    • Ma ei saanud nüüd sinu viimasest lausest eriti hästi aru, millist blogiruumi ja seadusetuse õigustamist sa silmas pead?

      Seadustel on mõte siis, kui nad on terve mõistusega kooskõlas, igasugu napakaid seaduseid vastu võtta on suht tobe (napakaid seaduseid saab näiteks USA erinevatest osariikidest kuulda…)

  6. Seadusel on mõte siis, kui riigil on VAHENDID selle seaduse täitmise TAGAMISEKS.
    Hetkel Eesti Vabariigil niisuguseid vahendeid ei ole. Pole isegi nii palju patrulle, et tänavatel elemetnaarseti korda ja turvalisust tagada. Mis asja me siin veel suitsetajate taga ajamisest räägime.

  7. Kuulge. Seda on kõige lihtsam korraldada seadusega. Kui mitmed huvigrupid ei ole sellega nõus. Samas, kodanikualgatus oleks siin võib-olla üks mõnus relv.
    Miks mitte järgmise esimesel mail võtta ette kampaania: aitame maha jätta! kõikide võimalike vahenditega.

    • Kui mina suitsetamist maha jätsin, siis asendus see söömisega. 1. aastaga +20 kg 2. aastaga +20kg
      Kokku +40kg 2 aastaga.
      Muide, teatud tervisenäitajad on nüüd kehvemad, kui siis kui ma suitsetasin.
      2 otsaga asi🙂

      • …”Kui mina suitsetamist maha jätsin, siis asendus see söömisega. 1. aastaga +20 kg 2. aastaga +20kg”…

        Jah – see on selgelt kahe otsaga asi. Ilma naljata.

    • …”Miks mitte järgmise esimesel mail võtta ette kampaania: aitame maha jätta! kõikide võimalike vahenditega.”…

      Mõistuse hääl.

      Ja miks ka mitte.

      Teeme pisikese “töögrupi”, aruame asja, paneme idee toimima ja “Teeme Ära”🙂

      Kodanikualgatus on võimas jõud.

      Aga enne on siiski vajalik ideede ja meetodite konsolideerimine.
      Et hiljem poleks kurja kaklust teemal – sellist Eestit me küll ei tahtnud!

      Kui keegi nüüd arvab, et selline alagatus ON vajalik, siis hakkame mõtlema, et “jahumine” saaks millekski enamaks.

      • Mida sa ikka teha saad nii väga?
        Riik saaks küll teha, aga mitte keelamise ja piitsa vaid imho prääniku meetodil. Näiteks vabastada ettevõtted selle pealt erisoodistusmaksust kui nood suitsetamisest loobujatele abstsinentsisündroomi leevenduseks nicorette’i ja asenduseks kommi-nätsu ostavad.
        Aga mida eraisik või huvigrupp teha saab? Hakkad mööda tänavat käima ja suitsetajatel sigarette suust tõmbama? Kahju küll, aga selle peale on neil täielik õigus sulle Politsei kutsuda. (kuigi tõenäolisemalt saab sellise nalja eest pasunasse).
        Ma olen ise olnud 15 aastat suitsetaja ja ma tean mis on nikotiini VAJADUS. See on karm asi ja inimene peab ise soovima sellest sõltuvusest vabaneda. Mingite väliste sunnimeetoditega ei tee siin suurt midagi ära.

  8. AAAAARRGH, kuidas mind bussipeatustes suitsetavad inimesed närvi ajavad! Lihtsalt jube, vahest on selline tunne, et tahaks neil pea otsast ära rebida.

    Kui sajab või ilm muumoodi sitt on, siis ronivad inimesi täis bussioote paviljoni ja hakkavad seal tossama. Huvitav kas nikotiin on peast nõnda nõduraks teinud, et enda ninast enam kaugemale ei nähta?

    Hea, et ma ühtegi võitluskunsti ei valda või relva ei oma, suitsetajatel läheks siis päris kibedaks.

    (sorry et nii impulsiivne komm tuli, päriselt ma selline ei ole, ausõna :D)

    • Aga mis Sind takistab tolle suitsetaja juurde minemast ja paluda tal astuda eemale. IMHO on bussipaviljonides suitsetamine niikuinii keelatud.

      Aga nii äärmusesse, nagu Soomes on mindud, kus oma rõdul ka suitsu teha ei tohi, ei tasu vast siinmail kippuda.

      • rõdul suitsetaja toss tuleb naabri tuppa kui sel aken lahti. ja alles see oli kui rõdul tossutav paarike pani maja korralikult põlema

  9. Hmm, mina suitsetan ka tänaval ja vahepeal ka trolli oodates, aga ma üritan ennast alati inimestest eemale positsioneerida, st. inimeste keskele paviljoni ei roni.

    Ei maksa paari tropi pärast üldistada ja sõimata.

    • tõesti õige, Nirti. Teistest hoolimatuid ja muidu madalalaubalisi inimesi leidub igas sotsiaalses grupis. Olgu nad siis suitsetajad või mittesuitsetajad. Olen üsna kindel, et paljud suitsetajad (k.a ma ise) käituvad mittesuitsetajatega vägagi mõistlikult. Aga neid ei pane ju keegi tähele, kui nad kuskil ‘põõsas’ tossavad.

      ja üldse. las ma tossan kui ma tahan. ja joon kah. see on minu teadlik ja sihilik valik ning kui ma sellega teisi ei häiri ega kahjusta siis mis see riigi asi on mind kontrollida. kuigi jah, hilisemad ravikulud võivad riigile kehvasti mõjuda, seda küll. iga inimese ‘suitsidiaalne’ käitumine eelnimetatud tingimustel võiks siiski valdavalt tema enda asi olla.

  10. toetan algatust. Miks mina mittesuitsetajana olen sunnitud kõndima nt tänaval mõne suitsetaja “tuules”?
    Alati ei ole võimalik mööda minna ja miks mina pean jooksma sellisel juhul? Tõesti ebameeldivad kohad on need ostukeskuste ustetagused ja tänaval koniga kõndivad tegelased. Enda äratapmiseks on palju kiiremaid, tõhusamaid ja hinnalt soodsamaid variante. MInu ettepanek: suitsupaki hind olgu 200.-.

  11. Huvitav, kui mina suitsu ei teinud veel, siis mind küll ei häirinud, et keegi kuskil teeb. Kuna ma olen väga kergesti ärrituv inimene, siis ma siiski järeldan, et probleem ei ole nii massiline ja pigem on see inimeste peades kinni.

    Tänaval kõndides on palju suurem probleem (minu jaoks vähemalt) näiteks autode heitgaasid, mis tõepoolest vahepeal lämmatavad hinge, või maas vedelev prügi.

    Keelav-käskiv ühiskond ei ole tore. Okei, teeme suitsetamise kriminaalkorras karistatavaks (ühesõnaga tõstame samale pulgale sissemurdmise, vägistamise, tapmise, peksmisega), aga sellisel juhul nõuan ma, et samuti oleks kriminaalkorras karistatav minu kino- või teatrielamise rikkumine (mille eest ma ju ometi maksnud olen) mobiiltelefoni või näiteks röökivate tittedega.

    Hammas hamba vastu.

  12. Seejuures mainin, et ootepaviljonidesse suitsetama ronivad inimesed häirivad mindki ja nendin, et kõike annab teha nii, et kaaskodanikud ei peaks (väga:)) kannatama.

    Siin räägitakse keelamisest, poomisest ja koidikul neljaks tõmbamisest, aga konstruktiivsetest lahendustest ei räägi keegi. Kus siis võib inimene suitsu teha teie meelest? Oma kodus? Aga oma kodu aknal tehes läheb see suits ju teiste akendest sisse äkki. Eraldi suitsuruumides? Aga seal ju võimaluse korral tehaksegi, meie kliimas ei ole tore kohvikus või kõrtsis ukse juurde suitsu tegema minna.

    Nii et vähem kurjustamist ja enda tahte peale surumist, rohkem konstruktiivsust.

  13. “Miks mina mittesuitsetajana olen…”

    Jah, täpselt sama hästi võin mina küsida, et miks mina lastetuna pean taluma röökivaid tittesid kaubanduskeskustes, bussides, trammides, kinodes, pargis jalutades. Miks MINA (mina kui kõige tähtsam jne), kellel mul autot pole ja kes sõidab loodussäästlikult trammi ja trolliga, peab taluma autoomanike torudest pritsivat heitgaasi ja lärmi? Miks MINA pean mudas trampima kui kaks patseerivat lastekärudega tibi arvavad heaks kitsal kõnniteel kõrvuti käia?

    Aga võibolla ei ole minu maksimaalne heaolu alati võimalik ühiskonnas elades? Ei saa kõike ainult “mina” seisukohast vaadata. Keegi ei sunni kellegi tuules seisma, seisata 5ks sekundiks ja pea suitsetajaga pikivahet siis. Siis ei ole sina tuules ja oled õnnelik, suitsetaja saab ka õnnelik olla.

    Ma rohkem ei spämmi teemat.

    • Võibolla teeks enne endale selgeks, mis vahe on lihtsalt tüütul lapsekisal ning tõsiselt haigustekitajal suitsul? Minu algne küsimusepüstitus oli pigem võrdluses – märksa leebem ja OTSESELT mitte kellelegi ohtlik alkoholitarbimine avalikus kohas on keelatud, ent otseselt ohtlik suitsetamine mitte.

    • #Jah, täpselt sama hästi võin mina küsida, et miks mina lastetuna pean taluma röökivaid tittesid kaubanduskeskustes, bussides, trammides, kinodes, pargis jalutades.#

      Sellepärast kullake, et lastetu olemine on inimese EBAnormaalne olek. Inimese loomulik bioloogile olek on paljuneda.
      Seega on mõlemad: lastetu olek ja suitsetamine normist kõrvalekalded.

      Ja sina kui oma liigi mittejätkaja pead suhtuma austusega neisse, kes oma liiki jätkavad, neile teed andma, istet pakkuma jne.

      Niisama lihtne ongi.

      • Ahvi loomulik bioloogiline oleng on paljuneda. See, mis inimese jaoks loomulik on, sõltub sellest, kui kaugele ta Maslow püramiidil ronimisega jõudnud on.😀

  14. Ilge hapukurgihooaeg on ikka, kui see vana teema jälle tõusetub.
    Muuseas, ootepaviljonides ja nt tunnelites on suitsetamine keelatud juba ammu, enne kui kõrtsudes. Aga leidke sealt üks vastav silt? Seeasemel, et pidada häigeid mõttetalguid, võiks siis kodanikualgatuse korras tekitada nähtavad ja selged keelusildid. Ma ise kisun nagu korsten – ei iial küll keelatud kohas ega pealttuult – aga isegi mina oleks valmis mõne kleepsu ostmist toetama?

  15. Püüame võtta inimlikult.
    Suitsetajad jagunevad laias laastus kaheks. 1% kes on tõesti sellised pühapäevasuitsetajad, kes kontrollivad oma tubakatarbimist täielikult ja teevad suitsu siis kui see neile meeldib ja nii palju kui see neile meeldib (peol, õlle kõrvale jne.). Ülejäänud 99% seltskonnast on üsna lootusetud nikotiinisõltlased. Ja otse loomulikult rõhuv enamik neist EI TUNNISTA, et nad on sõltlased. “Ma teen, sest mulle meeldib” “Sest suitsetada on mõnus” “Ma võin igal ajal loobuda” on sellised täitsa tavalised väljendid, mida ühe keskmise nikotiinisõltlase käest kuulda võib. Aga võta sellelt kodanikult 4-8saks tunniks võimalus suitsetada ja näed, kuidas “mina nikotiinist ei sõltu” saab värisevate kätega ülimalt ärritatud maniakk. (Been there, done that).
    Seega on suitsetajad eelkõige ikkagi õnnetud inimesed, kes on ühe rämedat sõltuvust tekitava mürkaine mõju all.
    Neid õnnetuid ei peaks kindlasti kottima mingite krimnaalkaristustega (huvitav, kas enamik siinsetest märsilohistaja-tüüpi kommentaatoritest üldse taipab mis asi on KRIMINAALVASTUTUS). Pigem tuleks suitsetajaid aidata ja ravida (nii nagu narkomaane ravitakse), et nad vabaneksid oma sõltuvusest.
    Kõige olulisem on suitsetajal üle saada sellest eitusfaasist (ma ei ole ju sõlutvuses) ja panna endale tunnistama, et oled ikka küll. Et inimene saaks aru, et ta tegelikult kaotab õige kiiresti ilma “pulgakeseta” oma “näo”. Hiilib värisevate kätega kusagile hasiva tuhatoosi juurde konisid korjama, tänavale suitsu kerjama v. suisa vargile. Sest sõltuvus NÕUAB oma.
    Tahate midagi teha — aidake inimestel loobuda. Aidake inimestel näiteks leida SOOV loobuda.
    Sest nälg “aine” järgi on kroonilisel suitsetajal nii tugev, et mingid hirmutamised ja ähvardamised selle rahuldamise tungi ei peata.

  16. hmmmm….suitsuvabad tänavad täis nikotiinipuuduses vaevlevaid kodanikke….
    Arvestades meie kodumaal valitsevat üksmeelt ja austust kaaskodanike vastu oleks…..oleks see üks kuradi ‘ia möte!

    Muuseas nakkushaiguste riskigruppidest üks ohtlikumaid on korteramajad ja nende elanikud !
    Lammutaks majad maha ja selleks, et ei peaks indvukaid asemele ehitama, lööks need kodutud ka mättasse või keelaks kodutu olemise näiteks kriminaalkohtuga ähvardades – ilma midagi vastu andmata loomulikult ???

    Selle teemalised möttetalgud on vajalikud ja toimumiskohaks soovitan Kloogat või Kalevi-liivat näiteks või hoopis rendiks bussi ja söidaks Dünamündesse ?

    Hapukurgid on head seega on kurb, et teine na kehva oli…

  17. Mina olen nikotiinisõltlane ja tunnistan seda. Sain sellest aru paar aastat tagasi, kui peale oppi 48 tundi suitsuta olin. Selleks ajaks olin staadiumis, et olin suitsetamise nimel võimeline peaaegu kellegi maha lööma. Oleks mind keegi püüdnud takistada tilgutiga suitsurõdule komberdamast, oleksin ilmselt agressiivseks muutunud. Teadmata tagajärgedega.
    See üllatas ja hirmutas mind ennastki, sest reeglina olen end üsnagi tsiviliseeritud olendiks pidanud. Bussipeatustes ja lapsemammade nina all ei suitseta.
    Paraku keelamisega sõltuvust ei ole võimalik ravida.

  18. See kamarajura lastest ja lastetusest kui karjuvast ebanormaalsusest ja sellest, et iga suvaline emakaga inimene väärib austust üksnes kuna ta ei märganud õigel ajal kondoomi otsa tõmmata, ajab mind lihtsalt sellisesse seisundisse, et ma ei hakka parem põhjalikumalt kommenteerima. Iga karihiir ja ahm oskab keppida ja sünnitada.

    • Iga karihiir ja ahm oskab paljuneda…
      Aga selleks, et olla NII LOLL, et teadlikult promoda välja suremist, selleks peab kahjuks inimene olema.
      Enesehävituslik käitumine ei tule instinktiivselt, rumaluste tegemiseks tuleb õppida ja vaeva näha.

      • Offf. Aga vaadakem asju ikka täpselt. Hetke demograafilises olukorras maailmas ei ole ju päris nii, et paljunemisest loobumine võrdub automaatselt väljasuremise propageerimisega. Sest anda kogu maailma ulatuses signaal, et paljunege hästi palju, viib viimaks selleni, et sünnitatakse selleks, et see laps siis varsti nälga sureks. See oleks tegelikult tõeliselt pime bioloogia.

        Kui me räägime väljasuremise teemal, siis tuleks alati olla täpne, sest meis ei räägi mitte liigi vaid konkreetse rahvuse väljasuremishirm, seega tuleb see teema sootuks teisest allikast. Ja me oleme üsna paradoksaalses situatsioonis, kus need hääled võivad olla sootuks vastupidised, sest kui üheks liiki ähvardavaks ohuks on see, et me kurname planeedi muuhulgas ka oma rohkearvulisusega välja, siis rahvuse ohuks on see, et meid jääb liiga väheks.

        Seega, kui me taandame selle mingile teadvustamata tasandile, siis on inimesi, kelles räägib tugevamalt liigi (inimkonna) meem ja on neid, kelles räägib tugevamalt rahvuse meem. Ma isegi ei tea kui palju see on meie vaba valik.

      • Jah, Offf, praegu on demograafiline seis täpselt selline, et kui Nirti kümmet titte ei vorbi, saavad inimesed Maal otsa. Küpsis!

  19. Kriminaalne ei peaks suitsetamine küll olema. Siis võiks ju paksud ka ära keelata, see samamoodi enesehävitamine ja kohati ühistranspordis ebameeldiv.

    Viimati käisin ehituspoes liiste ostmas, liistud olid poetöötajate “suitsetamiskoha” juures. Hoolimata ventilatsioonist jms, pidin mitu korda käima kaugemal hinge tõmbamas.

    Ja ei ole vahet ka suitsuhaisul ja HugoBossi lõhnaveega ülekallatud noormehel, mõlemad võtavad ühtviisi hinge kinni.
    Rohkem empaatiat ja lugupidamist teineteise suhtes.

  20. Ramloff

    Meie elame EESTIS. Meid võiba ja peab huvitama AINULT Eesti deomgraafiline olukord, juhul kui me soovime ennast eestlasteks pidada ja juhul kui meie lapsed soovivad ennast eestlasteks pidada.

    Nn. “liigi meemi” ei ole olemas. Liik on liiga abstraktne ja tajumatu. See nn. “liigi meem” ei ole mitte midagi enamat kui atrofeerunud rahvustunne ja suutmatus ennast teatud etnose liikmeks pidada.

    P.S. Kisub offtopicuks, mis?

    • Offtopic neh, aga see rahvustunne pole ju sugugi kogu inimkoosluse primaarne tunne. Ma muuseas ei vaidle vastu üldse sellele, et see osadele primaarne on ja väga hea, et on. Kuid ma võtan sõna kui see osa, kel on väga tugev rahvustunne nõuab teistelt enda identifitseerimist just selle tunnuse alusel, olukorras,kus tema vestluspartneri identiteet ja autentsus tulenub sootuks teistest kategooriatest. Iga meem on hea seni kuni ta ei muutu agressiivseks ja misjoneerivaks.

      Aga üldiselt on nendega, kes rahvustunne väga tugev, tihti üsna võimatu diskuteerida, sest kui väiksemat rahvustunnet nähakse juba ette ebamoraalsusena, millest teine tuleb “välja aidata”, ei ole diskussioon enam eriti lihtne. Seega on see antud teemas ka minu viimane kommentaar ja nendin, et jääme siin eriseisukohtadele.

    • Normaalset inimest huvitab see, et tema lapsel oleks toit, mida süüa, ja õhk, mida hingata, mitte see, et tal oleks võimalikult palju lapsi Eestimaad katmas. Aga see on muidugi minu emainstinkt, mis räägib, sest naisena huvitab mind ka mu laste HEAolu, mitte ainult olemasolu.

      • Jah. HEAolu on tavaliselt hea vabandus mille taha peituda, kui ei taheta/viitsitda/julgeta täiskasvanuks saada ja endale vastutust võtta lapsevanemana, kuid samas ei julgeta ka otse tunnistada: “i dont care, elan endale ja teie minge p…se!”
        Vot kui saan selle töökoha siis… vot kui saan ametikõrgendust siis… vot kui palk tõuseb XXX siis… vot kui saan pool eluasemelaenu makstud siis… vot kui autoliising otsa saab siis…
        Enese petmiseks on must miljon ja siis veel üks varianti.

      • Sa saad ise ka aru, et ma ei mõtle HEAolu kui rahalist seisu – see tuleks mängu siis, kui ma oleks sama rikas kui Depp ja Paradise ja võiksin oma lastele mängimiseks privaatsaare osta. Ma mõtlen heaolu kui puhast õhku ja piisavat toitu. Kui ma praegu laste võimaliku tuleviku peale mõtlen, tundub aga adopteerimine hulga arukama lahendusena – kahjuks ei saa seda Eestis enne 25ndat eluaastat teha ja ka siis eelistatakse tugevalt jõukaid inimesi. Lisaks on väga vähe lapsi, keda päriselt lapsendada saab, sest Eestis ju joodikvanematelt vanemlikke õigusi ära ei võeta, sest vanemaid tuleb austada, nad on ju ometigi suutnud lapse teha.

    • aeg-ajalt meenub mulle ühes aastakümnetetaguses noorteraamatus esinenud fraas “Velirand on provokaator”🙂

      teema juurde tulles, matsid jäävad matsideks. aga see, kes pahvatab välja idee suitsetajate kui vaenuliku klassi lõplikust ja drakoonilisest äradiskrimineerimisest, loodetavasti ikka peab meeles, et mainituid elab Eestis kolmsada tuhat – peaaegu sama palju kui venelasi.
      (muidugi, leidub ka isikuid, kes hea meelega keelaksid ära vene keele rääkimise, vähemalt avalikult.)

  21. Selles jutus ei ole loogikat. Isegi puudekallistaja jutus võiks ju MINGI loogika olla. Kui sa võtad mõne neegrilapse ja tood ta siia arenenud ühiskonda, siis saab temast ju paratamatult MEIE, arenenud ühiskonna liige (kui sa just ksuagile metsa naturaalmajanduse peale elama ei lähe) ja ta hakkab samamoodi tarbima ja tema “jalajälg” tuleb pirakas nagu heaoluühiskonna liikmel ikka. Seega pole mingit vahet, kas sa sünnitad ise v. võtad mõne neegri. Keskkonnahoiu seisukohast. Vahet on ehk nii palju, et meie ühiskonnas pole neegril eriti lihtne ja jäädakse talle viltu vaatama ilmselt elu lõpuni.

    • Esiteks pole ma “puudekallistaja” ja teiseks on vahe sees lapsendamise ja ise sünnitamise puhul, sest ise sünnitades loon ma maailma ühe tarbija juurde, lapsendades aga mitte. Täpselt selles ongi vahe.

      • Ei ole ju.
        Kui sa ise sünnitad siis lood tarbija juurde.
        Kui sa lapsendad kusagilt arengumaalt, siis sa teed sellest lapsest tarbija. Kui sa EI lapsendaks, siis sureks see laps viisakalt ja ilma ressurssi tarbimata suure tõenäosusega enne 3 aastaseks saamist. Ja ongi tehtud suurim võimalik keskkonnakaitseline tegu mille üks inimene saab teha – ära surra.
        Sina tood selle lapse tarbimisühiskonda, tänu sinule jääb ta ellu, täni sinule hakkab ta tarbime kõiki neid lääne tarbimisühiskonna hüvesid ja tänu sinule hakkab ta raiskama meie niigi vähest ressurssi selmet et ära surra.

      • Kust kohast see arengumaa nüüd järsku välja tuli? Kui Eestist lapsendada ei saa, üritaksin ma ilmselt lapsendada mõnest teisest Euroopa riigist, juba sel lihtsal põhjusel, et kui laps ei ole enam vastsündinud, on kultuurišokk väiksem.

  22. If we can’t handle the problem, let’s make a law.
    Ühesõnaga, suitsetajal ja suitsetajal on vahe. Kes teeb rahva hulgas teistest hoolimata, kes teeb teistest eemal, et mitte rikkuda kaasmaalaste tervist. See on nagu umbes selline, et kes teretab ja kes ei tereta. Asi on kasvatuses ehk juba kinni ehk viisakas inimene oskab ka viisakalt suitsetada.

  23. Rents, ära näe vaeva. On teatud sort inimesi, kes näevad naises kõndivat emakat ning kui sa lapsi ei saa, siis sa oled lihtsalt vääritu hoor, Paabeli Jezebel, sest sa ei täida oma Püha Kohust ning ei kõnni mööda Valgustatuse Teed.

    Süda läheb pahaks.

    • Nagu näha, siis mõnel juhul Alatud Valgetes Kitlites Massimõrvarid, kes peavad raske töö ja vaevaga koleda konspiratsioonikatte all vaeseid väikelapsi müritama juba ette võidu saavutanud.
      Ei olegi kedagi vaja tappa ja mürgitada, sest inimesed on juba ISE ja ETTE loobunud võitlusest ja suunduvad vabatahtlikult väljasuremise rajale.
      Vandenõulased 1 : Nirti 0

  24. Ma saan postitaja murest aru, aga natukene läks artikkel küll liiale. Kõikide kirjeldatud probleemide lahendus ei ole suitsetamise avalikus kohas keelamine.

    Kuidas avalikus kohas suitsetamise keelamine takistaks lapsevanematel kodus lapse ees suitsetamist?

    Ja mitte kõik ei suitseta vastutustundetult. Ka mina olen regulaarne suitsetaja ja ma isegi ei eita sõltuvust. Kuid ma üritan igaljuhul teha seda mitte mitte-suitsetajate läheduses, rääkimata suitsetamisest bussipaviljonis nii, et teistel võimalustki ei ole. Kui mul tekib vajadus suitsuvajadus bussi oodates, siis on see minu probleem ja ma kõnnin eemale, kus rahvast ei ole.

    Siin on rohkem kasvatuse, hariduse ja empaatia probleeme, kui seaduslikke möödalaske.

  25. Pingback: Tüütegemine kriminaliseeritada! | ÖöHulkuri Peldikutapeet

  26. Mulle tundub jälle, et Offf samastab inimest tema geenidega, kui ta “enesehävitusest” räägib. Ja ma ei saa aru, miks ta seda teeb.
    Kui inimene ei paljune, võib parimal juhul kahtlustada enesehävituses tema geene (no on sellised suitsidaalsed, sunnikud, ei lase nää paljuneda), aga teda ennast? veider.

    • Dawkins Richard on sellest isegi raamatu kirjutanud – “Selfish Gene”, meie raamatukogudes täiesti saada. Raamat räägibki sellest, et liiga paljud inimesed, kes asjast suurt ei tea ja end siiski darvinistideks nimetavad, arvavad, et inimene=geen ja seetõttu eeldavad ka seda, et iga inimene võitleb automaatselt oma liigi säilitamise eest, samas kui tegelikult võitlevad erinevad geenid oma olelusvõitlust, osad neist on omavahel vastuolus ja inimese üldine heaolu ei huvita neid üldse. Päris huvitav lugemine oli.

      • Oled sa kindel, et Sina lapsi ei saa?

        Usun, et saan sinu küsimusele õigesti vastata.

        Sihukene tigedus teeb sulle endale haiget, mitte teistele!

        Rahune!

        Ja võta ühendust. Ära hakkab tüütama see tigedus.

      • Mis sa ajad, ma ei ole ei kibestunud, tige ega isegi mitte väga põhimõtteline sünnitamisevastane – arvan, et piiranguid oleks vaja, aga need võiks esmalt kehtestada sellistes kohtades, kus tõesti ülerahvastatus probleeme tekitab. Isegi seda pole ma tegelikult väitnud, et ma kunagi lapsi ei saa.

        Ja mis loogika veel see on, et ma peaksin sinuga ühendust võtma, sest mu kibestumus on su ära tüüdanud – siis peaksid sa mu kahtlemata kõrimulguni kibestunud isiksust ju laivis kannatama.😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s