Eesti IT vajab muutmist

http://www.minnpost.com/stories/2008/06/18/2282/this_doesnt_compute_as_more_women_enter_scientific_fields_their_numbers_in_computer_science_are_decliningOleme kaua liugu lasknud müüdi peal, mille järgi pidavat Eesti olema mingi imepärane IT vabrik, Läänemere oma Silicon Valley vms. Tegelikkus on aga kurb ja üksjagu hirmutavgi – kohalik IT valdkond on degenereerunud ning paratamatult ajale jalgu läinud. Käes on IT maailma stagnaaeg.

Hetkel on mul koostamiselt infotehnoloogia alane uuenduste manifest, millest ideaalis võiks saada uue hingamise aluspostulaat (kõrge lennuga mõtted, ma tean…) kõikidele IT osakondadele ettevõtete juures ning kindlasti kiikamiseks ka firmajuhtidele ja muudele asjapulkadele, kes itimeestega maid jagavad.

Järgnevalt tooksin välja paar punkti nendest mõtetest, mis pole meie kohalikul turul veel toetust leidnud:

1. Põhipostulaat – meie IT maailm on stagneerunud, uuendused viiakse läbi vaid ühes liinis ning liigutakse üha kindlameelsemalt süsteemide koondamise poole. Üks süsteem pannakse vastutama mitmete eri ülesannete eest. Siin aga peitub oht – mis on hea ühe operatsiooni toimimiseks, ei ole seda mitte teise operatsiooni jaoks. Vastupidi – ettevõtte IT struktuur peaks liikuma kindlameelselt segmenteerumise teed, iga valdkonnaga peaks tegelema just tolle valdkonna spetsialistid. Kindlalt tuleb lahus hoida telekommunikatsioon, it infrastruktuurid ning veebilahendused. Iga valdkonna segmendi saab paigaldada just tolle valdkonna spetsialistide kätte – kes vastutab telekommunikatsiooni eest, see vastutab ka ainult telekommunikatsiooni eest. Veebilahendused (extranet, intranet, e-postindus) peab olema kindlalt eraldi segmendina, eraldi teenusepakkuja juures, it infrastuktuurid üles ehitada samuti segmentidena. Sel juhul ei koondu tegevusvastutus ühte kohta ning ainuisikuliselt ettevõtte IT osakonda, vaid IT osakond jääb vaid vahendajaks ettevõtte vajaduste ja teenusepakkujate vahel.

2. IT vahendid – üha enam liiguvad ettevõtted korporatiivse IT rada pidi, mis kuujutab endast just vastupidist protsessi esimeses punktis toodule – kõikide vahendite ühtlustamine, kindlate mallide sisse viimine. Tegelikkuses see süsteem ei tööta, üldkulud võrdluses vastupidise tuludega on tunduvalt suuremad ning ei kata IT osakonna mugavust ja ühtlustumisest saadavad kasu. Infotehnoloogia on ühiskonnas tunnustatud positsioonil, iga endast lugupidav firmaomanik teab, et ilma IT lahendusteta tänapäeval äri enam ei aeta, ent unustatakse ära, et IT osakonna loomisel tuleks sealseteks spetsialistideks valida siiski loomingulised inimesed, mitte tüüp-itimehed, kelle mõtlemine on rangelt IT-keskne ning kes ei suuda arvestada kasutajamugavusega. Just kasutajamugavus on väga vähe kajastust leidnud mõttemudel tänases IT-maailmas. Inimesed, kes peavad tegema igapäevast tööd infotehnoloogiliste vahenditega, peavad teadma ja tundma, et vahend, mida nad kasutavad, on nende omad, nende “enda käe järgi” loodud. Kodused ja mugavad töövahendid aitavad kaasa tööviljakusele, innovaatilised lahendused, mis toetavad kasutusmugavuse saavutamist, peaksid seda protsessi igati toetama. Laske lauaarvuti kasutajal valida ise endale mugav hiir ja mugav klaviatuur, sülearvuti kasutajatel on kindlasti meeldiv kasutada klaviatuuri, mis ei kangesta käsi ning laptopi valikul saab inimene ise otsustada, kas tema kaasaskantav vara peaks talle seljavalu tekitama või mitte. Korporatiivne ühe malli tagaajamine (näiteks tunnistatakse ainult HP või IBM brände) võib olla lihtne itimeestele, ent ei ole päris kindlasti mõttekas kasutajamugavusest lähtuvalt, seetõttu kannatab ka lõpptulemus ärilises plaanis. IT vahendid on küll vaid osa kasutajamugavuse määrajaist, ent ometigi väga tähtis. Andke inimestele valida ning selle juurres olge igati nõu ja jõuga abiks. Ka valikuvabaduse andminee üksi juba loob kasutajale turvatunde ja tõstab tööviljakuseks vaja minevat heaolu tunnet.

3. IT süsteemid – Kui vähegi võimalik, kärpige sealt, kust saab. Kasutage tasuta tarkvara – Linux, OpenOffice, firefox, Thunderbird, Gimp (Photoshopi asemel). Litsentsitasud neelavad keskmise suurusega ettevõtes meeletu summa igal aastal. Nende arvelt võiks parem kasutajamugavust tõsta ning seetõttu investeerida kaudselt tööviljakuse tõusu. Korporatsioonide poliitika on alati ja kõikjal järgida ühtlustatud brändi, näiteks võrkude arenduses Cisco vahendeid, arvutite ostul HP või IBM Lenovo vahendid jne. Loobuge korporatiivsest mõtlemisest – see neelab rohkem raha, kui see eesmärk väärt on. Looge kindlad segmendid, bränd ei maksa midagi, kui tema töökindlus on samaväärne mõne teise, mitte nii nimeka brändi omaga. Näiteks kõigi võrguehitajate lemmikbränd Cisco on meie turul teada ka kui Linksys. Tegijad on samad, kvaliteet seega samuti, ent hinnavahe meeletu. Kui Cisco 32 pordine võrguswitch maksab keskeltläbi 40 000.- siis samaväärse Linksysi saab kätte alla 10 000 krooniga.

4. Itimehed ja nende ülesanded – IT osakonna töötajad ei ole kõiketeadjad. Kõrgelt haritud süsteemiinsener ei ole õige inimene lahendamaks kasutajate e-postkastimuresid, samas kui kasutajatoelt ei saa nõuda võrkude ehitamist ja IT-kulutabeli loomist. Segmenteerimine on siingi märksõnaks. Vastutus peab jaotuma võrdselt, samas tuleb IT osakond tuua lähemale kasutajatele. Tuleb kummutada arusaam itimehest kui kellestki kapitagusest, kes istub omas nurgas ja vastab abipalvetele. Nokitseb midagi päev läbi kuskil väikses 1×1 meetrises ruumis ning päevavalgust nähes kissitab silmi. IT osakond peab olema osa tööseltskonnast. Nn. patsiga poisid tuleb panna mõtlema rohkem kasutaja vaatenurgast asju hindama, kui tehnoloogilisest aspektist. Unustatakse tihti, et infotehnoloogilised vahendid on loodud siiski abistamaks meid meie ülesannete täitmisel, mitte aga eksisteerima täiesti eraldiseisva maailmana, mille osade kasutamine on võimalikult ebamugav ja tülikas.

Nende nelja punkti põhialusteks on: integreerime inimesi ning segmenteerime vahendeid. Märksõnadena võiks meelde jätta: kasutajamugavus, tasuta vahendid ning tehniliste lahenduste jagunemine erinevatele kihtidele. Investeerides targalt ja arukalt kasutajamugavusse, selle asemel, et ühtlustada IT-vahendeid ja luua kõigile samane kohustus kasutada ebamugavaid vahendeid, on võimalik tõsta tööefektiivsust ning seega ka sisetulekuid. Loodetavasti tekitavad need punktid teis mõtteid, sel juhul pange need kindlasti kommentaaridesse kirja.

Mida arvad sina? Mis tundus sulle vastuvõetavana ja mis mitte?

83 thoughts on “Eesti IT vajab muutmist

  1. See margikultuse mainimine on väga õige märkus! Minuarust on ka arengu suurim takistus ja pidurdaja see ,et orjarahvalikult kummardatakse suuri korporatsioone, ostetakse hiiglaslike summade eest sun’i, microsofti, ciscot jms. Vabavara massilisem kasutus tooks küllap kaasa selle ,et Eestis loodaks rohkem sarnaseid rakendusi ja lisatarkvara. Arendataks olemasolevaid populaarseid programme jms mis muudaksid kokkuvõtteks riigi rohkem tuntuks ja aitaks nö eristuda ülejäänud hallist euroopast.

    Muide Eestis pole praegu isegi ühtegi korralikku vabavaralist tarkvaraprojekti. Näiteks kui välismaal on just ülikoolid suured mitmete populaarsete ja massiliselt levinud tarkvaraprojektide vedajad siis
    meie Tartu Ülikoolis pigem kummardatakse erinevaid kaubamärke ja korporatiivseid lahendusi.

      • Estobuntut veavad puhtalt eraisikud omast vabast ajast. Tõesti on viiteid IT Kolledzile, ent mingit laialdasemat tunnustust nad saanud pole. Parandage mu teadmisi, kui kuskil miskit valesti olen aru saanud…

      • Eip – kõik on õige.
        IMHO on siiski tegemist “korraliku vabavaralise tarkvaraprojektiga”.
        See oligi minu vastuse mõte.

      • Näiteks HP, Dell, IBM on kõik sageli tunduvalt madalamate hindadega ja võimsuselt teps mitte aeglasemad ning samuti mitte vähem töökindlamad. Eesti tegijatest on Tigma igati mõistlik ja paindlik. Alati võib pealegi korralikke IPMI liidestega tyani emaplaate ja räkitavaid korpusi eraldi osta ja ise kokku kruvida.

      • Ma ei saa aru, kuidas saab Dell-i või HP-d võrrelda Sun-iga… Loomulikult pole vaja mingi veebiserveri ketramiseks Sun serverit, kuid ma ei usu, et korralik IBM mainframe või siis HP oma maksaks palju vähem kui Sun-i oma.
        Ja Sun on tõestanud end kui töökindla ja usaldusväärse masinana just suurte süsteemide jooksutamises.

      • Ma olen serveritele küsinud hinnapakkumisi nii suni kui hp’de kohta ja hinnavahe on olnud suur. Ühesõnaga ma räägin isiklikust kogemusest. Probleeme pole siia olnud ei HP ega Sun’idega – töötanud (vähemalt minul) mõlemad senikaua kuni on amortiseerunud ja mahakantud. Ühesõnaga mina vahet ei näe (ja süsteemid nende peal on suured ja servereid terve saalitäis).

      • *Sülitab kolm korda üle õla🙂 Aga suni müügimehed on tõesti head, suutnud sellise maagilise aura asja ümber luua ,et lausa imesta.

        Kunagi oli asi õigustatud ka, mul oli hulk aastaid tagasi üks vana Ultra2 masin, mahtus monitori alla, sisaldas kahte 166MHz 64bitist protsessorit ja giga mälu ning see aastast 1996! Praegu on asi muutunud. Näiteks see T1000 mis ka tuli kõva käraga ,et 32 protsessorit ja tegelikult sisaldas vaid 1 reaalset cpu’d kus 8 madala taktiga tuuma (1GHz? vist) millest igaühes omakorda 8 threadi. Kuulsin neilt kes kasutavad korduvalt nurinat jõudluse kohapealt.

        Pean muide vist blogiomaniku ees vabandama ,et olen kutsunud kommentaarides esile tehnilise ususõja, püüan rohkem mitte teha:/

  2. kohati on cisco & linksys vahel see häda, et linksys tahab kasutajaid kes lepivad olukorraga “ohjah, ruuter vist jälle natuke koomas, tõmbame korra stepslist ja kohe võrk jälle lippab”… (samas … oli mul just eriti wicked moel pool-koomas üks cisco pix…)

    a probleemidest… on veel viies häda kah – et ei mõelda pidevalt seda kuidas saaks paremini teha ning seda siis kliendile (või majasiseselt) maha ei müüda. sest nii hiiglama mugav on teha midaiganes sa oled harjunud tegema. ainsaks erandiks on see kui need samad firmad toimivad mõne suurkorporatsiooni müügikanalina.

  3. Üks siseturule kohandatud distro on ikka veidi nadi asi mida ette näidata või mis ? Einoh hea muidugi ,et tegeletakse ja puha aga pidasin pigem silmas midagi sellist nagu apache, bind ehk mingit täiesti algupärast ja ka välismaal kasutuskõlblikku rakendust.

  4. To petskratt: Ma kasutan ise paari 48 pordist linksysi üsnagi suure koormusega võrgu ees ja pole häireid esinenud (korra vaid suri snmp müstiliselt maha ja ükskord sai ise loop tekitatud). Samas olen näinud ka ciscot suremas.

    Linksys on üldse veider näide. Tegelikult on cisco ja linksysi taga mõlemal ju üks firma…vahel kahtlustan ,et viimastes linksysides on mingi iosi kohandatud versioon sinna alla juba pandud. Mõned konfinüansid on väga “ciscolikuks” muutunud ja lisandunud layer3 funktsioonid🙂

  5. Jäi ikka teema kripeldama…ühesõnaga rauaga on enamasti ikka nii ,et sellega on raske koonerdada. Saab küll vältida põhjendamatult kallite sun’ide ja muude masiante ostu kuid suurtes võrkudes on cisco ja juniper ikka vältimatud (pc ruuteriga ei asenda).

    Küll saab aga pix’i asemel kasutada OpenBSD’d ja PF’i (väga hea koormustaluvusega, clusterdatav jms), IIS’i asemel Apachet, tööstusliku telefonikeskjaama asemel Asteriski. Eriti tuleks muarust vältida neid meilifiltreerimise, tulemüüri jms funktsioonidega kaste mida usinalt müügimehed raske raha eest pähe määrivad ja mis tegelikult sisaldavad kauni kesta ja edeva logo taga tavalist pc arhidektuuri ja linuxit mis hoolega värvilise liidese taha peidetud.

    • saab-saab… küssa on lihtsalt vabavaraliste lahenduste tootestamises – ma ei mõtle mitte värvilist kasti, vaid seda, et mingi kutt tuleb kruvib selle mulle räkki ning on juba enne installimist mõelnud korralikult läbi millised võimalused peaksid olema installitud/konfitud/jne

      rääkides millestki mida ma natuke rohkem jagan kui tulemüüride konfi… wordpressi install on köki-möki, aga võiks ju panna supercache ja mõne analyticsi plugina ja lubada inimloetavad URLid, teeks kasujata kelle nimi ei ole admin ja veel… mul checklistis miski paarkend punkti. ja siis oleks vaja märkmikku kirja panna, et ka selle kliendi WP vajab sageli uuendamist kasvõi turvapaikade pärast (ja enne iga upgradet tuleks veenduda, et kõik pluginad ja kohapeal tehtud häkid ikka toimivad).

      ja ega asterisk (mida ma ise kasutan ja soovitan) parem pole. Norby suudab seda koos kastiga müüa ja hallata (loodan, et on kõik paigad peal ikka? krt, peaks kontrollima… ja üleüldse, kas nad asteriski versiooni seal uuendavad kah? äkki on miskid uued vinged võimalused? kuidas on kogu VoIPi turva, tean et cisco promob midagi… + seal annaks veel igast konfi teha mis meie majale kasulik oleks, aga olles seotud vaid ühe installiga ei oska ma enamust neist uneski näha kuigi olen nerdvittelsi fänn)

  6. Kui tegemist väikese asutusega kes vajab telefonikeskjaama ja ostab selle (lisaks veebidele, meilidele jms) sisse näiteks sealt Norbyst mõistlikute hindade ja lepingutega on asi normaalne. Kui asutus on aga juba läinud enda IT osakonna pidamise teed (pole teistmoodi saanud vms) siis tundub poolik sisseostmine mulle veidi imelik. Kui kohalik administraator saab enda veebiservereid uuendada ja kontrollida peaks ta saama hakkama ka keskjaamaga.

  7. Sunid on ülikoolis siiski vast ajaloolistel põhjustel. Kõik jookseb ja korralikult.Ja x86 ei ole sparc – proseehituse erinevused.

    Ja nende arvutitega tehakse justnimelt arvutusi. Massarvutusi. Tava-itspets on ehk setiathome’i näinud, aga samamoodi käib nii keemia kui füüsika uurimine. Hea et veel selle üle ei kurda, et ülikool ostab PS3-sid .. need arvutavad veel paremini …

    Ehk siis, pole need sunid midagi põhjendamatult kallid. Korralik arhitektuur maksab.

  8. x86 ei jää kiiruses kuidagi maha sparcile. Ma olen ka hallanud sparc protsessoritega servereid ning ma ei näe küll neis mingit imelist maagilist arhidektuuri mis nüüd äkiliselt suudaks arvutada tohutult paremini. Muide minu info järgi on ülikool enda nö igapäevase serveripargi mis tavatöid teeb (veeb mail jms) vahetanud suures osas x86 vastu. Samuti kasutab see uus cluster mis suure meediakäraga mõni aeg tagasi üles pandi Xeon protsessoritega masinaid http://www.hpc.ut.ee/aurumasina_riistvara

    • Ma olen ka hallanud sparc protsessoritega servereid ning ma ei näe küll neis mingit imelist maagilist arhidektuuri mis nüüd äkiliselt suudaks arvutada tohutult paremini.

      Näita mulle hotswap proseplaatide või riistvaralise partisioneerimisega pessukat, ja ma usun sind.

      Eelmise tööandja juures jäi eksperiment pessukatega katki näiteks seetõttu, et linuxi all ei hakanud storage multipathing tööle. Loodetavasti on viimase paari aasta jooksul tehnoloogia selles osas edasi arenenud🙂

      • (veel viimane törts kretinismi!) Esiteks ma rääkisin jõudlusest ja teiseks kas on vaja üldse seda hotswapida? kriitilised suured süsteemid on clusterdatud juba isegi, seal ühe masina eemaldamine ei löö rivist välja. Odavama klassi serverid pole ei sunil ega pc tootjatel kuumvahetavate juppidega.

  9. Kuulge seltsimehed, selle nimi, mida te siin hetkel aretate, on erialane kretinism😀

    Algne temaatika oli siiski üldisest IT trendist ning ettevõtete IT osakondade tööst/tegemisest

  10. Celtic võttis sõnad suust selle “erialase kretinismiga”.

    Ma tahtsin tegelt tänada laheda kirjatüki eest. Panin paar head ideed ka kõrva taha tuleviku mõttes.

    Eriti päri olen sellega, et inimestele tuleb anda võimalus valida endale oma töövahend. Lisaks kirjutatule kindlasti ka inimesed hoolivad/hoolitsevad rohkem endale meeldiva töövahendi eest. Lisaks selle võimaldab see inimesel valida töövahendi mida ta teab või on harjunud kasutama.

  11. Oh issand! Andku jumal, et sellised mehed juhiks ei saaks.
    #IT osakond peab olema osa tööseltskonnast. Nn. patsiga poisid tuleb panna mõtlema rohkem kasutaja vaatenurgast asju hindama, kui tehnoloogilisest aspektist.#
    Kuidas panna? Nad ju EI TAHA? Mida sa teed nendega? SUNNID või??? Piitsaga?
    Selle jaoks on olemas eraldi inimene. Ülikoolis saab õppida iseg vastavat ala – Tehnosuhtlus.
    Lõppkasutaja ja “patsiga poisi” vahel on PROJEKTIJUHT, Äripoole Projektijuht, ANALYYTIK ja vahel veel mõned inimesed.
    Ja IT _spetsialisti_ nimetamine “patsiga poisiks” on lihtsalt solvav ja näitab kirjutaja arrogantsust ja täielikku tumedust antud ala kohta.
    Spetsialist noktiseb oma “kuudis” süsteemi valmis vastavalt sptsifikatsioonidele ja hoiab seda töös. Selleks, et eskpredini jõuaks “HEAD” spetsifikatsioonid, selle eest peavad hea seisma äripoole esindajad, kes peavad oskama seda Nõuda ja analüütik, kes peab vastavad nõudmised “itimeeste keelde” tõlkima.
    Tegelikult võiks jätkata samas vaimus umbes artikli pikkuse tiraadiga, aga aega pole.
    Ma praegu vihastasin ennast täiesti välja.
    Artikli autor on ilmselt üks nendest “tühikargajatest”, kellele “eksperdi” mõiste midagi ei ütle ja kes on mängleva kergusega ühel päeval “projektijuht”, teisel “müügimees” ja kolmandal “haldusjuht”.
    Laske IT meestel, kurat võtaks, oma tööd teha, ja äripoolel oma tööd teha. Ja neid kahte vahendama palgake vahenduse-ala-spetsialistid.

    • Selle jutu kohta – MOTT

      Ehe näide sellest, mil moel kellelegi on kasulik, et IT maailm püsiks edaspidigi stagnatsioonis. Olen ise tööd teinud 6 aastat nii it-toe kui ka it-spetsialistina ning PIDEVALT on erinevates ettevõtetes probleemid korporatiivse kretinismiga. Kõik see, millest siin rääkisin, nõuab veidi mõtlemisvõimet, mida tuleks ka itimeestelt nõuda. Itimees ei ole ajudeta robot, kes kuuletub käsule ja teeb kitsalt oma eriala “värgi ära,” mõtlemata veidi laiemalt. Ma ei räägi siin hetkel suurkorporatsioonidest, kus on sadu kasutajaid ja spetsiifilised serverilahendused, räägin tuhandetest väikestest ja keskmistest ettevõtetest, kes niiväga üritavad millegipärast korporatiivset teed pidi astuda. Ja siin ongi süüks just üleüldine degenereerumine – töö saab tehtud kuid mis hinnaga? IT osakond peaks töötama oma leivaandja heaks mitte vastu, kasutama kõiki võimalusi tasakaalus it-eelarve koostamiseks jne. Praegusel ajal seda ei tehta. Ja vastuseks ettepanekutele tulevadki sellised kommentaarid…

      • Huvitavaid v6rdlusi tood n2iteks switchide osas. Kontrolisin veidi oma m2lu ja t6epooles, 32-pordine switchiga seonduv asi on Ciscol t2iesti olemas, aga 45oo-seeria catalysti minev kaart. Kahjuks on Sinu v6rdlus Linksysi 32-pordise (loodetavasti on see olemas) ja Cisco 32-pordise switchi(mooduli) osas umbes sama p2dev, kui v6rrelda kahte samuti samasse “tootjaperekonda” kuuluvat autot – Skoda Roomster ja Lamborghini Gallardo😉.

        Mis puutub muusse kollasesse rauda, Sul on 6igus, selle saab odavalt k2tte ja t88le ka nussida, kui Sa oma (ega ka “itimehe”) aega ei v22rtusta.

        Eelmine l6ik kehtib ka tavakasutaja varustusele. Kuidagi sarnane olukord Keskerakonna reisisaatjatega, kui iga kuradima Asust v6i Acerit peab erinevasse kohta remonti viima, vaid jumal taevas teab, millal sa selle remondist k2tte saad. Selle sita haldamiseks peab j2lle rohkem inimesi t88le v6tma – rohkem t88kohti, majanduse elavdumine jne jne. Mida veel?!?😛

    • Standardimisest veidi.

      Mõte lubada kasutajatel ise valida oma töövahendid ja tilulilud ja lubada kasutada vabaltvalitud operatsioonisüsteeme oma tööarvutis – vähegi suurema ettevõtte puhul paisutab see IT halduskulud mõttetult suureks.
      Haldan ise ühe väikese firma arvutiparki, ca. 150 arvutit ja näen, kui palju vähendab töömahtu standardiseerimine. Kasvõi juba see eelis, et kasutusel on ainult väga piiratud arv erinevaid arvutikomplekte, annab palju juurde – ma tean kõigi nende “kiikse” ja oskan iga konkreetse arvuti kohta öelda juba arvuti peale vaatamata, mis tal viga on ja kuidas seda lahendada. Lisaks, standardiseeritud tarkvaraga on sama teema. Juba see, kui kasutajatel lubataks kasutada vabaltvalitud meiliklienti, suurendaks oluliselt mu töömahtu ja oleks mõeldav vaid klausliga, et asutuse IT käest muude meiliprogrammide kasutaja tuge ei saa. Rääkimata siis Macist või Linuxist. Kasuta, kui tahad, aga sel juhul ole valmis ise tekkivad probleemid lahendama.
      Nüüd, mis saab siis, kui töötaja pole neid probleeme ise võimeline ega valmis lahendama ja samal ajal ta asutuse IT käest ametlikult abi ei saa? Ikkagi pöördub ta asutuse IT poole – sa oled IT-spetsialist ja see on arvuti, järelikult on sinu asi see korda teha. Selliseid olukordi tekib kohe kui selle tekkimiseks võimalus anda. Järelikult – ei mingeid erandeid, kõigil olgu võimalikult ühesugune riistvara, võimalikult ühesugune standardne tarkvara.

      Mis on firma eesmärk? Teenida kasumit. Kõik firmas toimuv peab seda eesmärki toetama, kas siis otseselt või kaudselt. Kui on mingeid valikuid, millega kaasnevad kulutused ületavad selle kasu, mis neist saadakse, siis on ratsionaalne nende kasuks mitte valida. Ülalpooltoodud näite kohta: milline on see otsene kasu, mida annab töötajal vabalt valida oma töövahendid ja tarkvara? Veidi kõrgenenud töömoraal ja enesetunne, sest kasutaja tunnetab suuremat kontrolli end ümbritseva suhtes, ja läbi selle siis paremad töötulemused ja seega suurem kasu firmale – nõus. Samas, juba sellega kaasnevad otsesed kulutused ja kaudsed kulutused, rääkimata kaasnevatest riskidest on enamasti suuremad.
      Selle kõige lubamine on täiesti mõttekas kui firma koosneb säravatest IT-blogijatest. Kui aga firma põhitegevuseks ei ole IT ja IT rolliks firmas on toetav, töötajate seas on ka 50-aastaseid oma ala professionaale, kuid arvutites võrdlemisi võhikuid, siis on standardimine väga hea asi.

      See, mis hiirt või klaviatuuri või milliseid karvaseid nupsusid töötajad oma monitori külge nätsuga kleebivad, võib täitsa vabalt jääda töötaja otsustada. Las tal olla ka kontroll millegi üle ja sellega kaasnev kõrgenenud töömoraal.

  12. Oeh.

    To Enterprise or not to Enterprise… vastus sõltub üksjagu ka sellest, missuguseid spetsialiste sul võtta on.

    Parim, kui sa saad omale IT tiimi tippspetsialistid. Neid ei ole vaja ega tohi mutrikeseks vormida – lase neil mõelda ja nad tegutsevad efektiivselt, kui nad aga piisavalt vahetult suhelda saavad. Neile ei ole vaja puust ja punaseks juhendeid ja neist pedantselt kinnipidamist sellisel tasemel nagu massidele – pigem on vaja infot, et ise õigesti otsustada. Saavad ise aru, mida on tõesti dokumenteerida vaja, ja teevad seda enamasti omal soovil oma töö lihtsustamiseks. Suudavad ise valida õige lahenduse ja seda kohendada, know-how oluliste asjade kohta on koha peal olemas.

    Kahjuks enamusele asutustele ei jätku tipp-itimehi. Enamus peavad läbi ajama keskpärastega ja nii mõnedki ka kehvad itimeestega – ligikaudu normaaljaotuse järgi. Seega on meil vaja ka viise keskpäraste inimeste rakendamiseks, kuna neid meil jätkub. Neile on vaja oluliselt rohkem ette kirjutada, mida teha. Kuna asutuses koha peal ka ajudega ette kirjutajaid vähe on, siis sageli võib võtta välise valmis ettekirjutuste kogumi (ITILi, J2EE ja sõbrad samast kaalukategooriast) ja sellega lajatada. Ja nii saab ära kasutada palju saadaolevaid keskpäraseid itimehi – asendatavate mutrikestena, dokumentatsioon ees ja taga. Efektiivne ei ole, kaugel sellest, aga parem kui mitte midagi.

    • Kuna asutuses koha peal ka ajudega ette kirjutajaid vähe on, siis sageli võib võtta välise valmis ettekirjutuste kogumi (ITILi, J2EE ja sõbrad samast kaalukategooriast) ja sellega lajatada. Ja nii saab ära kasutada palju saadaolevaid keskpäraseid itimehi – asendatavate mutrikestena, dokumentatsioon ees ja taga. Efektiivne ei ole, kaugel sellest, aga parem kui mitte midagi.

      ITILit juurutatakse selleks, et muuta teenus võimalikult kontrollitavaks ja efektiivseks (minimaalse ressursiga saab pakkuda võimalikult palju stabiilset teenust).

  13. Räägime vahelduseks ka asjast…

    Sel juhul ei koondu tegevusvastutus ühte kohta ning ainuisikuliselt ettevõtte IT osakonda, vaid IT osakond jääb vaid vahendajaks ettevõtte vajaduste ja teenusepakkujate vahel.

    Sisuliselt on siis tegemist 100% väljasttellimisega. Iseenesest täiesti võimalik.

    … kõikide vahendite ühtlustamine, kindlate mallide sisse viimine.

    See on asi, mis muudab teenusepakkuja jaoks teenuse pakkumise efektiivseks ja tasuvaks. Täiesti võimalik on igale kliendile pakkuda Täiesti Erinevat Lahendust, samas tuleb sel juhul hind kõrgem ja kliendi jaoks ei ole enam vahet, kas osta väljast või teha ise.

    Nn. patsiga poisid tuleb panna mõtlema rohkem kasutaja vaatenurgast asju hindama, kui tehnoloogilisest aspektist.

    Hehe. Ostsin kunagi särgi kirjaga “No, I will not fix your computer.” Hea särk, siiani kannan seda aeg-ajalt. Tänu sellele lausele ei pea ma hakkama igamehele seletama, kui palju maksab minu töötund, kui palju maksab tugiisiku töötund ja kui palju säästab otse helpdeski pöördumine ettevõtte raha.

  14. Isand Celtic, tundub, ei saa absoluutselt aru kuidas ettevõtted töötavad. Jah ma räägin nendest suurtest ettevõtetest. Esiteks: tead mis on parim väiekste ja keskmiste ettevõtete efektiivsuse tõstmiseks?
    Õige, integreerida nad Suureks Ettevõtteks. Isegi vaatamata kõigele enterpraisi, PHBdele ja muudele ebakompetentidele jne. on Suur Ettevõte alati efektiivsem kui väike. Nii nagu USAs Wal Mart tapab kohaliku supermarketi ja eestis Selver tapab keldripoe.
    Ma arvan, et aksioomi, suur on efektiivsem kui väike üle pole mõtet vaielda.
    Juba papa Marx pani kirja, et efektiivsuse võti on… SPETSIALISEERUMINE. Seda teesi ei ole muide keegi ümber lükanud. Henry Ford pani oma töölised konveieri taha ja tõstis efektiivsust… kui palju??? Mäletate?
    Suurte Ettevõtete võit tuleb sellest, et igas spetsialist teeb ainult seda mida ta Hästi Oskab. Igaühel oma oma kitsas eriala. Ja on ametis ka see asjamees, kes neist kitsa eriala spetsialistides ja nende tegemistest vormib kokku tiimi ja paneb selle ühes suunas vedama.
    Nüüd. IT ei ole asi isenesest ja IT ei tule pühast vaimust. On ainult üks koht kust “tulevad itid”. Itid tulevad siis kui on olemas ÄRIPOOLE TELLIMUS. Ilma äripoole tellimuseta pole kogu kupatusel abosluutselt mingit mõtet.
    Siin tahab mõni mees panna Kellamees Liblet ja panna jõge teistpidi voolama, et siis on lahe vaadata kuidas villavabrik tagurpidi tööle hakkab.
    IT osakund ei saa “pushida” äripoolele, et “voh meil on jõle lahedad asjad siin”. Äripoolelt peab olema “demand”. Soov oma tööd paremini ja efektiivsemalt teha ja IT pool peab pakkuma selleks vahendid ja lahendused. NB! jäädes seejuures rangelt oma kompetentsi piiridesse.
    Celtic tahaks, et kõik itimehed hakkaks oma nina toppima väga sügavale äeripoole asjadesse. Aga miks siis ainult sellega piirduda??? Äkki võtaks itmees ka paar müügikõnet klientidele. Võibolla langetaks Juhi eest mõned otsused? Aga siis läehks lattu ja tassiks paar kasti? (Kusjuures ma ei pea siin silmas analüütikut, kes uut süsteemi koostöös äripoolega välja töötab, tema peabki vahel selliseid asju tegema) vaid nn. “tavalist itimeest”.
    Miks ta ei võiks siis olla üks päev näiteks direktor, direktor oleks koristaja, müügimees autojuht jne.
    Integratsioon missugune, eks ole???

    • Mida suurem on korporatsioon, seda valusam on kukkumine. Suurkorporatsioonide monopoliseerumine lõpeb varem või hiljem krahhiga. Ajalugu on näidanud varem ja olen kindel, et ka näitab tulevikus (nii umbes paari-kolme aasta pärast) et ainsad elujõulised ettevõtmised on väike-ettevõtted, mis suudavad edukalt kulusi optimeerides tulusi suurendada.

      Väidad, et itid tulevad ainult äripoole tellimusest? No vot, hetke tüüpolukord on selline, kus äripool EI TEA mida tellida või mida üldse saaks lähteülesandeks seada! Seega tellimusi ei tule, itimehed omas rasvas vaikselt laagerduvad ja kogu lugu – stagnatsioon, paigalseis.

      Ettevõte peaks olema dünaamiline, IT osakond peaks tegutsema selle nimel, et ettevõte areneks ja oleks innovaatiline, mitte ainult, et IT osakonnal oleks kõik “kontrolli all.”

      • Kui äripool ei tea mida tellida, siis on see äripoole viga. See ei ole vähimalgi määral itimeeste asi. Kui äripool on loll, siis tuleb äripool lahti lasta. Kui Suur Pealik ei taipa äripoolt jalaga peksta, siis on Suur Pealik ise loll ja selle ettevõtte lõppemine ongi loomulik kadu. IT osakonna asi pole “altpoolt tuleva initsiatiiviga firmat päästa”. Vähemalt mitte meie kultuurikontekstis. Itimehed kirjutavad lahkumisavalduse ja lähevad järgmisesse firmasse, kus nende võimeid osatakse paremini rakendada.
        IT osakond ei saa ja ei tohi toppida oma nina firma juhtimisse.
        Siis hakkab jõgi teistpidi voolama ja villavabrik hakkab tagrupidi tööle.
        Seda sa tahadki või?

      • Celtic, mis ettevõtetest sa räägid, et sa niimoodi üldistad? Millega see müütiline ettevõte tegeleks?

        IT ei ole püha lehm, mis firmat juhib. Firmal on oma tegevusala, mis firmale raha sisse toob, olgu see siis kardinate tootmine, juuste lõikamine või kodulehtede tegemine. IT saab ainult kaasa aidata seda kõike efektiivsemalt organiseerides, infovahetusele kaasa aidates ja protsesse kiiremaks tehes. Olla dünaamiline stiilis “ostame kõigile firma töötajatele iPhoned ja paneme direktori tweetima ja blogima ja võtame kasutusele 3-le kasutajale voip-telefonikeskjaama sest see on äge” on lihtsalt tühikargamine. Samuti on mõttetu direktorile MacBook Airi kasutamise lubamine, kui ainus vajadus, mille see rahuldab, on et ta sellega teiste CEO-de ees kelkida saaks.

  15. Mnjaa, Paistab, et loo autor on kokkupuutunud ettevõtetega kus on puudulik või olematu IT juhtimine. Reaalselt asjad siiski ettevõtetes kellel vähegi pappi on nii ei käi, ja need kellel ei ole pappi, saavadki lubada endale ainult säästu IT mehi kes siis ka vastavad antud parameetritele. Ja kellel ei ole pappi, sellel ei ole niikuinii IT järgi vajadust ja kui on ka vajadus siis ei ole võimalust.

    Seega, edu loo autorile IT maailmaga tutvumiseks, ning ma siiralt loodan et loo autor leiab ka ükskord väärilise IT ettevõtte kus saab siis ka õppida reaalset IT-d.

    • Selles asi ju ongi, et need asjad nii ei käi! Loo point ongi ju, et asjad käivad valesti ning korporatiivne mõtlemine on oma aja ära elanud jäänuk. Muidugi on itimeestel mugav ja mõnus, kui aetakse vaid mingit kindlat kitsast rida, kordagi päevavalgusesse ei satuta ning hoitakse IT ja firma enda funktsioneerimine rangelt lahus. Kogu loo point oligi ju, et selline süsteem on vananenud ja muutumas praeguse aja trende jälgides suisa kroteskseks.

      • Ja see korporatiivne mõtlemine on Juutide-ja-vabamüürlaste-ülemaailmse-vandenõu tulemus, eks?
        Ja tegelikult juhivad kogu värki Haunebudega Kuu peale põgenenud natsid, kes inimestest PHBsid teevad ja kiiritavad inimesi “vale” IT juhtimisega tegelema.

      • Mida te kodanikud sööte, et nii targad olete?
        Tegelikult peaks vist küsima, et mida te viimase kahe päeva jooksul joonud olete…

        2 täiesti erinevat juhtimisstiili ei saagi kuigivõrd võrreldavad olla. Ja mingit vahet ei ole, kui suur või väike on rakenduskeskkond.

        Kui Itimees on “saabas”, siis lonkab Itindus.
        Kui juht arvab, et ta on “Päälik”, siis lonkab kogu üritus.
        Välja arvatud siis, kui tegemist on Saapavabriku Päälikuga, aga see on juba teine jutt.

  16. Tüüpiline – kui loo enda kohta kommentaarid lõpevad, siis algab lihtlabane ärapanemine @Offf

    Mario – see mida sa kirjeldad on äärmuslus. Mingi olukorra vabaks laskmise võrdeks ei saa kunagi kasutada teist äärmust, see on lihtsalt kohatu.

    Üldises plaanis jagunevad firmad oma suhtumise poolest ITsse kaheks – on need kes ütlevad ja dikteerivad mida on tarvis ning on need kes annavad IT osakonnale vabad käed, seades vaid lähteülesande.

    Esimene variant: meil on väike 50 töötajaga firma, mis tegeleb klaaskuulide turundamisega. Meil on vaja 50 IBM Lenovo äriklassi laptopi, voip keskjaama ning igale töötajale nokia kommunikaatorit.

    Teine variant: meil on väike 50 töötajaga firma, mis tegeleb klaaskuulide turundamisega. Räägi sa, mida meil vaja oleks? Ja IT osakond loeb ette – teil oleks vaja 50 IBM Lenovo äriklassi läptopi, voip keskjaama ning igale töötajale nokia kommunikaatorit.

    Vahet pole, kes teeb otsuse, otsus on tobe ja ei vasta firma ärilistele nõuetele ja vajadustele. Itimeestel on tõesti kergem, kui kõik riistvara ja tarkvara on ühe vitsaga löödud, ent need standardid EI KEHTI väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juures ning on ärilises plaanis kindlasti kahjulikumad, kui vaba IT struktuur. Mitte kaootiline, vaid just vaba ja paindlik, segmenteeritud ja korralikult läbi mõeldud süsteem. Kohustuste jagamine mitme kihi vahel, vastutajate ringi laiendamine.

    • Oh. Loo kohta võiks veel palju rääkida, aga ons mõtet???
      Hakkame pihta sellest sinu läpakaostust kasvõi.
      Teeme siis nii nagu Celtic tahab, iga kasutaja saab valida, millist läptoppi ta tahab.
      3 matsi tahavad MacBooki, osad tahavad Dellist, osad tahavad Patja ja osad ei oska midagi arvata.
      Ühe hanke asemel on meil nüüd 3 hanget. Või 4. Või 5.
      Kõik laptopid saabuvad erineval ajal ja erienvatest kohtades. (Aga seni istuvad töötajad näpp ninas või?).
      Itimehed, kes 50 IBMi peale oleks “suurest mugavusest ja laiskusest” teinud ühe XP image koos kõikide programmidega, saavad nüüd käsitisi seadistada 4 erienevat tüüpi läpakaid. Lisaks paar kasutajat kes näevad paari teise kasutaja MacBooke hakakvad karjuma “miks nemad palju ilusama läpaka said”.
      Siis selgub, et osade läpakatega on kaasas üks, osadega teine viirusetõrje. Osadel pole üldse. MacBookidele peab ostma eraldi Office ja üldse selgub et ettevõttes kasutatav müügitarkvara ei jookse seal sugugi veatult (kuigi tootja lubas, et jookseb iga browseriga igal platvormil).
      Ja itimehed muudkui paigaldavad, nussivad, seaduistavad (tegelikult 50 töötajaga firmas on ehk YKS itimees) ja teevad hulga mõttetut käsitsitööd tehes igale kasutajale custom paigalduse.
      Samal ajal TÖÖ seisab, osadle ei ole läpakaid veel käes, osadel on, aga nad ei suuda ue keskkonnaga kohaneda ja helistavad pidevalt sellele õnnetule itimehele. Lisaks on firmas ilmselt ka mingid muud jooskvad tööd mis on kõik ripkail. Näiteks jääb veebiserver pätsimata sest itimees installib iga kasutaja jaoks kohandatud custom läpakat. Ja juurtused seisavad.
      Celtic: ma kordan sulle Tin soovitust. Mine vaata, kuidas päris IT töötab.
      IT ei ole pelgalt tööjaamade teenistus.
      Ja for-gods-sake, “linux” ja “openoffice” ei ole INFOSÜSTEEMID. Üks on operatsioonisüsteem ja teine on kontoritarkvara. Palun Sind väga, enne kui sa hakkad kirjutama “IT Süsteemidest” tee endale kasvõi minimaalseltki selgeks, mis loom on infosüsteem. Muidu on artikkel nii loll, et tõesti ei jää muud üle kui kommenteerida artikli autori esoteerilisi huvisid vandenõiteooriate koha pealt.

      • Uuenduslik mõtlemine on alati vastuseisu leidnud ja uuendused visad tulema.

        See, millest sa siin pasundad, on puhtakujuline demagoogia ning äärmuslikkus.

        Näha on, et sa ei suuda mõelda väljaspool kasti, ehk mõtled kitsapiiriliselt ainult oma väikse itipeaga, kuidas sulle PRAEGUSE töökeskkonna juures tunduks uuendus vastuvõetamatuna. Ent unustad ära kõiksugu muud tähtsad tegurid, esiteks kasvõi mõistlikkuse printsiibi. Seetõttu ka minu mõte selle kohta, et IT osakonna töötajad võiks vähe rohkem päikesevalguse kätte tulla ja loobuda mõttemallist, mis väidab, et kasutajad on itimeeste vaenlased.

  17. See viimane kommntaar on iseenesest domagoogia musternäide. Konkreetsete situatsiooonikirjelduste vastuseks tuuakse sisutuid fraase stiilis
    “IT peab olema dünaamiline”
    “Me peame ajaga kaasas käima”
    “Tuleb mõelda väljaspool kasti”
    Jah tõepoolest on väga raske vastu vaielda väljenditele, mis tähendavad kõike ja mitte midagi (väljaspool konteksti).
    All Your Base Are Belong To Us!

    Ja mis on see “mõistlikuse pritntsiip” mille ma ära unustan.

    Katsume seda asja natuke lihtsustada. Ütleme, et äripool koosneb 3 neegrist, kes paela otsa seotud kiviga põldu künnavad ja kurjast kupjast. Lisaks on meil veel “IT” osakond, kes parandab paela kui see katkeb ja paneb aeg-ajalt uue kivi paela otsa.
    Kogu see kamp toitub sellestsamast ühest põllust, mida need neegrid harivad. Põhimõtteliselt, tööviljakuse tõstmiseks on 2 varianti. 1. anname kupjale raskema nuudi 2. anname neegritele adra.
    “IT” pool teeb äripoolele tabeli, kus on kirjas, et nuut maksab 1 raha ja annab pisikese tööviljakuse tõusu, ader maksab 3 raha ja annab suurema tööviljakuse tõusu aga pikemas perspektiivis. Take your choice. Kui Kuri Kubjas eelistab kiiret tulemust raskema nuudi n2ol, siis selle ta ka “IT” osakonnalt saab. Tema sai IT osakonnalt võrdelva pakkumise, aga OTSUSE langetab ikka Peremees ise. Kui nüüd Peremees (kubjas) neegrid uue nuudiga surnuks nuudib, siis läheb IT teise peremehe juurde. And thats that.

    IT saab teatud hukatuslike asjade eest HOIATADA ja saab pakkuda välja teatud protsesside parendamist, aga ta ei saa teha OTSUSEID juhtkonna v. äripoole eest.

    Ma olen näinud, kuidas üks ennastsalgav kodanik hakkab “iga hinna eest” “maailma päästma” ja mis sellest välja tuleb.

    • Seega on sinu arust õige IT mõtlemine stiilis – tehku mis tahavad, põhiline et mind ei puutu? Sellise stiiliga itimehed ei ole väärtuslikud, kuna neil puudub lojaalsus oma leivaandja ees. IT ei ole eraldi firma, vaid osakond SELLESSAMAS FIRMAS!

      Sinu kirjeldatu sobiks suurepäraselt mingile pohhuistlikule biorobotile iseloomustuseks. Aga nagu ma ütlesin – uuendused on visad tulema.

    • Sellest jutust saan minagi aru.

      Õrnalt “üle paugutatud”, aga tõsine iva on sees.

      Eks kõik olene ju firma asise tegevjuhi visioonist.

      Kui mina olen tegevujuht ja oman visiooni (eeldades korraks valesti, et oman põhjalikku ülevaadet IT-maailimas pakutavast), siis ei ole tõepoolest minuga vaidlemine tark tegu.

      Itimees vastutab oma sektori eest ja mina tegevjuhina enda sektori eest.
      Lihtne ju!

      Kui aga on tegu sellise olukorraga, et (mul) on õnnestunud palgata “kastist välja mõelda suutev” Itimees, siis peaksin olema suisa rumal, kui hakkan teda loomingiliselt piirama.

      Offf saab + punkti standrdiseerimise eest. See on tõepoolest vajalik, et asjad toimiksid.

      Celtic saab punkti selle eest, et soovib It-d näha areneva valdkonnana, kus stagnatsioon maksab kasutajatele kätte.

      Mina punkte ei saa, sest korraldan oma tegevjuhtimist ja IT-d oma liivakastis ise.

  18. Kulla Celtic, uuenduslik mõtlemine on alati vastuseisu leidnud – samuti on alati vastuseisu leidnud idiootsused. Geniaalsest naeruväärseni on mitu sammu? “igaüks teeb oma ebastandardse tüki” ei ole ju uuendus, otse vastupidi, 80ndatel oli IT-s väga moes. Igal arvutil oma toiteplokk, igal oma flopi formaat. Demagoogiast aga – mis on “mõistlikkus”, mis on “uuendus”? Mis on “mõttemall mis väidab, et kasutajad on itimeeste vaenlased” ? Kaks millegagi põhjendamata sõnakõlksu ja väitja enda poolt loodud vaenlase kuju, mida purustada (millal siis keegi sinu oponentidest väitis, et “vaenlased”?).

  19. #Sellise stiiliga itimehed ei ole väärtuslikud, kuna neil puudub lojaalsus oma leivaandja ees.

    Tore, et me selleni jõudsime. Miks peaks ma olema rohkem lojaalne oma tööandjale, kui töölepingus kirjas on? Mis mind selleks motiveerima peaks? Minu palk firma käekäigust ei sõltu. Mitte mingisugust boonust ma uuendusettepanekute eest ei saa. Kui ma töötan “suure sisemise põlemisega” pikki päevi, laibastumiseni, siis ma ju VARASTAN. Ma varastan ISEENDA tagant vaba aega. Ma varastan oma naise ja laste tagant aega, mida ma peaks kulutama hoopis nendega koos.
    Ja kui ma läbi põlen, siis viskab Pealik mind pikema jututa tänavale. Töötajast on kasu siis kui ta lisaväärtust toodab. Kui mõni on nii ullike, et toodab lisaväärtust oma vaba aja ja tervise arvelt ROHEM, siis ajab Pealeik selle endale mõnustalt irvitades taskussse ja räägib veel õllelauas – vaat kus lollpea, rabab minu heaks nagu segane.
    Mis parata, varakapitalismi rõõmud.

    Mis nüüd päikese kätte tulemisse puutub. Räägi meile Suur Juht ja Õpetaja, kuidas sa MOTIVEERID inimesi päikese kätte tulema?
    Oletame, et sa oledki Juht sellises keskmises firmas. Mis peaks olema see boonus mis tooks inimesed “päikese kätte”?
    Või, võtame lihtsamalt, oletame et IT osakond teab küll, et protsessi X saab parandada ja sellega firma rahavoogu suurendada, aga EI ÜTLE sulle. Sest neile tooks see tööd juurde, aga nende suhtmine on selline: “Miks ma peaksin seda ütlema, mina saan tööd juurde ja boss ostab endale lihsalt teise Lexuse juurde”.
    Kuidas sa sellist olukorda väldiksid?

    Virisema oleme me kõik kõvad mehed, aga räägi siis meile, milline on sinu postiiivne programm “eesti IT” paremaks muutmisel. Kuidas sa motiveeriks oma IT osakonda olema sellised nagu sinu visioon ette näeb?

    • Näedsa siis Offf🙂

      Sind liikuma panevad jõud ja takistavad tegurid on nüüd avalikud.

      Kui oled olukorraga rahul, siis puudub tegelikult põhjus uriseda.

      Ja kui mitte, siis miks sa üldse vaevud, kui sa selles arengut ei näe?

    • Asi on kinni ju mõtlemises. Ja just mõtlemine on see, mis seisab vastu uuendustele ja lõppkokkuvõttes progressile. Asi pole vaba aja varastamises, vaid oma töö optimeerimises!!! Ja seda saab teha vabalt, kui itimehed hakkavad ka reaalselt lävima oma töökaaslastega, tegelevad oma aladega, ka it osakond on ju segmenteeritud, ei tasu seda unustada. Igale alale on vaja oma spetsialisti, kokk-keevitaja-kondiiter saab kõikjalt kinga, vahet pole kas aitab firma arengule kaasa või mitte. Asi on selles, et väga paljudes firmades tehakse asju VALESTI sest on loodud mingid tobedad standardid, mis lõppkokkuvõttes maksavad ränka raha.

      Ja just sinu jutust ongi koorunud välja kohaliku IT suurim probleem – teen oma töö ära ja olen vait, kui minult ei küsita. Kas sa ei suuda selle väite ja sõna stagnatsioon vahele võrdusmärki panna???

      Arengut EI TOIMU sest itimehed pole arengust huvitatud!

      • Huvitav inimtyyp, kes yhel hetkel v2idav yht (olgu selleks siis brandide mittekummardamine) ja teisel hetkel r22gib endale vastu – OPTIMEERIMISEST. Offf kirjeldas sulle enne v2ga kenasti kasutaja poolt valitud talle meeldivate t88vahenditega kaasnevast. Je peale seda sa JULGED taaskord kasutada selle kohta antonyymi kolme hyyum2rgiga.😉 /me laulab Orelipoisi h22lega: “On onu Uuno tuntud parateaduste magisteeeeeer…”

  20. Ajhaa, palun eelmises kommentaaris olevat lauset
    #Minu palk firma käekäigust ei sõltu.# lugeda ikka kontekstis.
    St. minu palk ja muud hüved ei sõltu sellest, kui palju ma seal “väljaspool kasti” askeldan ja tegelen kõrvaliste asjadega.
    Või kui siis sõltub pigem negativiselt, kuna põhiasjad jäävad tegemata!

  21. Ma küsin nüüd juba NELJANDAT korda.
    Kuidas sa motiveerid itimehi “kastist välja tulema” “suhtlema” ja nii edasi.
    Kui sa sellele küsimusel vastata EI SUUDA, siis on sinu jutt sisutu virin.
    Kui sa arvad, et juhi kohus polegi motiveerida, vaid inimesed isenesest sisemisest mitivatsioonist hakkavad seda tegema, siis oled sa, anna andeks, lihtsalt LOLL.

    Niisiis, milline on Celticu positiivne programm firmade sisekultuuri ja itimeeste muutmiseks???

    Jään huviga ootama.

    • See on pikem protsess ja eeldab itimeestelt veidi elementaarset suhtlemisoskust. Kui sa võibolla oled praeguseks hetkeks ka minu postituse tervenisti läbi lugenud, siis ehk oled ka märganud, et need neli punkti on esialgsed mõtted. See mil moel ja kuidas, alles tuleb.

      Minu asi ei ole muide itimehi motiveerida. Minu asi on oma mõtteid jagada ning motivaatoritele mõtteid anda. Kui inimest ei huvita absoluutselt see, millega ta tegeleb ja kuidas ta sellega tegeleb, siis jääb mul üle vaid nondele itimeestele kaasa tunda – elu heidikuid on olnud kõikides kultuurides, ei pääse ka meie neist täielikult.

      • Celtic – sinu viimane lause ei motiveeri isegi siiliga suguühtesse astuma.

        Kui ma õigesti aru sain, siis otsid sa värkeid mõtteid, et nii enda, kui ka teiste Itindusele hoogu anda???

      • “eeldab itimeestelt veidi elementaarset suhtlemisoskust” – inimene, kes on kuus aastat IT alal töötanud, võiks ju ometi olla kokku puutunud ka mõnede IT-tegelastega? It-meestel on enamasti eraelu, elukaasalased-lapsed, hobid – müütilised “patsiga poisid” on järjekordne trafarett, millesse üritatakse pseudoüldistuste abil reaalseid inimesi suruda. Muide, kui sinu asi ei ole motiveerida, mille poolest on rohkem sinu asi mõtteid anda? Mille poolest need kaks visioonitsemist siis niiväga erinevad? Ühel teemal mõtteid pole ja teiselgi ausalt ütelda on vaid lõputud õõnsad loosungid ja vastuvaidlejate “elu heidikuteks” tituleerimine.

      • “Minu asi ei ole muide itimehi motiveerida. Minu asi on oma mõtteid jagada ning motivaatoritele mõtteid anda.”

        Oo Püha Isa, tõepoolest on Tema just Sind ära valinud, et Sinu suu läbi meile Tõde kuulutada ja Õigeid Mõtteid meie peades idanema panna, et meie võiksime pääseda ära kurjast ja saada andeks meie võlad. Ja nii edasi ja tõesti. Aamen.

  22. …”Muide, kui sinu asi ei ole motiveerida, mille poolest on rohkem sinu asi mõtteid anda? Mille poolest need kaks visioonitsemist siis niiväga erinevad? Ühel teemal mõtteid pole ja teiselgi ausalt ütelda on vaid lõputud õõnsad loosungid ja vastuvaidlejate “elu heidikuteks” tituleerimine.”…

    Ja Sinu ettepanek oleks siis milline?

    • Mmm… vähem visioonitsemist. rohkem praktilist tegevust? Mis on Celticute suurim viga – IMHO peamiselt see, et nad ei taha millegi “pisikesega” tegeleda. Kui juba, siis vähemalt “uue hingamise aluspostulaadiga”. (Milline on Celticu panus … no kasvõi Estobuntusse? Kirjutas ta Linksysi switchi reaalselt tutvustava blogikirje (“sama mis Cisco”, khm)? Mõtles kasvõi läbi, mida silmas peab, kui kirjutab, et webilahendused ja infra tuleb lahus hoida – switchi siis browseri kaudu konfida ei tohi? Arvutas reaalselt, kui palju maksab Linuxi ja OpenOffice juurutamine WXP ja MS Office OEM asemele IT-toe töötundides ja sellesama “kasutajamugavuse” seisukohalt (hirmus mugav ju, kui kõik menüüd on teistmoodi ja e-mailiga teisest asutusest tulev fail ei tule lahti ja koolitust on viimased 10 aastat saadud MS Office kohta)? “Telekommunikatsioon /…/ lahus hoida” – ohjah, arvutivõrk levib ju traate pidi, aga telekom vett mööda… jne. Aga uus hingamine juba tuleb, mühinal. Naljakas ongi see, et visioone ju on küll ja küll. Linuxil on oma koht (ja IT-meeste mugavusega on siin küll hoopis teised lood, IT-meeste jaoks on Linux pigem lisakulu, töö ja vaev ja erinevalt Celticust, näe, tegelevad igapäevaselt); korporatiivset loba a la “see appliance lahendab teie võrgu mured hetkeliselt” analüüsitakse ja võetakse vastumeetmeid, IT haridusega inimeste arv EW-s kasvab – stagnatsioon? Tagasiminek? (Omaette teema on iga kodumaise pisisaavutuse hurrraa-haipimine, aga selle taga on pigem ajakirjandus ja müügiosakond, kui needsamad patsiga või patsita IT-tegelased).

  23. Jah. Celticu asi, nagu me näeme, on sisutult viriseda ja vinguda. Asjast, millest tal mitte hallimatki aimu pole.
    Kas sa selle pika threadi peale pole IKKA veel aru saanud, et asjad mille kallal sa vingud on puhtakujulised JUHTIMISVEAD.
    ITga pole siin muud pistmist, kui see pisiasi, et sulle juhuslikult hakkas see IT alal silma, kuna sa oled natuke ITd nuustanud.
    Paraku mitte nii palju, et aru saada, mis on IT ja mis on juhtimine ja mis on IT juhtimine.
    Mis siis yldse on SINU ASI, peale vigisemise, ah?
    Sul ei ole mingeid lahendusi, aga tahaks kangesti karata siin?

    ITimehi muide enamasti jusnimelt väga huvitab see mida nad teevad. Tegemist on kõrgelt motiveeritud ekspertidega ühel teatud kindlal alal. Jah, neil on huvitav tegeleda oma süsteemidega ja seda nad teevadki.
    60. aastase alla keskmise IQga tädi Elsaga raamatupidamisest ja ennastasis müügimees Gunnariga suhtlemisest nad vabatahtlikult huvitatud ei ole. Need inimesed pole lihtsalt huvtavad itimehe jaoks.

    Mõtle natuke oma pisikese peakesega mille jaoks on firmal juhtkond, miks on igasugu struktuuri ja allüksustel oma juhid, suuremad ja väiksemad. Mida kuradit need siis teevad kui itimehed, ajendatuna tohutust sisemisest motivatsioonist teevad ära nii enda, oma juhi, kui ka raamtupidamise juhi töö???

    • …”Jah. Celticu asi, nagu me näeme, on sisutult viriseda ja vinguda. Asjast, millest tal mitte hallimatki aimu pole.”…

      On kahte sorti õpetajaid.

      Need kes abistavad ja
      need, kes targutavad.

      Kulla Offf!

      Osad Sinu mõtetest on väga asjalikud.
      Teised on mittetomivad ja suhtumine on sul ründav.

      Ons Sul aega üle, et mürki pritsida?

      Hobid, elukaaslane, areng jne…

    • Need ei ole juhtimisvead kuna juhid ei tea, mida nad juhivad. Juhid lasevad itimeestel otsustada kõige üle, mis on seotud IT-ga kuna nii on mugavam ja neil on sadu muid valdkondi, millega ISIKLIKULT tegeleda. Ja üldiselt IT tegelebki oma valdkonnaga, ent teeb seda omast mugavusest lähtuvalt, mis tähendab, et infotehnoloogia selles firmas EI ARENE vaid seisab paigal ja piirdub vaid üüratute väljaminekutega, mis teenivad vaid nonde itimeeste vajadusi.

      Millest sa veel aru pole saanud? See kui sina istud oma laua taga ja oled kõva itimees ning ei taha et su ilus roosa maailm kokku kukub, sest sa pole valmis muutusteks, on sinu probleem. Ürita siis oma hirmu vähemalt kuidagimoodigi argumenteeritult tutvustada, mitte ära lahmi teemast mööda ja huupi. Jätab sinust lihtsalt lolli mulje.

  24. Targalt väärtuseid luues on võimalik optimeerida ilma et peaks süsteeme ühtlustama! Märksõnadeks on segmenteerimine. Läbi selle ongi võimalik hoida kokku halduskuludelt ja riistvara pealt, tarkvaravõitudest ma parem üldse ei räägi.

    Kui mina räägin juttu väikestest ja keskmistest ettevõtetest, siis lendavad kohe kohale itimehed, kes hakkavad rääkima, kuivõrd ikkagi igasugu süsteemid ei tööta jne jne. Andke andeks aga lõviosa väikefirmadest vajab vaid internetiühendust ja töötavat arvutit. Kõik muud vajadused on võimalik jaotada laiali ning selle kõige juures võita nii ajakulult kui ka väljaminekutelt. Kulude vähenemisest tekkinud tulu saab aga investeerida näiteks IT osakonna “mõtlemisvõime” tõstmisesse.

  25. …”Targalt väärtuseid luues on võimalik optimeerida ilma et peaks süsteeme ühtlustama!”…

    Sellest julgen siiski vastu vaielda.

    Mingisugunegi ühtne suhtlemisplatform PEAB olema.

    Muidu läheb asi käest.

    • Vabandust, vale sõnade kasutamine. Tahtsin vast lisada sinna vahele veel “liigse”

      Mõte aga oli selles, et ühtlustumine ei ole alati parim variant, mida järgida. Ühtlustamine on kasulik siis, kui meil tõesti on suur kontsern üle 100 arvutikohaga ning kus on selge, et on vaja veidi sisemist struktuuri ülal hoida.

      Pidasin silmas siiski väikemaid ettevõtteid, kus on keskeltläbi 1-50 arvutikohta. Süsteemide ühtlustamine sellisel juhul on karuteene. Enamasti polegi tarvis seda, kui just pole mingi spetsiifilise tarkvaraga, mis töötab näiteks ainult MacOS all või win98 peal. Aga usutavasti selliste süsteemide asemel leitakse mingi muu lahendus.

      • Pidasid silmas väikseid ja keskmiseid? Ok.

        Mina olen NII ülbe, et näen kaugemale.

        Kui on võimalus kasutada Internetti, siis saab suvaline hulk inimesi infosüsteemile ligi.

        Firma infosüsteemile. Erainfole. Isiklikule infole. Serverile.

        Ja seda hoolimata sellest, millise op-süsteemiga nad seda Weebi sirvivad.

        Kui rakendused on serveris, siis on suht savi, millega neile ligipääs tagatakse v.a. siis kui op-süsteem lekib, nagu vana paat.

  26. Indrek. Aeg ajalt ma kohtan netis lollust. siis ma Vihastan. Kohe nii kõvasti, et tekib juurde lisaks tavapäraste toimetuste tegemiseks vajalikule energiale veel energiat asuda seda lollust MATERDAMA.
    Mida suurem lollus seda rohkem energiat tekib🙂

    Celtic: väikestel ei ole üldse mingit erilist itiosakonda. Keskmistel on just seesama ITIL lvl. 0 ehk kaos – lõviosa aega läheb “tulekahjude kustutamise” peale, millegi paremaks tegemiseks aega ei jää. Kusjuures see lvl.0 on täpselt see olukord, mida sa “ideaalina” kirjeldad. Miljon tütarfirmat, erinev ja suvaline riist- ja tarkvarapark. Puudub selge arusaam protsessidest jne. Been there done that.

    Maailmas kirjutatakse virnade kaupa raamatuid motiveerimisest ja juhtimisest. Kõikvõimalikud juhid ja juhikesed käivad koolitustel õppimas kuidas olla parem juht. Ja siis tuleb Celtic ja “avastab” mingi müstilise “sisemise motivatsiooniga imeitimehe” kes teeb kõik ise ära otsast peale. Nii enda kui teiste töö. No tule Ansip appi.

    #Arengut EI TOIMU sest itimehed pole arengust huvitatud!#

    Vot see ongi täiesti totter loosung mille ümber sinu jutt keerleb. See “huvitatus” ei tekki isenesest, saa sellest aru. Ja see “huvitatuse puudumine” on JUHTIMISVIGA. Mitte “pahade itimeeste” viga.
    Selleks, et tekiks huvitatus peab IT juht koos väiksemate struktuuriülksuste juhtidega (kui selliseid on) iga päev vaeva nägema. Ja firma enda juhtkond peab samuti olema asjast huvitatud.
    Tellimus peab liikuma ülevalt alla, sest alt üles ta ei saa liikuda.
    Soovitan lugeda R. Ülavere blogi http://www.mindsweeper.ee , kus on väga huvitavad ja samas inimlikud mõtted juhtimisest:

    See mida sa jutlustad: uued inimesed (homo novus), särasilmsed, andekad, ausad, absoluutselt omakasupüüdmatud ja töökad… tead, neid kirjeldati juba kommunismiehitaja käsiraamatus. Ja paljud sotsialistlikud utopistid ohkasid, oh oleks meil vaid paremad inimesed, küll me looks heaoluühiskonna.
    Sotsialistid-realistid läksid veel sammu kaugemale ja arvasid, et nende “uute inimeste” loomiseks tuleks vanad enne “alt ära koristada”. Füüsiliselt. Sõna otseses mõttes.
    Kahjuks päris inimesed ei ole sellised. Ja mingi asjaliku tulemuse saavutamiseks on vaja head juhti, kes oleks suuteline “töötama selle materjaliga mis antakse”.
    Aga HEADE IT juhtide puudus eestis on tõesti KARJUV!

  27. …”Indrek. Aeg ajalt ma kohtan netis lollust. siis ma Vihastan. Kohe nii kõvasti, et tekib juurde lisaks tavapäraste toimetuste tegemiseks vajalikule energiale veel energiat asuda seda lollust MATERDAMA.
    Mida suurem lollus seda rohkem energiat tekib “…

    Täiesti arusaadav.

    Ega ma sulle midagi otseselt ette ei heitnudki.😉

    Ma nimelt tean sinu ütlusi vanadest UudisGruppidest.🙂

    Mis ma sulle hetkel tahaksin öelda?

    Hoia end pisut tagasi – äkki tuleb ka sellest midagi head!

    Ja kui ei tule, siis pole ju midagi HULLU ka juhtunud.

    Las inimesed katsetavad – Mina üritan end pidevalt arendada, et mitte “vanameheks saada”.
    Ja selles kontekstis olen ma oma 38 aastase vanusega ikka “täitsa muld”.

    Harva käin Pingviinis ja üritan “elus olla”.

    Tihtipeale avastan, et 100 rongi on juba “ära läind”.

    Aga olen sedavõrd jonnakas, et üritan ikka enda ja elu pulssi katsuda.

    Mis aga puutub sellesse teemasse, siis arvan endiselt, et KÕIK eksperimendid tõestavad end ise või surevad lihtsalt välja.

    Usun ka seda, et Kui antaks sulle rohkem võimalusi kaasa rääkida (kombineerides seda reaalse tuluga), annaksid ka Sina endast rohkem. Kuigi seda on raske ette kujutada, sest arvan, et oled oma töös pädev – ja see on SUUR asi.

  28. Meie siin hõljume kõrgustes, aga nüüd teile väike reportaazh otse elust. Kirjutab itimees, väikeste ja keskmiste ettevõtete kontekstis:
    15:22 tuleb tunnistada, et kasumimarginaal on langenud.
    15:22 20 k käive annab 200.- brutot, millest tuleb lahutada 800.- kulud.
    15:23 ja see 600.- kahjumit annab maksuametist umbes 100.- KM tagasi küsida
    15:24 millest maksad maksud ära ja jääb 49.- massivset raha
    15:25 selle eest ostad viis sarvikut ja ongi probleem lahendatud
    15:26 jah
    15:26 ja siis mõtled heldimusega sarvikute taga äsja 3 päeva väldanud tuugele haltuuraotsale

    Ehk väikeettevõtetes valitseb KAOS. ITimeehele tahetakse maksta tulemuse pealt. Tulemuse saavutamise peale läheb koledal kombel sellestsamast segadusest põhjustatud tühja tööd. Töö tellija seda kinni maksta ei taha. ITimees saab 5 sarvikut.
    Palju õnne!

  29. Nii head flamewari pole olnud juba vanadest headest Useneti aegadest saati. Raskekahurvägi on laiali pudenenud ega viitsi eriti kommentaarumis möllata…
    Jah, olid ajad…
    Kuigi noore särasilmse entusiasti materdamine tigedate vanameeste poolt pole vist tõesti eriti kena tegu. Eks me kõik ole kunagi olnud noored ja “sturm und drang” maailma parandada…

  30. Nii ebapädevat juttu pole tükk aega netist lugenud. See on lausa Sündmus! Minu komplimendid isand Celticule, kes on suutnud oma “väga huvitava” “mõttepurtsatusega” blogosfääri elavdada.

    “Arengut ei toimu sest itimehed pole arengust huvitatud!” ja ” – peaks tegema parateaduste magister Celticu sisutühjade loosungite võistluse.

    Autor hakkas rääkima maailma muutmisest, kuid siis tunnistab, et tegelikult räägib ainult väikeettevõtetest, kus on 1-50 arvutitöökohta. Nagu Offf juba mainis, ei saa nende puhul mingist ITist rääkida. See on äärmisel juhul “tehniline kasutajatugi”, mida kehastab üks kohapealne tugiisik, kes teab, kuidas ja mis programme arvutisse installida.

    Kirjutaja on selgelt mingi(te)s kurja(de)s väikefirma(de)s itti teinud kui kohalik “patsiga poiss”. Tõenäoliselt kümnele kasutajale Windowsi installides, failiserverit ja veebiserverit üleval hoidnud. Eks see võib traagilise templi mällu jätta küll jah. Tõenäoliselt selle firma vajadused saaks väga hästi ära lahendada installides kõigile Estobuntud läpparitesse ning hoides faile ja maili mingis kenas veebiteenuses (Gmail ja Dropbox kasvõi) – ise ei pea haldusega jändama.

    Kuidas kirjutaja jõudis arvamusele, et see annab talle õiguse korraga kogu maailma IT-d muutma hakata, on küll üks müsteerium.

    Lühidalt öeldes peaks pealkirja formuleerima ümber “nippe väikeettevõttele IT halduseks”.

    Ja tore näha, et kommentaarium on täis pärleid😀

    sk:
    “Minu asi ei ole muide itimehi motiveerida. Minu asi on oma mõtteid jagada ning motivaatoritele mõtteid anda.”

    Oo Püha Isa, tõepoolest on Tema just Sind ära valinud, et Sinu suu läbi meile Tõde kuulutada ja Õigeid Mõtteid meie peades idanema panna, et meie võiksime pääseda ära kurjast ja saada andeks meie võlad. Ja nii edasi ja tõesti. Aamen.

    Adolf:
    Kulla Celtic, uuenduslik mõtlemine on alati vastuseisu leidnud – samuti on alati vastuseisu leidnud idiootsused.
    “igaüks teeb oma ebastandardse tüki” ei ole ju uuendus, otse vastupidi, 80ndatel oli IT-s väga moes. Igal arvutil oma toiteplokk, igal oma flopi formaat.

    Offf:
    60. aastase alla keskmise IQga tädi Elsaga raamatupidamisest ja ennastasis müügimees Gunnariga suhtlemisest nad vabatahtlikult huvitatud ei ole. Need inimesed pole lihtsalt huvtavad itimehe jaoks.

  31. Oeh, Celtic, Oeh, ilmselt Offf on juba vana ja ei viitsi sulle piisavalt palju seletada.

    Mitmesõnaga. kui me võtame 50 arvutilise ettevõtte, siis me saame arvutada selle TCO (Total Cost of Ownership) Mis koosneb järgnevatest estimate numbritest:

    PC 10 000 X 50 (sisaldab rauda ja monitori)
    Soft 10 000 X 50 (Tasuline tarkvara)
    IT Insener 500 000 X 1 (Aasta kogu kulu ettevõttele)
    Server 50 000 X 2 (Minimal redundancy level)
    Switch 20 000 X 3 (Suht keskmine switchide arv)
    Elekter 50 000 X 1 (Elektri kogutarve)

    Nii, selle tulemusena saame kokku artiklite maksumuse
    From Scrach installatsiooni korral:

    PC 500 000
    Soft 500 000
    IT insener 500 000
    Server 100 000
    Switchid 60 000
    Elekter 50 000

    Seega kogu kulu ühe aasta lõikes on :

    1 710 000 Krooni aastas.

    Kogu süsteemi arvestuslik eluiga on 3 aastat.

    Seega 3 aastane arvestuslik kulu on järgnev:

    IT Insener 1 500 000
    PC 500 000
    Soft 500 000
    Elekter 150 000
    Serverid 100 000
    Switchid 60 000

    Kokku 2 710 000 krooni.

    Sellest me näeme, et ettevõtte kõige suurem otsene IT kulu on IT insener.

    Nüüd seda kas me ostame 2 000 kroonised , 20 000 kroonised või 40 000 kroonised switchid ei oma üldises perspektiivis erilist vahet.

    Seega ükskõik missuguses kuluartiklis Odavatest kuludest (Raudvara, Tarkvara) kokku hoides, me tõstame kulusid Kõrgetes kuluartiklites, ning ettevõtte jaoks on tõsine häving see, kui nüüd see 1 IT insener ei saa hakkama 50 arvutilise arvutipargi haldamisega ning peab värbama veel ühe IT inseneri, mis tõstab 3 aasta (mis on äriline IT infrastruktuuri eluiga) perspektiivis IT TCO-d 1 500 000 krooni. ehk siis pisut üle 50 %.

    Nüüd, kui meil oleks tegemist mitte 50 arvutilise ettevõttega vaid suuremaga siis ei pea olema just geenius, et aru saada, mida vähem meil IT Insenere tegeleb Igapäeva probleemide lahendamisega seda ODAVAM on see ettevõttele. Seega on mõistlikud ettevõtted alati nõus ostma tarkvara, mis vähendab nende Inseneride koormust, selliselt, et näiteks IT Insener suudab ära hallata ca 200 arvutit mitte 50.

    Toon sulle näiteks ka keskmised IT Inseneride haldussuutlikused Cisco/Microsoft/Sun/HP/IBM vahendeid kasutavas maailmas.

    1 IT Insener suudab ära hallata töökohti.

    Kaootiline keskkond : 76 töökohta
    Standardiseeritud keskkond : 172 töökohta
    Maksimaalselt autmatiseeritud keskkond : 450 töökohta

    Kui me nüüd aga võtame veel mängu 50 arvutiga ettevõtte, kus on tõenäoliselt cähemalt 75 töötajat (korsitajad ja muud asjapulgad) Ning nende kulu ettevõttele arvestades eesti keskmist palka siis me saame Ettevõtte aasta kuluks 18 000 000 krooni. Kui me võtame nüüd selle KOLME aasta perspektiivis saame vastuseks: 54 000 000 krooni.

    Nüüd siis ka loetelu 50 töötajaga ettevõtte IT-ga seotud kuudest 3 aasta perspektiivis:

    Personalikulu : 54 000 000 kr
    IT personali kulu : 1 500 000 kr
    PC kulu : 500 000 kr
    Tarkvara kulu : 500 000 kr
    Elektri kulu : 150 000 kr
    Serverite kulu : 100 000 kr
    Switchide kulu : 60 000 kr

    Nüüd on mul sulle harjutusülesanded (retoorilised):

    1. Kas sa tead kui palju sa, ettevõttele kahju tood kui sul on 1 päevane tööseisak terves ettevõttes.
    2. Arvestades eelnevat vastust kas sa tahad switchide pealt 10 000 krooni kokku hoida.
    3. Kas 1 Miljon krooni investeeringuna tarkvarasse tundub sinujaoks suur summa ?

  32. …”Kas 1 Miljon krooni investeeringuna tarkvarasse tundub sinujaoks suur summa ?”…

    Mis sa Celtic selle kohta öelda oskad?

    Mina julgen öelda, et see on selgelt liig.

    Olenevalt loomulikult sellest, mida ja milliste vahendidetga saavutada soovitakse …

  33. Tin, sa oled peaaegu kõik ära ütlenud, mida selles arutelus oli vaja ütelda.

    Ma lisaks ainult ühe harjutusülesande veel. Spetsiaalselt Ceticule. Kui Celtic on vastanud “Tini esimesele käsimusele”, siis tuleks vastata veel ühele.
    Nimelt sellisele: mida tuleks teha peale seda, kui ettevõte on üle elanud selle ühepäevase tööseisaku.

  34. Inimene võiks juba ükskord aru saada, et kõik pole kuld mida kusi pähe toob.
    Täpselt sama asja pärast oled sa parafoorumites tagandatud ja taganenud oma sisutühja foorumise kus keegi ei käi ega loe seda mõttetut jampsi. Sisetunnetuse puudumine ja pidev vastase otsimine on masendav valik. Julged sa ükskord iseendale tunnistada läbikukkumist õpetaja ja avastaja rollis?
    Selleks on vaja rohkem kui sõnade genereerimine juhuslikus järjekorras.
    Jõudu edaspidiseks.

  35. Ei noh, egas siis uuenduslikes ideedes ei ole kunagi midagi paha, aint alati maksab kaaluda ka erinevaid nüansse ja natuke rohkem suurema plaaniga vaadata, kui lihtsalt tööarvuti.

    Aga Celticu, ettepanek IT meestele sõbralikuks heatahtlikuks ja toredaks muutuda on igati teretulnud, ja üldiselt need itmehed kes on sõbralikud, pestud kammitud ja korralikult riides on ka enamasti rohkem tasustatud. Niiet IT mehed ärge torisege klientidega.

    Aga üldiselt seda elukat, keda celtic kirjeldab nimetatakse siiski IT juhiks (mitte segi ajada IT osakonna juhiga, kes siiski on kupja ametis), tema peab olema sild Etevõtte ja tehnoloogia vahel. Aga Hea IT juht maksab võibolla ca 1 000 000 aastas.

  36. Tin
    #Aga Celticu, ettepanek IT meestele sõbralikuks heatahtlikuks ja toredaks muutuda on igati teretulnud, ja üldiselt need itmehed kes on sõbralikud, pestud kammitud ja korralikult riides on ka enamasti rohkem tasustatud.#

    See jutt kehtib “arenenud lääneriikides” kus on olemas selline mõiste/ärisuhe/töö nagu “konsultant”.
    Post-sovjeedi sektoris sellist asja ei ole.

    Seega, “pestud” ja “pesemata” süsadmin saab ikka ühtemoodi palka. (Terminid on jutumärkides just seetõttu, et neid ei peaks võtma sõna-sõnalt, isikliku hügieeeni puudumist ei vabanda suurt miski).

    Sealt edasi on isikliku valiku teema juba. Nagu me teame, siis on IT seltskond üks väheseid õnnelikke meie õnnetus Vabariigis, keda palja palgaga eriti ei motiveeri. On ammu teada fakt, et teatud tasemest alates, mis tagab enam vähem viisaka äraelamise on palganumbri suurus äärmiselt tühine motivaator.

    Kui inimene pole ikkagi sisemas valmis suhtlema äripoole ja muude madalama taseme eluvormidega (nali), siis vaevalt et piitsaga teda selleks sunnib. Ja palganummer ei ole kindlasti ka see präänik, mis teda selleks meelitaks.

    Aga räpane, haisev, rasvane pats, pime kuut — need on ikkagi stereotüübid millest peaks arukas inimene aastal 2009 juba hoiduma.

  37. Nõrgad olete, poisid! Jalaga kottidesse pekstes saavutate vaid ülekaalu!
    Celtic-u teemaarendustest ei tühjagi. Ainult peksa sai poiss🙂 Ce mõtted/ideed olid ju intrigeerivad, arutlemist väärivad, mõned isegi jututeemana arendamist väärivad.
    Mis on siis miljon krooni?
    – pool routerit. seda päris.
    – 100 serverit. kes rääkis U-dest?
    – 1/10 raamatupidamistarkvara hinnast väikeses mitme riigi vahelises kontsernis.
    – 50 väikefirma, kes maksavad igaüks riigikassasse makse IGAÜKS 1 miljon/kuus aasta IT eelarve KOKKU.
    Ärid on erinevad, seetõttu on tehnika ja lahendused erinevad ning igasugune standardiseerimine ja raamimine kasutatavate lahenduste ja seadmete vallas väga tõenäoliselt kitsendab eraettevõtluse läbilöögijõudu. Mis töökohad Tin ja dotmrt? Minu töökoht on 3 arvutit, 2 serverit ja arendus-lab mikrokontrollerite ja arvutitega.
    Jutu järgi paistab keskmine kommentaator riigieelarvelise asutuse itimees (1…50 töökohta on mõtetu väikefirma), kes parasjagu hoiab 2 käega kinni vähempakkumise tulemusel valminud andmebaasi persest ja mõtleb et see on tuuge raud mis alt veab… tegelt on see soft millest keegi enam ülevaadet ei oma:) – ei maksa kunagi unustada et kui ei oleks eraettevõtlust, seda sitast kokku laotud imeodava pasa otsas “virelevat” lolli ja harimatut itimeest koos tema veel lollema ja harimatuma firmajuhiga…
    … siis te oleks kuses. Käiksite jala ja ei oleks mitte aega kommentaariumis võimelda. Sest 1. te käite jala, see võtab aega 2. maksumaksjal raha ei ole ning maksudest ei saa seega “tuugeks IT-neegerdamiseks” sobivat kuupalka maksta:( Võib emigreeruda. Sobivad maad on Austraalia, USA, Lõuna-Ameerika riigid, Tai, vahemeremaad.
    Lehva-lehva, õppige kohalikku keelt ja kombeid. Äkki on parem ja saab kohalikele mitte enam reie peale kusta vaid lausa ulatub pähe laskma.

  38. Näe, ongi lahendus leitud nagu varrukast. Lollus juhib maailma. Kogu hüve ja heaolu põhineb imeodaval pasal ja sellel, et itimehed ja firmajuhid on lollid ja harimatud. Kas selle olukorra puhul ei ole isegi celticu “segmenteerimine” ühelt poolt ja “integreerimine” teiselt ja kõrge moraal kui motivaator natuke liiga tark? Surm igasugusele IT-intelligentsile, pandagu need mõttetud haridusasutused jalamaid kinni.
    Jepii, igasugune standardiseerimine kitsendab eraettevõtluse löögijõudu! Igasse masinasse oma opsüsteem! Minu töökohal on kolm arvutit ja nendes viis officesuitet ja minu cadid ei oska omavahel andmeid vahetada, et poleks mingeid raame! Pooled mikrokontrollerid töötavad mul 6V peal, kaks 220 peal ja mõnikümmend 127 voldiga ja ma mahun ikka aasta lõikes iga kuu 1666 eegu sisse, et neile alaldeid osta! Ja kõik ülejäänud on kuses ja riigiasutuses ja küll saaks veel mõnusa riigi, kui makse mitte kunagi maksma ei peaks!

  39. Huvitav, miks tahavad inimesed kangesti sõna võtta teemadel millest nad midagi ei jaga. Ma mäletan aegadest, kus ma väikesmates ettevõtete ITga kokku puutusin, et kusagil nurgas kippus olema tolmune Süsteem, mille läheduses ei tohtinud valjusti hingata. Süsteem oli absoluutselt vajalik äriprotsessi tugiteenuse püsti hoidmiseks. Süsteemi oli ehitanud ettevõttest 2 aastat tagasi lahkunud Guru, kes mitte kunagi mitte midagi põhimõtteliselt ei dokumenteerinud. Ja mitte kellelgi ei olnud lubatud Süsteemi näpuotsagagi puutuda (pealiku käsk), sest katki võib minna, aga parandada keegi ei oska.

    Millegipärast suuremates ettevõtetes kus pole mitte Gurusid, kes üksi säravad, vaid nn. “tavalised itimehed” kes omavahel nn. “tsiviliseeritud viisil” suheldes nn. “head tava” järgides infosüsteeme haldavad, selliseid _Süsteeme_ ei kipu tekkima. Hirmus ja arutu raiskamine, mis väljendub selles, et ilma tootjapoolse garantiita serveritelt migreeritakse rakendused ja süsteemid uutele kipub paratamatult tekitama olukorra, kus süsteemid on dokumenteeritud, on teada nende integreeritus teiste süsteemiga, front- ja backendid. Ja ühe itimehe lahkumine ei põhjusta veel süsteemi ümber kukkumist (Truck Factor!).

  40. Mõttetult lahmite. Erineva suuruse ja eesmärgiga organisatsioonides käib it-juhtimine erinevalt. Suures organisatsioonis kasutatavad meetodid ei ole alati otstarbekad väikeettevõttes ja vastupidi. Siiski on hea on teada, kuidas see toimub erinevat liiki organisatsioonides (loe: olla haritud).

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s