Võim rahva kätte? Aga rahvas ei oska sellega midagi peale hakata!

Herr Gerd Tarand kirjutab oma ajaveebis kuidas ta alustas Osale.ee keskkonnas idee kavandamist, mille järgi saaks 1% rahvast esitada riigikokku otse ettepanekuid seaduseelnõude käiku laskmiseks. Ilus ja üllas mõte, minu teada isegi kunagi räägiti sellest pikemalt, ent kuhu too jutt kadus? Eks ikka vaikiti maha, mattudes üldise infomüra sisse. Milles siis probleem?

Kui kogusin Savisaare vastu allkirju, siis sai neid lõppkokkuvõttes peaaegu 100000, mis moodustab 10% hääleõiguslikest. See on number, mis peaks igas terve mõistusega isikus tekitama arusaama “rahva võimust ja tahtest.” Aga näe – midagi ei muutunud, Savisaar vilistas 10% elanike tahte peale JA SEE LÄKS TAL LÄBI SEST MITTE KEDAGI EI HUVITANUD astuda järgmine samm.


Muidugi ei ole riigikogusse ettepanekute esitamine võrdne Savisaare tagandamise nõudega, ent paralleele saab vedada. Inimesi ei huvita see, mis toimub riiklikul tasemel! Meid pekstakse, meid röövitakse, meid alandatakse päevast päeva, samal ajal kui see pätikamp üha priskemaks muutub, aga meie nõuame üha juurde ja juurde. Et meid ikka rohkem alandataks, röövitaks ja pekstaks. Mis peaks muutuma?

Leian, et me ei peaks tegema KOOSTÖÖD riigikoguga, sellesama suurima röövlijõuguga, kes meilt koorib sada nahka, ent lollaka järjepidevusega neid üha uuesti ja uuesti tagasi valime. Reformimine ei saa alata sellest, et meile antaks mingi hädine VÕIMALUS kuskil kaasa rääkida, me hoopis peame NÕUDMA seda võimalust, mis meile on seadusega lubatud. Selle jaoks tuleb aga riigikogu panna rahva heaks tööle!

Alustada võiks näiteks sellest, et muuta riigikogulase töö samasuguseks palgatööks nagu on iga teine Eestis – käid kohal ja teed tööd, siis saad ka palka! Kohal ei käi, siis vallandatakse. Lihtne ja loogiline. Hetkel ei ole riigikogulasel vastutust MITTE KELLEGI ees. Valijat ei kuula keegi, aga just nimelt peaks kuulama. Ses suhtes olen täielikult nõus Martin Helme kirjutisega Rahast ja võimust kus ta mainib uuesti ära selle, mida on nii palju juba korrutatud, ent rahvas millegi pärast pole seda veel nõudnud – riigikogulase töökoht tuleb siduda tema valijate häältega. Ehk siis kui keegi keerab jama kokku, siis tulevad tema valijad ja vallandavad ta oma tööpostilt kuna isik pole oma kohustusi täitnud ja on kuritarvitanud oma tööandja, Eesti rahva, usaldust. Hetkel seda muidugi ei toimu, sest nende tööandjateks ei ole ju rahvas nagu kavalalt välja paista lastakse, vaid hoopis nemad ise. Ise maksavad endale palka, määravad toetusi ja ise otsustavad kas käivad nelja aasta jooksul tööl või mitte.

Seega pika jutu kokkuvõtteks – kodanikualgatused on täielikud mõttetused senikaua kuni rahvas ei hakka oma peaga mõtlema. Eestlased olid valmis vabaduseks ja iseseisvumiseks 20 aastat tagasi, ent täna nad seda enam pole.

3 thoughts on “Võim rahva kätte? Aga rahvas ei oska sellega midagi peale hakata!

  1. Kui suudaksid tõestada, et enda liigutamisel saab palju feimi ja sulli, oleks vähemalt veerand rahvast (kui mitte pool) nõus end mingis suunas liigutama, mitte niisama kaasa mõmisema.

    Ja tegelikkuses ei ole asi üldse nii hull, inimestele meeldib lihtsalt asju suuremaks puhuda. Üsna suurel osal on ükskõik, peaasi et oma asjad aetud saab.

  2. Kokkuvõtte kohta arvan risti vastupidi – s.t. just kodanikualgatuste kaudu hakkab rahvas oma peaga mõtlema. Vähemalt saab selgemaks, mis mõtteid rahvas mõtleb. Samuti võib ühiselt selguda, kuidas saaks nii omad asjad aetud kui ka ühiskonnale kasulikke asju tehtud. Märksõnad Teeme ära, Minu Eesti, kodanikuühendused, külaliikumine jne jne

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s