Maa tuleb täita…

children
Kõiksepealt pean vabandama ette ja taha, et järgnev kirjatükk pole minu enda oma, vaid hoopis kopeeritud tekst. Nimelt kirjutas Sulev Valner Päevalehes sellest, kuidas maa tuleb lastega täita. Aga kopeerisin ma selle hoopis siit kuna seal olid vastavad rõhuasetused (loe: puust ja punaselt) juba ära märgitud. Siin aga on too jutt seepärast, et ma tunnen, et ta peab siin olema. Infoks… ja inimestele meenutamiseks tolleks ajaks, kui jälle valimised ukse ees.


EPL: SULEV VALNER: Maa tuleb täita lastega…

Ah et po­lii­ti­ku­tel ol­la mu­re ees­ti rah­va püsi­mi­se pä­rast? Ärge teh­ke nal­ja! Just lap­se­va­ne­mad on saa­nud vii­ma­se aja kär­be­te­ga teis­test roh­kem pih­ta.

Heal tõusua­jal po­le ras­ke ol­la kõigi vas­tu na­tu­ke lah­ke. Keh­ve­mal ajal – na­gu prae­gu – sel­gub aga see, mis on par­tei­de jaoks te­ge­li­kud prio­ri­tee­did, mil­le eest võidel­da. Ja näe­me ka se­da, mil­lest par­tei­de mee­lest võib loo­bu­da suh­te­li­selt ker­ges­ti – ehk­ki võib-ol­la ka ker­ge ka­het­su­se­ga.

Kõige­pealt läks isa­puh­kus: ta­su­li­ne kümnep­äe­va­ne isa­puh­kus jõus­tus 1. jaa­nua­ril 2008, aga ju­ba jaa­nua­rist 2009 see kao­ta­ti. Puh­ku­se­ra­haks maks­ti isa­de­le se­nist kesk­mist pal­ka, kuid mit­te roh­kem kui kol­me­kord­set Ees­ti kesk­mist.

Nüüd on isal õigus saa­da kok­ku kümme tööp­äe­va ta­sus­ta­ma­ta isa­puh­kust ka­he kuu jook­sul en­ne ars­ti mää­ra­tud eel­da­ta­vat sünni­tu­se päe­va ja ka­he kuu jook­sul pä­rast lap­se sündi.

Ar­ves­ta­des, et pal­jud tö­öand­jad ta­vat­se­vad nüüd lau­sa sun­di­da ini­me­si ta­su­ta li­sa­puh­ku­se­le, as­tub isa­puh­ku­se uus vorm ke­nas­ti sa­mas­se rit­ta. Küüni­li­selt öel­des on kõigil töö­ta jää­nud isa­del veel eri­ti pikk isa­puh­ku­se võima­lus.

Tä­na­vu lõpe­ta­ti 450-kroo­ni­se koo­li­toe­tu­se maks­mi­ne, mi­da maks­ti üks kord aas­tas õppeaas­ta al­gu­ses. Ei min­git jut­tu, et vä­hen­daks se­da toe­tust 5 või 8%, na­gu riik oma muid ku­lu­sid prae­gu pii­rab. Liht­salt ma­ha ja kõik. Kär­be 100%.

Tä­na­vu võis üks lap­se va­ne­ma­test (või last ülal pi­dav ini­me­ne) 2008. aas­ta tu­lust ma­ha ar­va­ta täien­da­va mak­su­va­ba tu­lu iga ku­ni 17-aas­ta­se lap­se koh­ta. 2009. aas­ta tu­lu koh­ta ra­ken­da­tak­se (järg­mi­sest aas­tast) täien­da­va mak­su­va­ba tu­lu ma­haar­va­mist ala­tes tei­sest lap­sest. See­ga nüüd enam ühe lap­se pu­hul se­da soo­dus­tust ei saa. Taas mit­te kär­be 5 või 8%, vaid liht­salt kõik ma­ha.

Nagu kiirlaenud

Se­ni kus­tu­tas riik osa­li­selt õppe­lae­nu va­ne­ma­tel, kes kas­va­ta­sid ku­ni viieaas­tast last. Neil, kel­le pu­hul see ju­ba keh­tis, toe­tus jät­kub. Ala­tes 1. juu­list aga uu­si õppe­lae­nu kus­tu­ta­mi­se saa­jaid enam ei li­san­du. Kär­be 100%.

Pi­sut väik­sem, aga siis­ki mär­ga­tav kao­tus lap­se­va­ne­ma­le on tu­le­vi­kus ka see, et hool­dushüvi­tist maks­tak­se hai­ges­tu­nud lap­se va­ne­ma­le esi­me­sest päe­vast ala­tes mit­te enam 100% na­gu se­ni, vaid 1. juu­list ala­tes 80%. Vaid va­ne­mahüvi­tis on jää­nud ke­nas­ti pai­ka. Põhimõtte­li­selt tu­leb tun­nus­ta­da Re­for­mie­ra­kon­na vi­sa võit­lust vä­he­malt nen­de noor­te pe­re­de sis­se­tu­le­ku säi­li­ta­mi­se eest. Ehk­ki hüvi­ti­se sel­gi aas­tal tõus­nud ülem­pii­ri lau­sa dog­maa­ti­li­ne puu­tu­ma­tus te­ki­tab teis­te toe­tus­te taus­tal küsi­mu­si.

Mul­lu ku­lus rii­gil va­ne­mahüvi­ti­se maks­mi­seks sa­ma pal­ju või kui pä­ris täp­ne ol­la, siis ise­gi pi­sut roh­kem ra­ha kui kõigi­le muu­de­le pe­re­toe­tus­te­le kok­ku. Tä­na­vu­ses ee­lar­ves aga on pla­nee­ri­tud pro­port­sioon ju­ba sel­li­ne, et umbes 2,3 mil­jar­dit kroo­ni va­ne­mahüvi­tis­teks ja 1,6 mil­jar­dit pe­re­toe­tus­teks. See­ga peaae­gu kolm ka­he vas­tu. Eks ta ole, va­li­ku­te küsi­mus.

Mil­le­gipä­rast tu­leb kee­le­le võrd­lus kiir­lae­nu­de­ga, mis sa­mu­ti ai­ta­vad pe­rel end ühel lühi­ke­sel elu­pe­rioo­dil suh­te­li­selt jõuka­na tun­da. Küsi­mus on, mis saab pä­rast eda­si. Kui lap­se esi­mest poolt­teist aas­tat on riik tões­ti häs­ti toes­ta­nud, siis pä­rast se­da as­tub pe­re just­kui ühis­kon­na kaits­va vih­ma­var­ju alt väl­ja. Vaa­da­ku eda­si ise, kui­das hak­ka­ma saab.

Mõne tei­se par­tei soov kär­pi­da va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri ko­he hoo­bilt poo­le väik­se­maks oleks jäl­le ol­nud süga­valt eba-pro­port­sio­naal­ne lõige. Miks peaks just noor­te pe­re­de õigus­ta­tud oo­tu­se­le kir­ve­ga kal­la­le mi­ne­ma, sa­mal ajal kui muid rii­gi ku­lu­sid kär­bi­tak­se ik­ka kolm või viis või äär­mi­sel ju­hul ka­hek­sa prot­sen­ti?

Dra­maa­ti­lis­te kär­be­te­ga las­te ja las­te­va­ne­ma­te ar­vel võiks lep­pi­da kui pa­ra­ta­ma­tu­te ohv­ri­te­ga ras­kel krii­sia­jal, mil kõik pea­vad mil­lest­ki olu­li­sel mää­ral loo­bu­ma.

Kui aga lu­ge­da tä­he­le­pa­ne­li­kult rii­gi teist li­saee­lar­vet, on seal sa­ma suurt so­li­daar­sust ena­mi­kul teis­tel ri­da­del küll ras­ke lei­da. Kär­pe­ka­va te­ge­mist ümb­rit­se­nud suur võit­lus jät­tis mul­je, just­kui oleks rii­gi ra­ha­ko­tist kär­bi­tud vä­he­malt vee­rand, aga te­ge­li­kult vä­hen­das see kär­be ko­gu ee­lar­vet ter­vi­ku­na vaid 3%.

Mõned üksi­kud näi­ted: üldi­ne va­lit­sus­sek­to­ri ee­lar­ve vä­hen­da­mi­ne 1,8%, pre­si­den­di kant­se­leil 0,3%, maa­va­lit­sus­te ku­lud vä­he­ne­sid 0,03%, toe­tus era­kon­da­de­le (lõpuks ome­ti jõuti ka sel­le­ni!) 5,9%.

Võib ar­va­ta, et val­dav ena­mik mi­nis­tee­riu­mi­de ja rii­gia­me­ti­te juh­te hin­gas oma kär­pe­sum­mat kuul­des üsna ker­gen­da­tult, sest vaid mõne prot­sen­di ku­lu­de lõika­mi­ne ei tä­hen­da ühe­le­gi ko­ge­nud ju­hi­le mi­da­gi eri­ti dra­maa­ti­list. Era­sek­tor on pi­da­nud prae­gu ko­ha­ne­ma pal­ju kar­mi­ma lan­gu­se­ga.

Mis võib veel tulla?

Pea­mi­nis­ter ta­vat­seb aeg-ajalt rää­ki­da – õnneks se­ni te­gu­de­ni jõud­ma­ta –, et tu­leks lõpe­ta­da üldis­te las­te­toe­tus­te maks­mi­ne, mis ole­vat ebae­fek­tiiv­ne toe­ta­mis­moo­dus. Näi­teks te­ma en­da las­tel ei ole­vat neid va­ja.

Hu­vi­tav, mi­da oleks sel­le pea­le kost­nud omaaeg­ne kuu­lus suu­ran­ne­ta­ja Ai­no Jär­ve­soo, kes võit­les ju­ba pal­ju aas­taid ta­ga­si hoo­pis sel­le eest, et iga lap­se toe­tus tõuseks vä­he­malt 1000 kroo­ni­ni kuus? Pa­ra­ku on ühe lap­se iga­kui­ne toe­tus meil se­ni-a­ja­ni ik­ka vaid 300 kroo­ni.

Ai­no Jär­ve­soo ilus unis­tus on see­ga täi­tu­ma­ta ise­gi ar­vu­li­selt, os­tujõu muu­tu­mi­sest rää­ki­ma­ta. Rii­giee­lar­ve maht ja see­ga ka võima­lu­sed on jõud­nud va­he­peal lau­sa mi­tu kor­da kas­va­da.

Teo­ree­ti­li­selt ei saa vä­lis­ta­da, et prae­gu­se las­te­toe­tus­te süstee­mi ase­me­le võiks kee­gi tark pak­ku­da tu­le­vi­kuks mi­da­gi pa­re­mat. Ka And­rus An­sip rää­gib kol­map­äe­va­ses Ees­ti Päe­va­le­he in­terv­juus (Kärt An­velt „And­rus An­sip: mi­nist­ri­tel tu­leb eu­ro­toe­tu­sed tõsi­selt kä­si­le võtta”) ilm­selt sa­ma as­ja mõel­des sot­siaal­toe­tus­te va­ja­duspõhi­seks muut­mi­sest. Kõlab ju iseen­dast ilus­ti.

Aga ko­ge­mus kin­ni­tab pi­gem, et kui üks pe­re­de­ga seo­tud toe­tus kok­ku­hoiuks kär­bi­tak­se, siis ei tu­le ase­me­le tei­ne ja pa­rem. Ase­me­le ei tu­le liht­salt mit­te mi­da­gi. Ra­ha lä­heb mu­ja­le, täht­sa­ma­te ku­luar­tik­li­te au­ke lap­pi­ma.

Sümbool­se kroo­ni pa­neb ko­gu ten­dent­si­le pea­mi­nist­ri hil­ju­ti­ne ilm­selt täies­ti sii­ras rõõmu-väl­jen­dus, et koos sot­si­de va­lit­su­sest väl­ja vis­ka­mi­se­ga õnnes­tus kao­ta­da ka rah­vas­ti­ku­mi­nist­ri ame­ti­koht. Ja sel­le­ga seo­ses paar mil­jo­nit kok­ku hoi­da.

Mil­le ar­velt? Sel­le ar­velt, et po­le enam ühte­gi va­lit­su­se lii­get, kel­le ot­se­ne ko­hus­tus oleks mu­re rah­vas­ti­kup­rob­lee­mi­de (ja li­saks ka in­teg­rat­sioo­ni) pä­rast.

Kas meil po­le­gi nen­de as­ja­de­ga enam mu­ret? Mis on Ees­ti rii­gis üld­se ek­sis­tent­siaal­sem küsi­mus kui ees­ti rah­va püsi­mi­ne? Paar prot­sen­ti ma­jan­dus­kas­vu või ka eu­ro saa­mi­ne po­le sel taus­tal ise­gi kõneväärt.

One thought on “Maa tuleb täita…

  1. Pingback: Eesti majandus õitsele! « Vaatenurk maailma

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s