Kunstfallos Vabaduse Väljakul

Nüüd on see siis tehtud – 100 miljonit tuulde visatud ning juurteta ja tähenduseta klaasmonstrum pealinna esindusväljakule püsti tõmmatud. Mõtlesin minagi veel paar päeva enne tähtaega, et ehk ei olegi nii hull ja vaatamata täielikult ideoloogilise tausta puudumisele tuleb ehk siis vähemalt ilus esteetiline vaatepilt. Mitte sinna poolegi kahjuks!

Kirjutasin siin blogis kaks aastat tagasi samba püstitamise kohta väikese analüüsi ning leidsin, et see sammas ei saa olema selline nagu seda vaimusilmas inimesed ette näevad. Sellel sambal ei ole lihtsalt sellist väärtust ning külm klaas jätab külmaks.

Olen tulihingeline eestlane ja rahvuslane, ent see sammas, mis püsti aeti ei sobi sinna ei oma olemuselt, oma asukohalt ega ka mitte taustalt (või tausta puudumiselt). Põhjuseid selleks on mitmeid, üritan hetkeks ülevaatlikult oma mõtted taas ritta seada…

1. Seni maani pole inimeste mällu sööbinud samba TEGELIK nimetus, ehk siis Vabadussõjas langenute mälestussammas. Tegemist ei ole Vabadussambaga, mis võiks sümboliseerida meie rahva vabaduseiha läbi sajandite ja ka REAALSELT eestlasi kokku hoida, ei – tegemist on mälestusristiga, mis püüdlikult küll ordeniks tituleeritakse, ent mis koos oma paksu jalaga siiski hauakääpa tähist meenutab. Kas hauamonument sobib pealinna esindusväljakule?
2. Sambal puudub täielikult ideoloogiline taust, mis muudaks samba tegelikkuses toimivaks “majakaks” või milleks iganes meil meeldiks teda kutsuda – objektiks, mis sümboliseeriks vabadust. Ideoloogiliselt ja psühholoogiliselt on taeva poole küündivad obeliskid, tornid, ehitised alati sümboliseerinud inimese püüdlusi taeva poole – minema siit maalt. Üks õige ja eesti rahvale omane Vabaduse sümbol peaks aga olema mitte vertikaalne vaid horisontaalne, omama võimalikult suurt puutepinda maaga, mis meid kindlalt enda peal kannab, mitte aga püüdlema taeva poole ning olema tuulte käes räsitud, ilma juurteta tuulelipp.
3. Huvitaval kombel kerkis “meie” samba rajamise idee aktiivselt massidesse peale Tõnismäe pronksmehe minema tarimist. Kuna kohalikud venelased on kodutud, neil pole isegi kultuuriliselt olemas sellist mõistetoma keeles nagu kodu, siis vajasid nad siinse territooriumi külge kinnitumiseks mingit pidepunkti, milleks oligi too vägev sümbol Tõnismäel. Peale selle eemaldamist algasid suured “Vabadusesamba” talgud. Küsimus võib tunduda vandenõuteooriana, aga miks just siis?
4. Samba loomisel loobuti Saaremaa dolomiidist, kivimist, mis sümboliseerib piirkonda, kus muistse vabadusvõitluse aegu murti täiesti viimane vaba kants. Seega vabaduse sümboliks too ei kõlvanud – teeme parem klaasist! Jaa klaasi ostame Tšehhist~… jne jne.

Probleeme on palju selle samba juures, eriti teeb mulle aga tuska inimeste suhtumine kriitikasse ja pealegi veel ausasse kriitikasse. Kui sa pole samba poolt, oled sa tibla ja eestluse vastane ja kes iganes veel. Ei ole… olen kainelt mõtlev inimene, kelle jaoks on tähtis eestluse au sees hoidmine ja SEE MIS ON MEIE RAHVALE tegelikult omane ja tähtis, mis rajaneb kindlatel alustel ja rahvuslikel juurtel, mitte aga ideoloogilisest vaatepildist täiesti mõttetul hetke ajel loodud kunstfallos.

8 thoughts on “Kunstfallos Vabaduse Väljakul

  1. Tegemist on, nagu sa isegi märgid, Vabadussõjas võidelnute ja võidu mälestussambaga, nii et vastuoluline on nõuda sellelt kogu vabadusidee sümboliseerimist vormis ja värvis. Ja miks ei peaks mälestusmonument pealinna esindusväljakule sobima? Sellepärast, et mõned solvunud või edevad kunstnikud nii väidavad? Sellepärast, et miski, mida valitsus teeb, ei saa olla õige? Sellepärast, et vastu olla ja ära panna lihtsalt on erutav?

    Mingit üldisema tähendusega vabadusmonumenti, mis oleks ideoloogiliseks ankruks, majakaks ja rahva ühendajaks jne, on Eestisse mõttetu tahta. Sest kui see kavandadagi näiteks maadligi laiuv ja paekivist, siis ilmuks välja tuhat täiesti sõltumatut ja väga originaalset isemõtlejat, kelle meelest dolomiit seondub sovjetliku monumentaalkitšiga, vabaduse sümbol peaks aga ikka pürgima hoopis kõrgusse jne. Küll leitaks ka mingi sobiv sõimunimi.

  2. Mälestatakse ikka hauakääpa juures või siis kirikus. Aga eks see seletab ka seda suurt pappide hulka, kes kõik avamisele kokku kogunenud olid.

    Üldisemat vabadussümbolit ongi just nimelt vaja. Igasuguste sõdade mälestuseks on püstitatud torne igal pool ja igal ajal, need on kõik heietused olnu suunas, ent vabadussammas oleks vaade tulevikku. Inimesed vajavad tulevikku mis püsiks kindlal pinnasel.
    Inimesed ootasid sellist sümbolit, said aga Vabadussõja mälestussamba. Seda kasutatakse aseainena, sest muud meil pole.

  3. Mälestusmärgi tööd aktiviseerusid tõepoolest pärast seda kui Tõnismäelt eemaldati üks teine monument. Kusjuures raagus puude korral tuleb kõndida vaid 30 m Kaarli kiriku suunas ja juba hakkabki see klaasist hauatähis paistma. Minu meelest oleks sealt paistvale küljele teha sirbi ja vasaraga poole ehk reevers oleks olnud venelaste sobiv. siis nad oleksid pidanud ainult natukene pead keerama vanas harjumuspärases kohas ja kõndima umbes 500 m. Igal juhul märkimisväärne, et praegune A. Ansipi valitsus on kõige suurema sammaste alase kompetentsiga: Juhan Partsil (IRL) on lihulast punase kraana kogemus (september 2004. ), Jüri Pihlil(SDE) ning A. Aaviksool oli Tõnismäe demonteerimise kogemus (aprill 2007) ja nüüd Ain Aaviksool (IRL) tellis oma erakonna noorelt Rainer Sternfeldt uue samba kavandamise ja erakonna kaaslaselt Aivar Reivikult (IRL) selle ehitamise. Taolise suure kontsentratsiooni isamaalaste peale oleks olnud äärmiselt kummastav kui sammas ei oleks tulnud risti sisaldav või seda ülistav, sest on ju tegemist lausa kirikus vandumas käinud seltskonnaga (lubasid seda jumala palge ees Eesti rahvast teenida).

    Mina toetasin rahaliselt selle ehitamist, sest tookord 2007. juulis seda tehes oli lubadus, et kõigi annetajate nimed raiutakse monumendi lähedale graniidist seinale. Kõlab egoistlikult? Ilmselt jah aga ma olen ka pärast sellest lubadust taganemist ja petta saamist (annetajate nimed maeti paberile prindituna silindris monumendi vundamenti) valminud maitsetu monumendiga rahul.
    Põhjus lihtne, minu jaoks tähistab see Eesti edu maha matmise asukohta. alates 2008 I kvartalist on majandus olnud miinuspoolel ja 2008 III kvartalist on Eestis ametlikult majanduskriis. Minu meelest väga sümboolne, et majanduskriisi möllamise ajal sai eliit avada klaasist ja 109 miljonit maksnud ristimärgi ülistamisel ning 12 või rohkema usutunnistuse esindajad selle ümber kooris tseremooniat pidada ning vett pritsida.

    2008. suvel kulus 500 krooni päevas tööraha, et PR inimene suudaks rahvale põhjendada kui hea asi see sammas ikkagi olla võiks. Ma ei tea kaitseministeeriumi praegusi kulusid ajupesule aga ilmselt on need samas suurusjärgus. Vähemalt ei tegele kaitseministeerium enam Tallinna ja kogu eesti kalleima muruplatsi ehk tõnismäe haljasalaga. See väike muruplats maksis ikka paar miljonit aastas. Kui ometigi on monument ja selle hooldamine just nimelt kaitseministeeriumi eelarve real ehk siis mis värk, võiks küsida mõni eurooplane, ega mõista taolise monumendi riigikaitselist tähtsust. Vähemalt said autorid selle eest ka risti rinda.

    Kui rääkida aga ristiusu riiklikust propageerimisest, mida see ristisammas kahtlemata oleks, siis see on vaid osa riigitelevisiooni vallutanud ususaadetest, ristiusu pühade ülekannetest, hommikupalvusest Vikerraadios, eliidile korraldatavatest tänuhommikusöökidest ja koolides levivast usuõpetusest.
    Selle ristiga aga mindi üle võlli ja usu ülistamine muutus naeruväärseks. Olen kuulnud usklike arvuks Eestis vaid 14 protsenti inimestest aga nende mõju on meedias ilmselgelt ülevõimendatud, sest nad on kaaperdanud suure osa poliitilisest eliidist (just selle trooja hobuse IRL-i kaasabil). Kiriku kauge Tallinna linnapea aga saab igalt poolt, et ei osalenud selle fallose ülistamisel.
    Kusjuures fallosega seostub ka see, et ajakirjanike teatel kipuvad inimesed seda sammast käega katsuma ja siluma. Mulle meenus selle peale ühe Pariisi maetud kirjaniku haual olev horisontaalne kuju, mida ka käiakse jalge vahelt hõõrumas, et õnne või jumal teab mida saada. See pronks seal on kohe nii läikima löödud, et särab nagu klaas. Ilmselt saavad vaid mehed aru sellest heast tundest kui pihus on midagi kõva. Naiste jaoks jääb see aga selliseks Oooo-ooo unistuseks. Samal põhjusel võluvad naisi ka pika “kaelaga” pillid: kitarr, saksofon

    • Üldiselt ma kesikuid ei salli, sest ei mõista nende valikut Eesti maha müümisel. Ent selle jutuga saan küll vaid kahe käega poolt olla.

      Poliitiline maastik on kahjuks niivõrd kirju nagu meile esmapilgul tundub, vaid seetõttu, et poliitikud on teinud head peitetööd. Poliitika eesmärgiks on realiseerida oma võimumänge ülikõrgete riskidega tõestades iseendale et riskid puuduvad. Ehk siis vastutustundetu mäng teiste inimeste õnne, raha, heaolu ja vabadusega. Kui sinu süüdistatavad reformarid mängivad süüdimatult inimeste rahaga, irlikad mängivad õnnega, siis kesikud aga mängivad vabadusega. Anna andeks, aga vabaduse puudumine kaalub oma negatiivsuselt üle kõik õnned ja rahad.

  4. Kahetsusväärne küll, kui sambad viivad mõtte ainult fallosele ja ristid ainult ristiusule.

    • Aga kuhu see rist siis viitama peaks? Rist on ristiusu poolt monopoliseeritud sümbol, tahame me seda või mitte.

      Mis puutub aga samba võrdlust fallosega, siis on antud kontekstis ka see kohane – võidab see, kel on kõige pikem.

  5. aga mulle meeldib!
    käin sealt igapäev mööda ja järjest enam hakkab siiralt meeldima.
    ja tegelt meeldib juba sellepärast, et mulle põhimõtteliselt eimeeldi vinguda ja (eht-eestlaslikult?) pidevalt kõike halvustada.
    ükskõik, milline see sammas oleks saand, igaljuhul oleks olnud suur hulk vingujaid. aga igaühe maitse järgi ju ei saa.
    Aga jah, alati on võimalus kas – igahinnaeest kukkuda halvustama (eriti kui see tundub trendikas) või siis leida see loov ja positiivne ühisosa.
    vaba maa… vaba valik…

    • Asi pole ju PIDEVAS halvustamises vaid hoopis teatud konkreetsete asjade objektiivses vaatluses. Ma ei halvusta risti vaid räägin nii nagu mina seda näen. Ja kas sinu väike infokild “eht-eestlaslikult” ei ole ise mitte veidi halvustav?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s