2009 riigieelarve – naljanumber!

Sel ajal, kui valitsus kinniste uste taga eelarvekärpeid teeb, võttes kõik mis võtta annab lastega peredelt ning pigistades viimasedki kopikad lihttööliste rahakotist, leidub riigieelarvet uurides sealt kuluallikaid, mis paremal juhul lihtsalt nõutusest kukalt kratsima panevad, halvemal juhul aga läheb vihast silme ees mustaks.

Nii näiteks leiame kulude hulgast sellised punktid:

  • Meede 5.3 “Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste töötajate koolitus ja arendamine”
    11 000 000
  • Meede 5.1 “Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine”
    25 513 735
  • Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu Infokeskus
    1 700 000
  • Integratsiooni Sihtasutus
    46 044 876 + 5 056 070
  • Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus
    19 264 706 + 1 764 706
  • Eesti keele hoidmine ja arendamine
    1 000 000
  • Peipsi-äärsete vanausuliste kogukonna rahvuskultuuri toetamine
    1 400 000
  • Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia
    1 500 000
  • MTÜ Integratsiooni ABC
    700 000
  • Valgevene üliõpilaste Eestis õppimise toetamine
    1 100 000
  • AS Audentes (?)
    17 850 000
  • Eesti keele strateegia rakendamine
    27 565 000
  • Teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektid hasartmängumaksu laekumisest (a)
    58 157 748
  • MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus
    4 500 000
  • Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu
    10 000 000
  • Sihtasutus Archimedes
    1 425 053 475 + 107 355 814 .+ 121 954 418 + 15 479 731
  • Sihtasutus Vene Teater
    20 864 339 + 1 000 000
  • Tartu Jaani Kiriku Sihtasutus
    4 000 000
  • Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik
    2 000 000
  • Tartu Pauluse Kirik
    8 000 000
  • Kuressaare Laurentiuse Kirik
    2 000 000
  • Riiklik programm “Pühakodade säilimine ja areng”
    1 431 500
  • Siseministeerium – Pagulasfond, Euroopa Liidu Välispiiride Fond, Naasmisfond
    18 472 599 + 4 618 150
  • Tiigrihüppe Sihtasutus
    510 000 + 58 333 300

Minu tagasihoidlik matemaatiline taip ütleb mulle, et paljalt need kulud kokku on juba üle 2 miljardi, kirikutele eraldatav toetus juba üksi on 17 ja pool miljonit krooni.
Kõige suurem rahaneelaja tundub olevat sihtasutus Archimedes, mille tegevusvaldkonnaks on Euroopa teadusasutuste uste avamine kohalikele noorteadlastele. Ajal, mil lapsed nälgivad ja inimesed on töötud, võiks küll aastakeseks aja maha võtta ja solidaarsusest kohalikus teadusmaailmas tegutseda.
Tiigrihüppe sihtasutus? Millega see sihtasutus tegeleb? Minu teada tegutseti viimati avalikkuse ees 90ndate lõpus, peale seda pole antud asutusest kuulda olnud ei kippu ega kõppu.

Riigieelarves on veel teisigi küsitavaid kulusi, igaüks võib nendega ise tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13152280

Tekib küsimus – kes otsustab ja millise peaga otsustab? Sest praegusel juhul tundub küll, et otsustaja pole olnud eriti kompetentne oma töös.

6 thoughts on “2009 riigieelarve – naljanumber!

  1. Kindlasti on siin ridu mida annaks kokku tõmmata. Samas hakkasid sinu nimekirjas silma mitemde read kus all olev raha on Europrojektide riigipoole kaasfinantseering (ilma milleta euroraga ei antaks). Seega nendest kohtadest 1 milj kokku hoidmine tähendab et Euroopast jääb 9 milj tulemata.

    Näiteks nimekirja alustavad Meede 5.3 ja Meede 5.1 kuuluvad just sellesse kategooriasse ja ka altpoolt mitu rida. SA Archimedes peaks ka sellesse kategooriasse kuuluma, kui ma ei eksi.

  2. Jah, osad summad, mis olen lisanud plussiga, on kaasfinantseeringud, ent siiski.
    Tiigrihüppe sihtasutus minu teada ei ole kümme aastat teinud mitte midagi. Kui nüüd jääks üks aastake rahastamata, ei juhtuks Eesti elus miskit hullu, selle raha saaks suunata kasvõi koolilõunatesse. Miks peab kirikuid riigieelarvest rahastama? Kirik võib olla arvele võetud arhidektuurimälestisena ent sel juhul tekib küsimus – miks riik ei rahasta teiste mälestiste renoveerimist ja hooldamist?

  3. Sihtasutus Archimedes korraldab näiteks välisriigis mõne kooli lõpetanute tunnistuste akadeemilist tunnustamist (koolilõpetajale siis tasuta), et nood saaksid Eesti õppima tulla. Nende hulgas on ka palju eestlasi, kes vanematega välismaale rännanud ja nüüd kodumaale tagasi pöörduvad. Minumeelest see on küll igati tervitatav.
    Kirikute nö rahastamist võib selgitada sellega, et paljudes kirikutes tegeletakse aktiivselt sotsiaaltööga. Ehk siis sinna läheb osa (julgen arvata, et suur osa) eraldatavast rahast.

    • Tänud valgustamast. Siiski usun, et sotsiaaltööga peaksid siiski tegelema sotsiaalasutused, mitte aga religioossed keskused.

  4. Pingback: Eesti majandus õitsele! « Vaatenurk maailma

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s