Vastupanuliikumine sündis surnult

Tiit Madissoni mõttekäikudest SI kommentaariumis sai alguse uue aasta esimene rappajooksmine. Mait Raun oma tuntud headuses haaras Madissoni sõnasabast ning tekitas debati teemal: “Kui kedagi pole valida siis kas jätta valimata?” Üllatusena Tiidulegi, et tema mõtteavaldus niivõrd suut tähelepanu pälvis, kasvas Rauna peas ideaalne plaan oma katusorganisatsioonile, Iseseisvusparteile, kaigaste kodaraisse loopimiseks. Teeme nii, et seekord me ei valigi ning lisaks sellele loome veel ka Vastupanuliikumise, mis kutsuks kõiki boikoteerima märtsivalimisi.

Iseenesest huvitav ettevõtmine ning leiaks ka meedias kajastamist, ent lihtsalt selleks ta ka jääks. Pisikeseks uudisnupuks arvamuste rubriigiks. Sest mida suudavad paar inimest seaduslike valimiste vastu? Mitte midagi. Tänaseks on üleskutse leidnud toetust 11 lihtsa inimese näol. Näe isegi Ahti Mänd on muutunud üleöö ehitustööliseks, ei olegi enam Peaminister.
Ärge saage minust valesti aru – lihtsad inimesed, eestlased, peavadki oma riiki juhtima, ent antud üleskutse on siiski eesti-vastane aktsioon.

Boikotikutse eesmärgiks loetakse saavutada olukord, kus valima läheb alla 50% valimisõiguslikust elanikkonnast ning seejärel ei saavat uued võimurid uhkeldada rahvalt saadud mandaadiga. Äärmiselt loll üleskutse äärmiselt naiivsete lootustega. Ühtegi poliitikut ei huvita see kas valimas käib 500000 inimest või 10 inimest. Riigikogu ja valitsus töötavad endiselt edasi, selle vahega, et enam ei ole seal eestlaste esindajad, vaid vähemusrahvuste, kes nii ehk naa oma “huve” lähevad kaitsma. Huvitav, kuidas siis edasi talitada? Luua soodsad tingimused riigipöördekatseks? Algatada kodusõda? Omalt poolt oleks siis vastupanuliikumisel pakkuda Ahti Männi valitsuskabinet, kindlasti selleks ajaks oma ehitustööd kõrvale jättes.

Parasjagu õli valas tulle ka Vello Leito ja Mait Rauna omavaheline kemplemine EIP kodulehe haldamise tasustamises. Ühel pool ihnuskoi Leito ning teisal fiktiivne Iseseisvus OÜ (loe: perekond Raun), ei saanudki sellest probleemist muud välja kooruda, kui et Mait Raun võttis kätte ja asus EIP lehekülge spämmima. Hiljem tunnistades, et kui üks erakond ei suuda isegi oma kodulehevõlga tasuda, siis pole mõtet sellise erakonna poolt oma jah sõna öeldagi. Liiati lootma jääda selliste peale riigikogu valimiste eelõhtul. Niisiis näemegi, et Mait Rauna vastupanuliikumise katalüsaatoriteks olid kaks sündmust, esiteks “elukutselise riigipööraja” Tiit Madissoni ideevälgatus valimata jätmisest ning teiseks Rauna enda soosingu võitnud Iseseisvuspartei mäkra mängimine ning arvatavasti ka katteta lubaduste andmine.
Vastupanuliikumine sai alguse isekatest ideedest ning isiklikul tasandil solvumisest. Andke andeks, aga mina ei jaga Mait Rauna maailmavalu.

Seega jääb mõistlike inimeste jaoks siiski õhku rippuma ainult üks küsimus – keda valida märtsis, kui kõikide eelduste kohaselt ei ole üheski nimekirjas esindatud mitte ühtegi rahvuslike aadetega inimest?
Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata, ent üks on minu arust kindel – valimata jätta ei saa. Kahest halvimast tuleb valida vähem halb, kindlustades sellega Eesti riigi püsimise, kasvõi ideeliselt, järgmiste valimisteni, mil rahvuslased loodetavasti puhta töö teevad. Valimata jätmine oleks karuteene meile endile ning annaks suurepärase aluse praeguste võimurite eliidi veelgi sügavamaks juurdumiseks meie pinnasesse. Prognooside kohaselt nelja aasta pärast enam valimisi ei tulegi, kui praegune olukord jätkub. Ärme siis kuula vastupanuliikumise ideoloogilist mulli ning võtame oma otsused vastu tulevikule mõeldes.

Lähme valima!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s