Vaatenurk maailma

Pildi allikas: http://dark.pozadia.org

Headus ja kurjus meie sees, meie ümber ning meie kõrval on suuresti kokkuleppeline hinnangu andmine, mis tugevalt seotud kultuuriruumi ning sellest lähtuvate väärtushinnangutega. Mis meie kultuuris on taunitav, on teisal jällegi igapäevane nähtus ja kellelgi ei tule mõttessegi toda kurjuseks nimetada. Näiteks elab suur osa maailmast teadmisega, et on täiesti normaalne, kui üle kolmekümnesel mehel on mitu “naist”, kellest enamus nii umbes 8-9 aastased. Meie kultuuriruumi säärane arusaam ei mahu, meil on säärane inimene peaaegu, et kurjuse kehastus. Isegi halvustav nimetus välja mõeldud.

Kuna kurjus on suhteline, siis on suhteline ka selle väärtushinnangu konsentratsioon ühiskonnas. Mida enam tahab olla inimene hea, seda enam näeb ta kurjust enda ümber. Ent see ei tule mitte sellest, et inimene oma tahtmistes oleks teistest peajagu kõrgemale tõusnud, tegelikkuses on tahteenergiale üles ehitatud headus hoopis kurjuse kasvulava. Kuna looduses on kõik tasakaalus, siis peab olema tasakaalus ka kurjus-headus teljel maailma nägemise vaatenurk. Mida enam on kvantitatiivselt kurjust, seda vähem peab olema kvantitatiivset headust. Ent kuna tasakaal ei tohi kaduda, siis on tulemuseks see, et kui üks pool kasvatab kvantiteeti, siis teine pool vastukaaluks kvaliteeti. Mida enam on kurjusest õhkuvat massi, seda vähem on headusest õhkavat massi, ent seda kõrgema headusekonsentratsiooniga see osa on. Mida enam kasvatavad inimesed eneses headust, seda enam tegelikult maailma kurjust juurde tekib, sest tasakaal on tasakaal.

Seega inimesed, kes tahavad olla paremad, ilusamad, teistest etemad… tahavad olla head ja tahavad, et headus valitseks nende elu, teevad sellega tegelikult karuteene kogu ühiskonnale – nende headuse arvelt suureneb kurjuse konsentratsioon ülejäänud ühiskonnas.

Aga mis siis oleks kuldne kesktee? Ära taha olla see, kes sa pole, vaid ole see, kes olema pead, ning varsti avastad, et olid see, kes olla tahtsid*

__________
* alati on tore avastada, kuidas sinu loodud mõttekillud veebis levivad. Just noorte hulgas, sest see annab lootust, et mõni neist ka neile külge jääb ja aitab kaasa hilisemate väärtushinnangute kujunemisel. Sääraseid kilde on juba kolm tükki, tärnitatu on üks neist…

Meil on pidevalt kiire. Olen viimasel ajal hakanud mõtlema, et kiire olek on tegelikult kinni meie mõtlemises. Kui teed asju, mis mingil põhjusel ei taha laabuda või tegeled enesele vastumeelsete asjadega, on alati kiire ja alati jääb midagi tegemata. Tihtilugu piisab ka sellest, kui meeldiva tegevuse sees on üks nö. halb õun, mis rikub tuju või tekitab vastumeelsust. Ühest küljest tahaks tolle halva asjaga kiiresti ühele poole saada, et siis meeldivate asjadega tegeleda, teisalt aga venib halva tegemine vastumeelsuse tõttu nagu tatt. Tulemuseks see, et mitte midagi ei saa valmis. Ja aega pole.

Hea öelda, et ära halbu vali, vaid tee vaid head, teoorias kõik tore, praktikas kukub aga välja nagu ta kukub. Ja nii võib seda näidet laiendada kõikidele elu spektirtele ning mõistatada, miks meil on vähe aega. Ei ole – aega on pidevalt sama palju

_____________________________
pilt pärit siit

Twitteris säutsuti, et täna toimub Tallinnas TEDx konverents, mida saab laivis kuulata omast arvutist. Kuna säutsujaks oli Priit Kallas Dreamgrow’st, siis tekkis ka mul huvi antud konverentsi vastu ning jäin töö kõrvalt kuulama/vaatama.

Kuigi ma ei ole senimaani aru saanud tolle konverentsi mõttest või eesmärgist, on sealsed ettekanded päris huvitavad. Senimaani esinejaist on kõige meeldejäävam olnud Alar Tamming oma majandusjutuga.

Alar Tamming tegeleb kõigega, mis on huvitav, eriti tunneb huvi maailma majanduses toimivate protsesside vastu ja püüab mõtestada neid ajaloolises kontekstis, ennekõike läbi Kondratjevi 60-72 aastaste majandustsüklite, Oswald Spengleri tsivilisatsioonide arengu ja allakäigu teooria ning kaoseteooria. Teiseks huvialalaks on inimese elukestev psühholoogiline areng ja võimalused seda ise mõjustada. Maailmapilt on tal eklektiline, seda on mõjutanud psühhonalüütilised Jungi ja Freudi teooriad ning tänapäevane transpersonaalne psühholoogia.

Alar Tamming on AS Tavidi nõukogu esimees, psühholoogia teadusmagister ning Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni asepresident.

Loodetavasti laetakse ka loengud videokujul kuskile netti hiljem üles, oleks tore viidata.

Kes aga jõuab, kuulaku ja uurigu ise hetkel – http://mmm.elion.ee/tedx.asx

Tuleb välja, et IRL loeb Vaatenurga blogi, nädalavahetusel ilmus neilt teade, mille järgi hakkavad nad üle Eesti suuremates linnades looma poode, kus müüakse kohalikku toodangut. Üldse mitte tähtis pole fakt, et tegemist on Seto toodanguga (kui Tallinnas müüa seto toodangut, siis kas see on kohaliku kauba pood?). Täpselt sama (ilma seto teemata) kirjutasin mina Vaatenurgas aga möödunud neljapäeval. Seega mis värk on? Kas süüdistada IRLi mõttevarguses või süüdistada iseennast IRLikate mõtte varguses?

Heakene küll, arusaadav, et kui erakond esineb sellise avaldusega, siis on tegemist hetkeolukorra kiire ära kasutamisega. Ma ju ei tea, kui kiiresti see mõte neil sündis – kas üleöö, et saaks pühapäeval avaldada või siis vormus kauem. Mäletan aega, mil sai loodus Eesti Rahvuslik Liikumine ning täiesti idiootsetel põhjustel domeeninimeks valitud www.rahvuslikliikumine.ee Pikk ja lohisev. Peale seda, kui meedias hakati üha enam ja enam kajastama ERL tegevusi, registreeris Rahvaliit kiiresti endale domeeni www.erl.ee

IRL kodulehelt saame lugeda, et erakonna seto poliitika on pikaajalisem protsess, millesse järsku sellel nädalavahetusel süstiti sisse idee Kohaliku Kauba poodidest.

Igastahes tekitab kummastust, miks peaks üks erakond tegelema poeketi loomisega? Aga samas – millega üks erakond siis üldse tegelema peaks.

Loo moraaliks võiks aga öelda, et kui ise ei tee, napsab keegi teine sinu mõtte ja teeb selle sitasti. Täpselt nagu juhtus www.laat.ee Idee on superhea (tulin ise selle peale aasta enne kuid jätsin realiseerimata), aga teostus on alla igasugust arvestust.

Inimestel on huvitav oskus luua mingite hetkedega emotsionaalseid sidemeid, esile manada tundeid, mis muudavad eksistensiaalses mõttes täiesti suvalise hetke enneolematuks ja kordumatuks. Alateadvuse pildid võimendavad emotsiooni ning hetkelisest imestusest saab äratundmishetk – just seepärast me elamegi siin.

Sellised mõtted tekkisid peas täna hommikul kõndides mööda inimtühja rongiperrooni otse hommikupäikesesse…