Vaatenurk maailma

Suure käraga käima lükatud innovaatiliste inimeste projekt pole erilist massihuvi tekitanud. Sealsest “in” inimeste nimekirjast võib leida nii mõnegi kahtlase kuju, oma üllatuseks leidsin ka ühe vaimuhaige
Aga mis on need mõtted, mis peaksid leidma eraldi kajastamist? Mil moel tekivad ideed, mis tunduvad esmapilgul suurepärased ning enneolematud, hiljem saavad aga tavapärasteks? Sellised mõtted minu arust hakkavad elama oma elu, kui me neid alguses piisavalt vormime ning nendega tööd teeme, ent hiljem mingil põhjusel hülgame. Selline mõte on kui ära lennanud õhupall, mille teises linna otsas püüab kinni teine inimene ning viib tuule eest varju. Kui mõttele on antud piisav laeng energiat ning sellest on vormunud juba idee ning teostuseni vaid üks samm, siis selle mõtte kõrvale heitmine ei hävita mõttepilti ennast. Ja nii juhtubki, et keegi teine, kuskil mujal korjab selle idee üles ja temas leiab see mõttepilt teostaja.

Innovaatiliste inimeste lehekülg arvatavasti sellise idee pealt töötabki – ideede kasvulava, kus paar-kolm helgemat pead koguvad mõtteid, et neid siis realiseerida. Aga kas on õigus siis mõtte jagajal pahandada, kui temal ei olnud piisavalt tahtmist või oskuseid plaani ellu viia? Vist mitte…

Ju ma olen siis liialt petant, et tahan kõike ise teha. Kui pea on mõtetest pungil täis, siis loogika ütleb, et kõike ise ei jõua, emotsioonid aga ütlevad, et mis ise tehtud, see hästi tehtud…

Igal inimesel on õigus ennast vabalt väljendada ja igal inimesel on ka sõnavabadus võõrandamatuks õiguseks. Ent nagu sa kindlasti tead, kaasneb suurte õigustega ka suur vastutus. Sõnadel on kombeks jääda alles, olla olemas ja pahatihti ka tagasi tulla. Sõna jõud on suur ning enamasti ei tasu sõnu niisama pilduda. Kui soovid iseennast austada, siis peaksid ka teisi austama, sest inimene kes teisi ei austa, ei suuda ka endas miskit austamisväärset leida.

Võitlus välisega on tegelikult võitlus iseendaga ümber nurga.

* * *
Inimesed valetavad pidevalt. Ka sina valetad, sest sa usud seda, mida sa räägid.