Posts Tagged ‘mahetoodang’
Head Eesti Asjad nüüd ka Facebookis
Vaata HEA Facebooki lehte ja hakka fänniks – link
Head Eesti Asjad otsustas hakata tegutsema ka Facebookis ning see ongi ausaltöeldes ainus väljund lehele senikaua, kuni serveriprobleemid lahenevad ning HEA leht taas online saab.
Facebooki hakkab HEA aga koondama huvitavaid mõtteid ning uurima fännide käest, mida nemad arvavad kohalikust toodangust ja tervislikust elust. Igal juhul saab huvitav olema.
Hakake HEA Facebooki lehe fänniks ning arutlege kaasa. Hetkel näiteks ootame fännide koduleivapilte ning koduleiva küpsetamise kogemusi. Ajame ühiselt Head Eesti Asja!
Väljavõte HEA eesmärkidest:
Meie eesmärkide saavutamiseks on tarvis igakülgset koostööd lugejate, teenuste pakkujate ning HEA keskkonna haldajate vahel. Seetõttu soovime kaasata oma sisu loomisesse võimalikult palju inimesi. Tähtis on ka sinu arvamus! Uuri siin lehel leiduvaid artikleid, kommenteeri, tee ettepanekuid, saada vihjeid või viita uudistele.
Kättevõtmise asi – ise tehtud, hästi tehtud!
Nüüd on see siis tehtud! Neljas päev juba on avatud Head Eesti Asjad lehekülg aadressiga http://headeestiasjad.ee
Tegemist on siis keskkonnaga, mille eesmärgiks on nagu pealkirigi ütleb – koguda enda lehtedele kõik head Eesti asjad. Alustades muidugi mahetoodangu ja väike-ettevõtjate müügiartiklite tutvustamisest lõpetades talgute ja muidu toredate ettevõtmistega. Kõige selle juures on tähtis, et antud tegevused või toodangud oleksid head, kohalikku elu edendavad ning jätkusuutlikule arengule orienteeritud.
Kes meist ei tahaks osta toorpiima külamemmedelt või värskelt ahjust tulnud pärmivaba rukkileiba? Kui paljud lapsed ei ole kordagi maitsenud ehedat värskelt pressitud õunamahla või söönud nitraatidevaba maheliha? Inimestel on vajadus puhta ja korraliku kauba järgi, ent puudub vajalik info müüjate ja võimaluste leidmiseks, või siis on see info piisavalt sügavale peidetud, et keegi jumala pärast ei leiaks.
Internet on huvitav vahend – esimese kahe päeva jooksul oli külastusi kokku 1500, sõnumid levivad Twitteris, Facebookis, isegi Delfi võttis ühendust ja üritas reklaami müüa. Kohalikud mahetootjad on huvitatud oma toodete tutvustamisest, mõnele on see ainukeseks väljundiks internetis (mida teatavatel andmetel kasutab 2/3 eestimaalastest).
Üritan teha omaltpoolt kõik, et see projekt õitseks ja kasvaks ning oleks kasulik kõigile, kes on huvitatud tervislikust ja puhtast toidust, korralikust eestimaisest käsitööst ja toredatest ühistest ettevõtmistest.
Külastage lehekülge http://headeestiasjad.ee levitage seda infot oma sõprade-tuttavate ja vanemate seas ning jälgige HEA tegemisi Twitteris!
Tule, löö kaasa aruteludes ning aita luua meil kvalitetset sisu. Üheskoos muudame oma lähedaste ja ka iseendi mõttemaailma tervislikumaks, huvitavamaks ning oma elukvaliteedi täisväärtuslikumaks!
Ultimaatum – kas tappa laps kiiresti või aeglaselt!
Väikeste lastega on see mure, et neid vaadates tekib tahtmine neid kaitsta kõikide maailma hädade eest. Vahel see ka õnnestub, ent enamasti tuleb küll masendus peale, kui vaadata milliste valikuvariantidega see ümbritsev meid kostitab. Meil jääb üle oma lapsi tappes vaid valida kas teha seda kiiresti või aeglaselt.
Olen tihti poelettide vahel ringi liikudes olnud suisa hädas – pisipõnnile lihtsalt ei ole midagi söögiks osta. Kõik toiduained sisaldavad kamaluga E aineid, piimatooted enamuses pastöriseeritud ja homogeniseeritud, isegi puuviljadest ruulivad meil Poola säilitusainetest läbi immutatud õunad. Maasikatest ei maksa rääkidagi – kevade esimesed hispaanlased on peopesa suurused läikima poleeritud GMO elukad. Ei tõuse minu käsi neid ostma ja veelvähem lapsele süüa andma.
Samas jälle on poodidesse ilmunud üha rohkem ja rohkem nn. mahetoodangut. Säilitusaineteta, naturaalselt kasvatatud toiduained, E ainetest puhtad. Aga nende kirvehinnad löövad niigi nigelasse rahakotti parandamatu augu. Lihtsalt ei jätku raha puhta toidu ostmiseks. Mahetoodang on kallis aga seetõttu, et riik ei toeta kohalikke kurgi-, tomati-, õunte jne kasvatajaid. Riik teenib tulu impordi ja ekspordi pealt, seetõttu on kohalik toodang kohalikule turule jäänud täiesti unarusse. Kuna mahetoodangu puhul ei kasutata taimekaitsevahendeid, siis on toodangu maht liiga väike, et selle pealt teenida sama palju, kui impordi pealt, kuna selle toodangu puhul ei kasutata säilitusaineid ja ei poleerita saadusi vahaga, ei ole ka nende kaubanduslik välimus NII ilus kui näiteks hispaania maasikatel ning ärahellitatud ostja neid ei vaata supermarketites. Riik aga ei saa ju ometi mõelda oma elanikkonna tervise peale, riigi eesmärgiks on võimalikult palju mammonat kokku koguda.
Ja nii jääbki keskmisest veidi rohkem mõtlev lapsevanem dilemma ette – kas tappa oma laps kiirest teda näljutades, sest lihtsalt ei jätku raha korraliku toidu ostmiseks, või siis tappa laps pikkamisi, talle mürki sisse söötes ning tuleviku tarbeks allergiaid, astmat ja muid tervisehädasi külge pookides.
