Vaatenurk maailma

Eile õhtul Delfis ilmunud uudistenupp vahendab meile Tervise Arengu Instituudi toitumisspetsialisti Tagli Pitsi arvamuseavaldust plaanist, mille kohaselt viidaks koolides ja õppeasutustes sisse kohustuslik taimetoidupäev. Pitsi sõnutsi pidavat selline idee olema praeguses masuajas vastuvõetamatu, sest koolilõuna lihakäntsakas võib mõnel lapsel olla ainus liha-annus nädalas.

Ja siis järgneb loetelu kõigest sellest heast, mida liha kasvavale organismile pakub – rauda ja vitamiine ja valku jne. Eriti kummaline on mäng seadustest arusaamisega – sotsiaalministri määrusega (sest sotsiaalminister on Eestis väga pädev toitumisspetsialist) on kohustus pakkuda linnuliha või tavalist liha lastele vähemalt kaks korda nädalas. Ja kuna seal pole öeldud, et rohkem ei tohi, siis järelikult rohkem suisa peab, on Tagli Pitsi järeldus.

Andke andeks, aga kui loll saab üks toitumisspetsialist olla, kui tema ainsaks vabanduseks enda ideede toetamiseks on selline väide? Miks ei tohiks olla koolilapsel siis ühte taimetoidu päeva? Kas liha on täesti siis midagi sellist, ilma milleta ei saa kasvõi üht päeva läbi? Mis vajadus on nendel “terviseekspertidel” juba maast-madalast lapsi toiduga kostitada? Meenub lugu Beatrice’i tütrest, kes polnud nõus oma alla-aastasele lapsele liha andmisega ning selle peale taas igasugu tervise-spetsialistid tagajalgadele tõusid.

Tundub nagu meie inimesed elaksid endiselt kuskil ajaaugus lõksus, mõistmata või tahtmata mõista, et loomsed valgud EI OLE elutähtsad lapse arengule. Nende aseaineid on kõik taimsed toidud täis, ole vaid hakkaja ja söö. Muidugi ei ole ma liha-vastane, söön seda meeleldi, ning seda mainin siin vaid seetõttu, et meie ümber on palju must-valgelt mõtlevaid, kes hakkaks mind kohe idunärijaks sõimama. Aga – liha võiks ka liha olla, mitte sojalöga segatuna E621 sisse ning ilusasse plastikkotti pakendatud. Näteks hakkliha on minu ettekujutuses hakkliha, mitte aga tegelikkuses müüdav kondipuru, millesse segatud sojamöksi ning mida siis palistatud E621-ga, et anda lihamaitset juurde asjale, mis pole liha. Ja seda teeb Eesti suurim “lihakombinaat” Rakvere…

Soovitan vaadata ja kuulda ühte huvitavat loengut teemal “Mis on meie toitumisega valesti.” Räägib küll mikimaa lihaõgimis tavadest, ent sama tendents on ka meie maal juba kasvutrendis. Me sööme liha, üha rohkem ja rohkem liha, samas paradoksaalselt ei ole see liha üldse liha, vaid lihalaadne toode. Ma ei väsi seda kordamast.

Mul poleks midagi selle vastu, kui koolides oleks tõesti LIHAtoidud, enamasti aga ei ole ju. Viiner ei ole liha. Hakkliha ei ole liha. Vorstist rääkimata… Need kõik on vaid lihamaitselised ja lihalaadsed tooted, mida püüdlikult lihaks kutsutakse. Läbi immutatud erinevate konservantide, maitsetugevdajate ja muude sarnaste ainetega on nad suurimad mürgitajad laste organismidele, kõik need rauad ja vitamiinid, mida sealt väidetavalt pidavat saama, on võimalik saada ka puhtast toidust. Seega kui kaua me siis ikkagi silmaklappidega elame?

PS. soovitan lugeda selle Delfi artikli kommentaare. Näitab ilusasti ära selle, et lihasööjate ja taimetoitlaste vahelises diskussioonis on lihasööja pool alati agressiivsem ja ründavam, samas taimetoitlaste seas on ajukahjustusi (loe: mõtlemisvaegusi) täheldada mõnel üksikul, ent seda tugevamalt see silma paistab.

Mis on valesti meie söömisharjumustega? Miks inimesed eelistavad rämpstoitu ning mis on saanud kodus toidu valmistamisest? Mis on hamburgeri-fenomeni kõrvalmõjud läbi aastakümnete nii ameerikas kui ka kogu maailmas? Miks tarbivad inimesed liha ilmselgelt liiga palju? Kõikidele nendele küsimustele saate vastuse järgmisest väga huvitavast ettekandest, mis üles võetud ühel paljudest TED konverentsidest. Puldis on Mark Bittman New Your Times-ist

PS. Millise kvaliteediga on see liha, mille saamiseks on kasvatatud lehmi suurtes aedikutes, pead-jalad koos kümnete tuhandete kaupa, lehmi, kes pole ealeski oma elus söönud värsket heina või rohtu, vaid kellele söödetakse sisse sojaube? Millise kvaliteediga on see lehmaliha, kui seda peab alati täiendama naatriumglutamaadiga, et vähegi lihamaitse juurde tekiks? Muide naatriumglutamaat, mida kasutatakse praktiliselt kõikides lihatoodetes on päris paljudele inimestele väga tugev allergeen, tekitades punetusi, kuumatundeid, isegi südame pekslemist ning peavalusi. Lisaainena kannab naatriumglutamaat tootesildil koodi E621, sünonüümiks on samale ainele tähekombinatsioon MSG ehk lühend ingliskeelsest sõnapaarist monosodium glutamate. Glutamaadirikkust tähistavaid varjunimelisi sünonüüme on teisigi, näiteks proteiinihüdrolüsaat, pärmi-autolüsaat, Hydrolyzed Vegetable Protein, Natural Flavor, textured protein, yeast food.

Kes kunagi on söönud ehtsat ja puhast liha, see teab, mis on vahet lihal ja lihalaadsel E-ainetest kubiseval tootel.

Oh seda õudu, mis peegeldumas “teeneka” lastearsti silmis, kui ta sai teada, et keegi Simone, kes puhtjuhuslikult juhtus olema kellegi Beatrice tütar, ei anna oma 8 kuusele lapsele liha süüa!

«Parim raua, loomsete valkude, B12-vitamiini ja muude eluks vajalike elementide allikas on punane liha. Head allikad on veel maks ja kala. Kui väikelapsele liha ei anta, võib Simona ta ohtu seada – võib kujuneda rauavaegus» väidab pediaater Mai Maser.

Veel lisab tädi, et tema praktika jooksul on esinenud igasugu veidrusi, õnneks olevat need erandid.

Minu arust vägagi ilmekas näide tänapäeva meditsiinimaailma tagurlusest ja koolkondade uskumustes/heakspidamistes kinni olemisest. Minu põnn on pooleteise aasta jooksul saanud ühekäe sõrmedel kokku loetava arvu kordi kala ja kana, lastearsti sõnul peaks ta ammu rauavaegusega voodis vedelema.

Päris nii ikka ei saa, et puhtalt oletuste peale rajatakse arstiteadust. Mõni loll ehk usubki lastearste ja toidab oma lapsi igapäevaselt punase lihaga. Siis paariaastaselt seedimine tuksis ja lapsed on loiud. Siis kasvab kaal ja muud sellised hädad. Liha peab, oh üllatus-üllatus, oskama süüa. Näiteks ei tohi liha süüa koos kartuliga, samuti ei sobi kokku liha ja piim või isegi liha ja vesi. Liha üldse seedub liiga kaua, et seda väikelastele anda.

Eriti maitsva kastmena soovitan lugeda selle “uudise” kommentaare, mille põhjal saate ise omi järeldusi teha meie nihu läinud genofondi kohta.