Enda lapseea suved veetsin ma väikeses kohas nimega Kiisa. See polnud küll teab mis suurem asi maakoht, ent siiski looduslähedasem kui kodulinn Tallinn. Seal olid suured metsad ja avastamata matkarajad, liivakarjäärid ja ujumiskohad, heinamaad ja kartulipõllud. Lehmi ja lambaid seal peaaegu ei olnud, ent see-eest naabrimehel olid kanad ning küülikud. Põõsaste all roomasid pisikesed rästikupojad ning metsast kostsid imelikud linnuhääled. Naabripoiss olevat kord isegi põtra näinud.

Mõtlen kibestumusega nende laste peale, kes pole kunagi saanud olla maalapse rollis. Pole kunagi saanud joosta paljajalu kastesel murul või sõita jalgrattaga lõputul kruusateel. Pole kunagi kuusemetsa “eksinud” et sealt alles pimedas võidurõõmsa näoga koju jõuda. Minu lapseea suved möödusid just selliseid rõõme kogedes ja ma usun kindlalt, et mul oli täisväärtuslik lapsepõlv.

Kahetsen senimaani, et  ühel hetkel minu vanemad selle suvekodu maha müüsid. Aga eks oli ka meie mõtlemine tol ajal teine. Nüüd sooviksin iga hinna eest sinna tagasi, kas või enda laste pärast, et ka neil oleks võimalus vabalt joosta ja mängida. Usun siiralt, et lapsed, kelle lapsepõlve suved (võimalusel kõik neli aastaaega) mööduvad linnast väljas, on oma elus õnnelikumad ja oskavad rohkem meie loodust hoida. Minul vedas ja sain oma lapsed mullu suveks tõelisesse maakohta viia – ümberringi traktorid ja lehmad ning lambad, väike külapood ning veidi kaugemal hingematvalt ilus raba. Möödunud nädal sain teada, et ka see aasta on meie pere oodatud sinna tagasi.

Kuidas sinu võimalustega on? Kas sinu lapsed saavad suvel linnast välja? Kas sinu lastel on võimalik leida iseennast loodusest?

Artikkel ilmus Delfis – Kas sinu laps saab suvel maale?

Järgnevast listist võid valida kas ühe või mitu teenust, just sellised, mis kõige paremini kokku sobivad Sinu plaanidega:

• kujunduse paremaks ja kaasaegsemaks muutmine – 33€
• kasutajamugavuse tõstmine – 33 €
• sisu redigeerimine ja küljendamine, copywriting – 33 €
• põhjalik SEO kodulehele – (alates) 33 €
• erinevate graafikaelementide parandamine – 33 €
• staatilise lehe ümbertõstmine CMS peale – 33 €

Vaata lähemat infot siit: Kevadeks Koduleht Kauniks või saada kohe e-mail: info@tharadesign.eu

Facebookis algatatud liikumine “Raha lasteaedadele” on neil päevil hakanud koguma ametliklt digiallkirjastatud hääli kodanike eelnõu algatamiseks. See annab neile vähemalt mingisugusegi võimaluse võidelda keskerakondlike linnaametnike jultunud demagoogia vastu.

Linnaelanike ja tegelikult ka terve Eesti elanikkonna pahameele tingis Tallinna linnavalitsuse otsus toetada perspektiivituna tunduvat linnatelevisiooni projekti pea kahe miljoni euroga, samas kui linnas on palju muid kohti, kuhu seda raha mõttekamalt paigutada – näiteks lagunevad lasteaiad.

See on ka liikumise eestvedajate üks põhieesmärke – toetada selle rahasumma eest parem lasteaedu, et lasteaialapsed ei peaks viibima lagunevates ja mõneti ka ohtlikes hoonetes. Tegelikult on linnas veel palju muidki kohti, mis vajaksid rahasüsti, alustades kasvõi täiesti ebarahuldavas olukorras tänavatest ja teedest.

Demagoogia linnavalitsuse esindajatelt algas pea kohe – abilinnapea Yana Toom, kes liikumise esindajaid vastu võttis, kostis, et tema ei saa küll aru, milles on probleem – keegi ju lasteaedadelt raha ära ei võta. Ja et televisioonile mõeldud raha ei puuduta üldse lasteaedu, see on hoopis teine raha. No tere tali. Ei puuduta? Kes selle eelarve siis huvitav koostas? Kas tõesti oleme jõudnud nii kaugele, et paneme eelarvet kokku ja ütleme sealjuures – sina, sina ja sina raha ei saa, mina aga saan kõik. Ja siin pole millegi üle vinguda, kuna minule ongi ette nähtud nii suur summa, teile aga mitte midagi. Minu teada eelarve aluseks olev arvutuslik rahahulk jagatakse eelarvekoostajate poolt, mitte aga ei ole nende näol tegemist kindlaksmääratud ja fikseeritud rahahulkadega, mida muuta ei saa.

Peale Yana Toomi on Tallinna linnavalitsuses mitmeid teisigi ametnikke, näiteks nooruke Siret Kotka, kes on korduvalt väitnud, et 15 000 inimest, kes on Facebookis liikumise “Raha lasteaedadele” lehega liitunud, tegelikult ei eksisteerigi! Peale seda, kui solvunud inimesed saatsid oma isiku kinnituseks Kotkale elektronkirju, saabus temalt ka uus vastus, mis kõlas veelgi rumalamalt, kui enne: “Tänan, et Te kirjutasite oma olemasolust. Kahjuks ei muuda see asja, sest enamus Facebooki nimekirjast on ikka anonüümne ja sellega liitujate olemasolu kontrollida ei ole võimalik”

Facebook on aga kõike muud kui anonüümne. Valdav enamus inimesi on seal oma isikliku nime ja näopildiga, tegemist ei ole anonüümse keskkonnaga, kus saab ühe ja sama arvuti tagant anonüümseid kommentaare jagada. Selle peaks küll Siret Kotka silmarõõm Priit Kutser talle selgeks tegema. Viimane sai tuntuks pärast meediaväljaannete online-keskkondade spämmimist ajuvabade kommentaaridega Keskerakonna toetuseks ning Haapsalu väikelastekodu põlengus hukkunute arvelt valitsuskriitikat tehes.

Siret Kotka võtku lahti suvalise inimese konto sealt toetajate nimekirjast ja ta näeb seal kõike, mida tarvis – inimese nime, elukohta, pilte, elulugu, töökohta. Ka lapsed, vanemad, sõbrad-tuttavad – kõik on olemas.

Seetõttu jääbki meile alles vaid kibe tõdemus, et tegemist on pesuehtsa demagoogiaga – kui sa pole keskerakondlane ja sinu nime pole Keskerakonna liikmete nimistus, siis tee mis tahad, aga sind pole olemas. Ja sinu sõna ei loe, sinu nõudmised ei loe, sest sind pole olemas.

Arusaamatu – kas tõesti siis on linnatelevisioon keskerakondlaste jaoks niivõrd tähtis ettevõtmine, et selle arvelt lasteaialastele mitte tähelepanu pöörata? Mis on neil inimestel selle vastu, et lasteadeade olukorda parandada? Miks isegi kesknoored tegelevad demagoogilise diversiooniga luues konkreetse Facebooki aktsiooni naeruvääristamiseks konkureeriva lehe ETV2 programmi lõpetamiseks ja selle raha tudengitele andmiseks? Kas erakondlik ajupesu on tõesti nii võimas, et juba koolilapsed harrastavad oma partei nimel demagoogiat ja suunatud mõtlemise kultiveerimist? Tundub nii ja selle üle on väga kurb meel.

Kuidas me saaksime seda olukorda muuta? Ma ei tea, sest senimaani on kõik püüdlused Keskerakonda kukutada jäänud tulemuseta. Ja tundub, et neil ongi Tallinnas vaba voli teha, mis iganes pähe tuleb – maksumaksja raha eest oma propaganda televisiooni üleval hoida, spetsialiste linnaametitest lahti lasta ja verivärskeid parteilasi asemele sokutada, riigilt maad välja petta ja sinna ebaseaduslikke turge ehitada, võileivahinna eest keskerakondlasest sundüürnikele Kesklinnakortereid müüa jne. Nimekiri on lõputu ja alati on kasusaajaks pooleks Keskerakond ja selle liikmed ning kaotajaks linnaelanikud.

Fotokollaaž: Õhtuleht

Paari päeva pärast tõstan artikli ka siia blogisse, senikaua lugege artiklit siit: Delfi Rahva Hääl – Eesti vajab kangelasi

Seda enam, et meedia ehk neljas võim, käitus asja lahates ja päevavalgele tuues üsna alatult ja läbimõtlematult. Teatud asjadega siin ilmas ei mängita ja herilasepesa asja eest, teist tagant torkima ei minda. Näidates, et kuningas on alasti, osutatakse ühtlasi ka sellele, et ka rahvas on alasti. Solvates kuningat, solvatakse ühtlasi ka rahvast.

Kas see, kui peita tegelikkus maski taha, muudab tegelikkust? Jah, muudab küll, kui see mask ette unustada ja sadu aastaid tegelikkust läbi maski vaadelda. Nii jõuamegi olukorda, kus kõik tõsimeeli väidavad, et Eesti on kristlik maa ning meie kultuuri aluseks on kristlik kultuur.

Aga kus on meie juured? Kas saab kultuur areneda võõral pinnasel? Mina väidan et ei saa ning see on ka üks põhjustest, miks me oma kultuuri minetame – see, mida meile serveeritakse kultuuri pähe, ei ole meie oma teps mitte. See on võõras kultuur, mis on hoolikalt asetatud meie pinnasesse, see sööb mullast kõik toitained ja vitamiinid, imeb endasse kõik vee ja väärtuslikud mineraalid ja selle kõige juures juhtub meie endi juurtega see, mis juhtub looduses olelusvõitluses – suuremad ja tugevamad lämmatavad väiksema, kellele ei anta hingamisruumi. Ja nii juhtubki, et meie endi kultuur lämmatatakse meie endi pinnasel, meie endi maal ning seal võrsuma hakanud võrsed, mis kasvavad suurteks puudeks, on küll näiliselt meie (nende juured on ju meie mulda end ajanud), ent nad ei ole mitte kunagi päriselt meie. Nad ei saa eirata fakti, et nad on võõrad, kes vaid kannavad meie maski ja mis juhtub siis, kui kunagi see mask langema peaks.

Aga inimesed ei ole lollid. Nad teavad, et võõras on võõrastav ning et olgu mask kuitahes omane, sisu ei vasta tegelikkusele. Nii on juba aastasadu tehtud halva juures head nägu ning mindud sellega kaasa, sest vastuhakk oleks tähendanud põlu alla sattumist, oma ja oma lähedaste elust ilma jäämist (kas siis kujundlikult või otse). Kõik religioonid, mis vallutavad kohalikke uske ja muundavad nende “magusamaid” osi enda dogmadele vastavusse viimiseks, on tegelikult hirmu- ja terrorisüsteemid. Ilusa nimega armastuse sildi taha varjunud lihtlabane võimuiha.

Mul on iga kord südamest kahju, kui kuulen kedagi rääkimas munadepühast koos Suure Reedega või rääkimas jõuludest kui Jeesuse sünnipäevast. Tunnen ahastust, kui leedotuld või jaanituld tehes üritatakse mulle väita, et Jaan on Ristija Johannese meiekeelne vaste või et Tõnismägi Tallinnas on kuidagimoodi seotud Egiptuses elanud kristliku munga Antoniusega, kes enamuse oma elust elas kõrbes erakuna. Milleks sellised maskid? Ikka selleks, et võõras muuta omasemaks, et rahvas oma väe ja jõu annaks võõrale ise samal ajal omade poole hüüdes.

Ja see ongi lihtlabane võimumäng – ja otse loomulikult on kristlus tugevam kui meie oma usk, sest kristlusesse panustavad üle maailma paljud paljud anastatud inimesed, meie oma juurtesse aga vaid käputäis. Ent kas ikka on? Kas ususüsteem, mis oma eksistentsiks vajab võõraste sulgedega ehtimist ja väevõimuga usu üleval hoidmist, on ikka tugevam usust, mida niivõrd suur ja võimas süsteem on aastasadu ekspluateerinud ja loonud kõik tingimused väljasuretamiseks, ent mis selle kõige kiuste on siiski olemas, siiski meie rakutasandil meie juurtesse kodeeritud. Ja sealt, kallid sõbrad, ei juuri meie põlisusku mitte ükski võõras vägi välja…

__________
Foto: Tarvo Tiivits, Hiite kuvavõistlus

Selle nädala alguses saatsid üksikkandidaadid ühispöördumise Vabariigi Valimiskomisjonile, eesmärgiga saada selgesõnaline kirjeldus selle kohta, mis siis ikkagi juhtub nende häältega, mis antakse üksikkandidaadile, kes ei osutu valituks, ehk ei saavuta isikumandaati.

Kolmapäeval saabus Valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula vastus, kus toonitatakse selgesõnaliselt, et “olenemata sellest, kas üksikkandidaat osutub valituks või mitte, jäävad üksikkandidaadile antud hääled temale.”

Seega, kui ma hääletan Jaani poolt, siis võin olla kindel, et minu hääl ka Jaanile jääb, mitte ei liigu kahtlaseid teid pidi koefitsendi alusel valitsevatele erakondadele.

Toon siinjuures ära ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe vastuse üksikkandidaatide pöördumisele täismahus (algselt avaldatud syndikaat.ee lehel):

“Lugupeetud üksikkandidaadid

Vabariigi Valimiskomisjon kinnitab, et Riigikogu valimise seadus ei näe ette valimistulemuste kindlakstegemisel üksikkandidaatidele antud häälte ülekandmist erakondade nimekirjades kandideerijatele ega teistele üksikkandidaatidele. See, kuidas toimub mandaatide jaotamine erakonna nimekirja siseselt, ei puuduta üksikkandidaatide hääletamistulemuste kindlakstegemist. Olenemata sellest, kas üksikkandidaat osutub valituks või mitte, jäävad üksikkandidaadile antud hääled temale.

Käesolevatel valimistel oleme valimistulemuste kindlakstegemise korra selgitamisele pööranud erilist tähelepanu. Lisaks selgitustele Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel ning meedias on valminud ka seda tutvustavad teleklipid („Valimiskool“) samuti on avatud ekoolituskeskkond eraldi õppematerjaliga valijatele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Sibul
Esimees”

Loodetavasti aitab see veidi hilinenud info veel neid, kes pole valimas käinud.

Kas meil on haugi mälu, et me ikka ja jälle neidsamu tegelasi tagasi valime?

Et asja enda jaoks selgeks teha ja ka teistele oma ideed tutvustada, peaks vast alustama sellest, millised on meie valikud märtsis.

Reformierakond

Esmalt on meil muidugi hetkel võimul olev Reformierakond. Oravad on ilmselgelt majanduslikult kindlustatu valik. Ent siin tasuks meeles pidada, kas ultraliberaalne maailmavaade sobib ikka eestlasele? Kas meie elu-olu peakski lähtuma vaid majandusliku süsteemi koorekihist, jätmata kõik muud valdkonnad, kaasa arvatud majanduse alumise otsa, tähelepanuta? Mida teevad reformarid meie kultuuri toetamiseks? Mida teevad nad vaesema elanikkonna toetamiseks? Viimase aasta jooksul on keskmine palk meil küll tõusnud, ent seda vaid rikkama elanikkonna arvelt, mediaanpalk pole muutunud. Lisaks selgus eile avalikustatud uuringust, et sel ajal, kui nö. keskklassi eestlase palk pole sisuliselt tõusnud, on tõusnud aga toidu- ja tarbekaupade hinnad keskeltläbi 1,5 korda rohkem kui keskmine palk (mitte mediaanpalk, sest mediaanpalgast rääkimine näitaks kohe, kui nutune on olukord tegelikult tööturul). Ansipi vastus töötutele – õpi selgeks uus amet ja saadki tööle. Kuigi olen sellega põhimõtteliselt nõus, ei saa ma toetada Ansipi arvamusavaldust, sest niimoodi ühe latiga kõiki inimesi lüüa ei saa. Kõik ei ole võimelised ümberõppima iga kord kui töötuks jäävad, kõik ei ole hobitöölised. On oma ala meistreid, kes tõesti oma tööd hingega teevad, ent nad ei saa tööd, kuna ettevõtjad palkavad nende asemel praktikante või lihtsalt odavama palgaga leppijaid.

Ja veel – esimesena tulevad mulle kohe pähe Tartu Rahu piiridest loobumine, uue, metsa röövraiet lubava seaduse kinnitamine ning seadus, mille alusel saavad välismaalased meie maa tükk tüki kaupa lihtsalt üles osta.

Kui valid Reformierakonna, oled nende punktidega nõus, oled nõus loovutama 10% Eestimaast ja meie kultuurist, oled nõus maha müüma meie väärtusliku metsa välismaalastele.

Foto: Peeter Langovits, Postimees

Keskerakond

Järgmiseks on meil opositsioonipartei Keskerakond. Ma ei teagi, kas selle erakonna puhul nutta või naerda. Loodan ja usun, et seal on arukaid inimesi, ent nende arukate sõnavõtud on jõuetud. Minu silmis on tegemist erakonnaga, kellele kuulub vaieldamatult “Eesti vaenlase” tiitel. Kui Reformierakond müüb Eesti maha, siis Keskerakond tahab seda kinkida. Ja mitte Euroopale, vaid hoopistükkis meie igipõlisele vaenlasele. Erakond, kus lausvaled ja demagoogia on igapäevaelu lahutamatu osa, kus omadele antakse keeksi ja võõrastele nuuti. Sisuliselt on Keskerakond ärastanud meie pealinna ja muutnud selle “turvaliseks oaasiks keset reformi lollust” nagu nad ise seda kutsuvad. Tegelikkus on aga selline – lasteaiad jäetud rahata, koolid suletud, müügimaks ja paadimaks (ja siis nad veel nõuavad – AITAB hinnatõusust!). Kõige enam kriibib minu hinge aga kahe aasta tagune lugu, kus suurte eelarvekärbete aegu teatas linnapea Savisaar lasteaedadele, et kahjuks meil raha pole ja peame teie eelarveid kärpima. Kui siis kolme kuuga jõudsid lasteaiad oma eelarveid ise reguleerida ning said lastevanematega kaubale, et viimased wc paberit ja muud vajalikku ise hangivad, kui pooled kasvatajad aeti poole koha peale ning rühmad vägivaldselt kokku sobitati, tuli seltsimees Savisaar ja teatas imestunult, et tema ei tea eelarvekärbetest midagi. Mäletan seda viha ja ängi, mis mind tol hetkel valdas. See viha ja äng valdab mind pidevalt, kui näen seda meest järjekordset sigadust tegemas. Hiljem ta muidugi rõõmsal häälel kuulutas, et mitte linn ei käskinud lasteaedadel vööd kokku tõmmata, vaid süüdi on ikka Ansip, kes siis muu.

Kui valid Keskerakonna, toetad lasteaialastelt röövimist, endistelt KGB-lastelt teenete ostmist ning korruptsiooni ning onupojapoliitikat. Lisaks on tegemist erakonnaga, mis on tuntud kroonilise laenajana ning laenude tagasimaksmisel rahapesuskeemide kasutajana. Just täna avaldas Ekspress ühe järjekordse skeemi, mis puudutas Savisaare miljonivõlgu fiktiivsetelt ettevõtetelt.

Isamaa ja Res Publica Liit

IRL on minu silmis senimaani olnud suhteliselt süütu rahvuslikult meelestatud erakond, Mart Laar aga õige mõtlemisega asjalik mees. Vale! Tegelikkus on hoopis selline, et peale Res Publicaga liitumist ei ole endisest rahvusmeelsest erakonnast tuhkagi alles. Noored respublikaanid on teinud oma töö ning erakonnast on saanud oravapartei lakei. Olid ju nemadki värske metsa-maha-müümise seaduse tulihingelised pooldajad. Lisaks tekitab enam kui kahtlaseid küsimusi nende erakonnaliikme ja ühtlasi majandus- ja kommunikatsiooniministri, Juhan Partsi patroniseeritav Eesti Interneti Sihtasutus, mis hämarate tehingute ja täiesti läbipaistmatu tegevusega on pandud rahva raha röövima ning meie kohalikku kultuuri hävitama. Olgem ausad – domeenireformi tagajärel esialgselt lubatust ligi kaks korda suuremat tasu nõuda, ettekäändel, et tegemist kulupõhise arveldusega, on sigadus. Veel suurem sigadus on aga see, et kalkulatsioonide järgi neil selliseid kulusi ei olegi ning selle tõiga peitmiseks tehakse reklaamifirmadega “fiktiivseid kampaaniaid” mille sihtgrupp ja teostus on täiesti loogikavastased. Näiteks ostis EIS domeenireklaami domeenide ÜMBERregistreerimise kohta Tallinna bussipeatustesse ja ajalehtedesse, täiesti sihtgrupist mööda! Seda enam, et sihgrupi puhul oli tegemist inimestega, kelle otsesed kontaktandmed (e-mail ja telefon) olid EIS registrites olemas! Võibolla seletab seda reklaamikampaaniat lähemalt see, et kõnealused reklaamid ilmusid vahetult peale valimisreklaami keelustamist sinna kohtadesse, kus varasemalt olid IRL valimisreklaamid? Ju sai IRL parema diili oma valimisreklaami tegemiseks, kui nad kindlustasid, et reklaami tellimine jätkub ka peale keeluaega, lihtsalt teisel kujul.

Kui valid IRL-i, toetad hämaraid tehinguid ministeeriumite tasemel, oled nõus meie metsa maha müümisega välismaalastele ning nõustud lepinguga, mille teine osapool ei kavatsegi lepingutingimusi täita, sest puhtreaalselt ei ole see võimalik.

Sotsiaaldemokraatlik erakond

Sotsiaaldemokraadid on asunud rünnakule peale vere vahetust. Uus veri tahab näida uudse ja puhtana, põhimõttekindla ja inimestest hoolivana, ent tegelikkuses on see kõik vaid sulaselge jama. Peale Savisaare rahaskandaali teatas Mikser kategooriliselt, et senikaua kuni Savisaar on Keskerakonna esimees, senikaua on välistatud igasugune koostöö Keskerakonnaga. Nii lahkutigi linnavalitsuse koalitsioonist, ent jäeti oma ametnikud siiski paigale!? Eks soe koht linnavalitsuses kaalub ju üle kõiksugu põhimõtted. Samuti teatas Mikser nädalad hiljem, et peale valimisi ollakse valmis koostööks ka Keskerakonnaga. Kui see pole kahepalgelisus, siis ma ei tea, mis kahepalgelisus on.

Sotsiaaldemokraatidel on maailma kõige naljakamad valimislubadused. Näiteks lubavad nad langetada toidukaupade tulumaksu 5% peale, et pidurdada hinnatõusu. Kas nad sellest aru ei saa, et selline tegevus on ühekordne tegevus, aasta jooksul hinnad korreleeruvad ja kõik jätkub endistviisi. Ainus, mis saavutatakse, on see, et riigile laekub vähem makse kaupade pealt ja rohkem makse tarbijate ehk siis lihtinimeste pealt. Lisaks toetavad nad üliõpilase palka ning progressiivset tulumaksu, mis sisuliselt tähendab seda, et maksame õpilastele õppimise eest ja karistame neid hiljem 4% suurema tulumaksuga, kui nad hea koha peale saavad.

Kui valid Sotsiaaldemokraadid, toetad kahepalgelisust ja rumalaid otsuseid. Toetad nende inimeste karistamist, kes teenivad üle 1000 euro kuus ning toetad üliõpilaskonna laostumist. Kui ülikooli koht on tasuta ja seal käimise pealt veel juurde makstakse, siis milliseks osutub ülikoolides pakutava hariduse kvaliteet 2 või 3 aasta pärast?

Karikatuur: Urmas Nemvalts, Postimees

Erakond Eestimaa Rohelised

Erakond Eestimaa Rohelised – ei saa tõsiselt võtta erakonda, kes taob palli vaid ühte väravasse ning jätab muud valdkonnad tähelepanuta. Nende suur austus tuulegeneraatorite suhtes jätab aga täiesti tähelepanuta nende generaatorite mõju keskkonnale ja inimestele. Lisaks on nende viimase aja tegevused jätnud mulje kui väga libedate võtetega erakonnast. Piisab sellest, kui meenutada, milliste ebaausate võtetega Strandberg endale despoodi koha kinnitas ning kuidas praegusel valimisteajal nö. vabakandidaate ära ksutatakse jättes mulje, justkui oleks tegemist üksikkandidaatidega, kui tegelikkuses lähevad neile antavad hääled siiski roheliste erakonnale. Sellel erakonnal ei ole praegusel kujul mitte mingit tulevikku.

Kui valid rohelised, siis toetad rumalaid otsuseid ja läbimõtlematut valimisplatformi, toetad erakonda, mille seesmised lõhed on liiga suured selleks, et tegutseda erakonnana, liiati siis fraktsiooni või suisa valitsuskabinetina.

Eestimaa Rahvaliit

Rahvaliit on erakond, mis on läbinud kõige rohkem muutuseid viimase paari aasta jooksul. Vanadest sooja koha soojendajatest on lahti saadud, maadevahetajad minema löödud (Keskerakond võttis lahkelt Tuiksoo enda rüppe). Ja olgem ausad – nende värske start on olnud päris hea. Kuigi maadevahetuse ja Juhan Aare fiaskod heidavad senimaani varju sellele erakonnale, ei suutnud ma leida nende praeguses valimisprogrammis eriliselt silmatorkavaid rumalusi. Vastupidi – mul jääbki üle vaid nendega nõustuda. Ent pole head ilma halvata – mingil kummalisel kombel ihaldavad rahvaliitlased oma ridadesse endiseid interrindlasi ja veendunud kommuniste Vasakpartei ladvikust! Näiteks Maardu linnapea Georgi Bõstrov, kes on Balti riikide esindajaks ülemaailmses Vene kaasmaalaste nõukogus ning kes 1991. aasta augustiputši ajal tervitas riigipöördekatset ja heiskas Maardus selle märgiks punalipu. Ja neid endiseid internatse on seal nimekirjas veel ja veel.

Kui valid Rahvaliidu, toetad aatelisi, ent selgrootuid põhimõtteid ning sinu valik kaob õige pea koalitsioonilepingute vahele ära, nii et neist mitte miskit välja ei tule. Samuti on kahtlased nende seotused jätkukommunistide ja otseselt Eesti vastu töötavate isikutega, tekitades küsimusi – miks on Rahvaliidule neid inimesi tarvis? Kui tead veel põhjuseid, miks mitte Rahvaliitu valida, anna palun teada.

Eesti Iseseisvuspartei

Eesti Iseseisvuspartei on senimaani olnud suuresti tähelepanuta jäänud erakond. Ja ega ausalt öeldes ka see aasta väga ei erine. Miks? Sest erakonna esimees Vello Leito on oma tegutsemises üli-paranoiline. Nii on keeldutud mitmetest tele- ja raadioesinemistest, on keeldutud ka debattidest, mis oleks kindlasti EIP-ile toonud veidi tuntust juurde. Praegusel hetkel on aga EIP lõhenenud seesmiselt, loodetavasti suudab siseopositsioon Leito esimehe kohalt eemaldada, vastasel juhul jääbki EIP tegutsema kapierakonnana.

Kui valid Eesti Iseseisvuspartei, toetad küll iseseisvuslaste aateid, ent loovutad oma hääle täiesti kasutult erakonnale, mida palistavad erakonna juhtide seas paranoia, tõestamatud faktid, vandenõuteooriad ning plaan Eesti majanduslikku ja ühiskondlikku blokaadi viia. Lisaks pooldab erakonna esimees Vello Leito kohalike vene koolide eestikeelsele õppekavale üleviimise peatamist.

Ja nüüd – üksikkandidaadid

Ent nüüd jõuamegi selle punktini, miks ma eelistan üksikkandidaate – nimelt on üksikkandidaadi riigikokku pääsemine märksa mõjusam, kui rahvaliitlase. Sest kui rahvaliidust saab vaid üks väike killuke kaootilisest opositsioonist, siis üksikkandidaatidel on võimalus olla pinnuks tagumikus kõigile. Meil on üksikkandidaatide näol tegemist väga laia spektriga inimtüüpidest – alates tõsistest aatemeestest ja diplomaatidest kuni tolategijateni välja. Ent fakt on, et üksikkandidaadid esindavad meie rahva läbilõiget. Kui ikka hing on must ja meel on täis, siis on inimene võtnud kokku julguse ja kandideerib ise. Sest muud moodi enam ei saa, sest erakondi enam valida ei saa. Ja pole ime, et osa üksikkandidaate tundub meile toladena, sest nad pole harjunud tähelepanuga, nad pole loodud selle ameti jaoks, kuhu nad kandideerivad, ent nende süda on õiges kohas ja just seepärast nad ongi selle tee jalge alla võtnud. Nad tahavad näidata, et enam ei ole tõesti muud lahendust, kui et tuleb ise käed külge panna. Kuigi ei oska või ei tea, ei ole lihtsalt muud võimalust.

Ja need üksikkandidaadid, keda rohkem soositakse ja kellest paremini arvatakse, ka nemad on tegelikult sama asja peal välja, ka nemad valutavad südant meie tuleviku pärast. Kui nad oleks tahtnud saada sooja koha peale, oleks nad juba ammu liitunud mõne eduka erakonnaga ja seal Toompeal platseerunud. Ent nad pole seda teinud, selle asemel kandideerivad üksikkandidaatidena, kuigi on teada, et erilist edu neile selliselt positioonilt ei lubata. Ja just see on põhjus, miks mina neid usaldan.

Just see on põhjus, miks mina nendel valimistel oma hääle üksikkandidaadile annan. Sest muud võimalust ju lihtsalt EI OLE!

Üks müüt on levimas valijate seas. Ja see müüt väidab, et üksikkandidaati pole mõtet valida, sest see hääl läheb raisku ja selle häälega toetad hoopis võimuerakondi. Aga milles on siis vahe? Kui sa jätad üksikkandidaadi poolt hääletamata ja annad oma hääle hoopis erakonnale, ei ole ju muud vahet kui vaid see, et sa teadlikult toetad neid sigadusi, mis erakonnad on teinud. Kui aga annad oma hääle üksikkandidaadile, toetad sa nende sigaduste vastu astumist, isegi kui sinu hääl peaks sealt edasi liikuma erakonnale. Aga sinu südametunnistus oleks puhas ning lisaks sellele oleks ka valimistulemuste statistika teine – erakordselt suur toetus üksikkandidaatidele paneks ehk üldsust rohkem mõtlema ning ei laseks erakondadel meid järgmised neli aastat süüdimatult röövida ning maha müüa.

Isikumandaati ei ole üldse raske kätte saada ning mina olen nõus andma oma hääle. Selleks, et minu südametunnistus oleks puhas ja et meie valitsemispoliitika muutuks. On ka juba aeg…

Seda tülgastavam on näha, kuidas kusik Kutsar rakendab Haapsalu laste hooldekodu põlengus hukkunud 10 last enda erakonna valimisvankri ette. Väljavõte seltsimees keskerakondlase Twitterist:

Haapsalu lastekodu põleng on näiteks sellest, kuidas IRLi ja Reformierakonna valitsuse kärpekirves on laastanud Eesti sotsiaalsüsteemi
about 1 hour ago via web
Meid on niigi vähe siin Eestimaal ja nüüd on meid veel 10 võrra vähem! Eesti vajab võimuvahetust!
about 2 hours ago via web

Miski pole püha. Seda enam, et Kutseri näol on samuti tegemist puudega inimesega – ta on nimelt vaegnägija ning seetõttu Eesti Pimedate Liidu revisjonikomisjoni esimees ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige. Huvitav, et selline (väike, võrreldes Haapsalu laste omadega) puue ei pane inimest austama ja kaasa tundma teistele puudega inimestele. Seda enam, et väikestele lastele.

Ja veel, üks nendest Expressi ja Delfi kommentaariumisse spämmitud Kutseri kommentaaridest kirjutab sedaviisi:

17. Ekspress: Ylös | Alas: “Well done, Ansip!” (43)
Tom, 14.02.2011 14:27
Ansipi valitsus kiusab puuetega inimesi. Algas see juba Maripuu ajal. Ansip ja ta valitsus teenib vaid esimest Eestit ja rikkureid ning nende suhtumine puuetega inimestesse on teada.

Kahepalgeline !&@$#!¤

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi poolt patroniseeritud Eesti Interneti Sihtasutus (EIS) kustutab(s) 5. veebruaril 2011, ebaseaduslikult üle 40000 viite Eesti rahva intellektuaalsele omandile. Jutukogud, luuletused, perealbumid, niisama märkmehoidlad – kõik kuuluvad kustutamisele. Google andmetel on pri.ee alamdomeeni otsingule tulemusi üle 980 miljoni. Sellest võib eeldada, et kustutamisele läheb umbes 500 miljonit leheküljetäit intellektuaalset omandit. See on umbkaudu 2,5 miljoni raamatu jagu meie rahva ühisloomingut!

Muidugi, otseselt materjali kui sellist keegi ei kustuta, küll aga kustutatakse kõik viited nendeni jõudmiseks. Kas sina tead, kuidas oma lehega majandada, kui sa tavapäraste aadressidega sinna ei saa minna? Igaüks seda ei tea, seetõttu on alates homsest nende aastatepikkune töö nelja tuule poole lennanud. Ja kui palju on nende 980 miljoni veebilehe sees ristviiteid ning katalooge? Kahju on hindamatu.

EIS loodi internetidomeenide haldamiseks, samas kogu nende tegevus tänase päevani on ebaseaduslik (viide 1; viide 2). Rahvusvaheline internetidomeenide haldaja ICANN pole siiamaani mitte midagi kuulnud EIS nimelisest sihtasutusest, neile domeenide haldamise delegeerimisest rääkimata.

Lisaks sellele, et EIS on ebaseaduslikult kaaperdanud KÕIK .ee ja pri.ee domeenid ning küsib nende kasutamise eest sõna otseses mõttes katust, on see katuseraha kasutamine samuti kaheldava väärtusega. EIS esimehe Marek-Andres Kautsi sõnutsi sai ülikõrge domeeni aastamaksu loomisel silmas peetud kulupõhiseid vajadusi, samas korraldab EIS asjasse täiesti puutumatute inimeste lõbureise Lõuna-Ameerikasse (Kolumbiasse täpsemalt, kogukulu 9000 eurot) ning korraldab arusaamatuid reklaamikampaaniaid, mis on otsesed raha raiskamised, mida ei saa mitte kuidagi seostada domeeni haldamise kuludega. EIS asjatundmatust näitab ka täiesti ebapädev riigihanke korraldamine, mis eirab kõiki riigihanke seadusest tulenevaid punkte (loe lähemalt viidatud artikli kommentaaridest), samuti tahtmatus teha koostööd pri.ee aadresside säilitamiseks (EIK pöördumne saadeti pikalt).

Ettevõtlikud inimesed kogusid möödunud aastal 1163 häält pri.ee domeeni toetuseks, praeguseks nõuab EIS juhatuse tagasiastumist 911 inimest… Kuid nagu selgub – ei huvita see ei Partsi ega ka mitte EIS-i. (siinkohal suured tänud Eesti Interneti Kogukonnale ja Tõnu Samuelile, kes seda EIS vastast võitlust vedanud on, ilma nendeta ei teaks me pooli asjugi)

Paar tsitaati:

Heimar Lenk: “Domeenireform tehti samamoodi kui kõi teised: asjaosalistelt nõu küsimata ja kasutajate soove arvestamata.”

Toomas Trapido: “Eesti Interneti Sihtasutus on oma valdkonnas monopol, millel on ainuõigus pidada Eesti maatunnusega domeenide registrit. Kuna monopolide hinnakujundusele pööratakse aina suuremat tähelepanu, siis palume avaldada kõik selle tarbija hinda kujundavad dokumendid. Ilmselt ei saa olla tegemist ärisaladusega, sest mitte keegi ei ohusta EIS-i turuosa.”

Andrus Ansip: “Sellest olukorrast ma muud väljapääsu ei näe, kui et tuleb avalikustada, tuleb avalikustada kõik oma kulutused ja siis, kui kulutused on kõigile selgelt läbinähtavad, arusaadavad, siis kahtlus kaob”

Olga Sõtnik, Keskerakonna fraktsiooni nimel: “Samuti on Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esindajad kohtunud kahel korral Eesti Interneti Sihtasutuse esindajatega. Mõlemal korral oleme tundnud sügavat muret domeenihinna ning pri.ee tasuliseks muutumise üle. Kahjuks on Eesti Interneti Sihtasutuse esimees Marek-Andres Kauts nendel kohtumistel küll tunnistanud probleemi olemasolu, kuid lahenduste otsimisel jäänud äraootavale seisukohale.”

Lauri Luik, Reformierakonna nimel: “Samuti on meil kahtlusi domeenitasu määra põhjendatuse osas ning taotleme Eesti Interneti sihtasutuse tulude ja kulude täielikku avalikustamist. Tegemist on monopoolset õigust omava sihtasutusega, mille puhul on avalikkuse kontroll hinnastamise üle elementaarne eeldus. On üllatav ja kahetsusväärne, et seda tänaseni tehtud veel ei ole.”

Seega saab teha vaid ühe järelduse: EIS tegevus on majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi poolt heakskiidu saanud katusepakkumine, mille eesmärgid on hämarad ja kaheldava väärtusega, sihtasutuse tegevused ebaseaduslikud ning Eesti rahva huve kahjustavad. Nüüd on küsimus – mida SINA selles vallas ette võtad?

Muidugi – teatud võimalus siiski jääb, et kas tootja või turustaja saab konkreetseid preparaate (näiteks kuivatatud piparmündilehti tee tarbeks) toota ning ka müüa, ent selleks tuleb tal eelnevalt läbida pikk ja keeruline “ma ei ole kaamel” tõestusprotsess, mille käigus peab komisjonile tõestama kahte asja – et toode on nii füüsiliselt kui ka keemiliselt ohutu ning puhas ja et toode kuulub oma põhiomaduselt reguleeritavate meditsiiniliste ravimtaimede konkreetsesse kategooriasse. Viimane on vajalik selleks, et hakata maksma ränka litsentsitasu ravimi müügi eest. Kogu tõestus- ja müügiloa saamise protsess on niivõrd keeruline, et selle lihtsamaks arusaamiseks müüakse õpperaamatuid, hinnaga 395 USD

Jah – piparmünt on nüüd juriidiliselt ravim, seega usutavasti kaovad meil apteekidest kõiksugu erinevad ravimtaimepakikesed, enamus raviürtide ja ravimtaimedega tegelevatest taludest kaotab oma turu ning kahtlemata leitakse piparmündi ja teiste looduslike ravimtaimede asemele sobivad keemilised tabletid ja pillid. Seda muidugi juhul, kui need väiketalud ei võta ette eelmises lõigus kirjeldatud protseduure.

Aga see pole veel kõik. Uue direktiivi järgi jaotatakse müüdavate preparaatide mõjualad erinevatesse klassidesse ehk raskusastmetesse vastavalt ravitavate haiguste või haigusnähtude tõsidusele. Ja seesama direktiiv määrab, et kui tegemist on haigusega, mida saab iseloomustada kui “tõsist probleemi” (serious condition), ei tohi selle probleemiga seonduvaid ravimtaimi müüa kui ravimtaim on tõestatult tolle haiguse ravimiseks sobilik. Hetke seisuga pole too tõsine probleem veel lahti defineeritud, seega ei ole veel kindel, kas ehk piparmünt (ja ka mitmed teised ravimtaimed) täieliku müügikeelu saab. Kas seedehäired, mille puhul piparmünt tõestatult aitab, kuuluvad tõsiste propleemide hulka?

Täiesti ajuvaba olukord. Seadusliku direktiivi eesmärgiks on öeldud olevat ravimtaimede müügi reguleerimine ja nende tarbimise ohutuse tagamine, tegelikkus on aga selline, et enamus väiketootjaid kaotavad võimaluse ravimtaimi müüa, inimesed kaotavad võimaluse ravimtaimi osta nende praegusel kujul ning kindlasti toob see kaasa kõva hinnatõusu, sest ravimtaimi hakatakse käsitlema ravimitena. Lisaks kaasnevad nende müükidega ka kohustuslikud maksud, mis näiteks Suurbritannias on päris soolased…

Kõnealuse direktiivi ümmargust ja laialivalguvat eestikeelset kaaskirja saate lugeda Euroopa Liitu Teatajast, viite piparmündile leiab aga konkreetsest direktiivitekstist.

Veidi lisalugemist samal teemal – EU declares peppermint a controllable herb

Piparmündi kohta ülevaatlikku lugemist – Piparmünt ravimtaimena

• 22 .ee domeeni kasutavat registripidajat kokku
• .ee domeeni on neist ümber registreerinud 10
• 12 registripidajat seda veel teinud ei ole, sealhulgas ka sellised tegijad nagu: Okia, Elisa, EEnet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

Muide, ka domeen eestiinternet.ee on ümber registreerimata!

Silma jäid veel ka näiteks riik.ee ning eesti.ee

Ju siis nendega läheb rebimiseks – umbes 6. veebruaril aprillil avatakse  ümberregistreerimata domeeninimede uksed.

Kui ma tõin näiteks selle statistika, siis väideti, et üksikisiku kaitse on lihtsalt tugevam, ent siiski haigestutakse, kui kriitiline miinimum vaktsineerimatuid on ületatud.

Ent ametlik statistika näitab, et enamus aastatel on üle 90% haigestunuid just need, kes on vaktsineeritud. Minu loogiline mõtlemine pole ehk kõige tugevam, ent kas see ei tähenda siis, et vaktsineerimata lapsed ka reaalselt haigestuvad VÄHEM? Parandage mind, kui eksin…

Ja veel üks tähelepanek – aastal 2005 oli läkaköha korralise vaktsineerimise katvus 97,1% (st. kõikidest tol aastal vaktsineerimisealistest lastest said 97,1% vaktsiini, st. 3 korda enne aastaseks saamist ja üks kord 2 aastasena). Järgmisel aastal, 2006 aastal, oli aga alla seitsme aastaste haigestunud laste hulgas kõige suurem protsent neid, kes olid saanud oma vaktsiini 6 kuud kuni aasta enne haigestumist. Seega haigestusid just need, kes olid möödunud aastal vaktsiini saanud. Kutsuge mind paranoikuks, kui tahate, ent selline on ametlik statistika ja igaüks saab sellega avalikult tutvuda.

Läkaköha:
2005 a. – Haigestunud laste arv Eestis 25, neist olid vaktsineeritud 24.
2006 a. – haigestunud laaste arv 49, neist vaktsineeritud 47
2007 a. – haigestunud lapsi 137, neist vaktsineeritud 116.
2008 a. – haigestunud laste vaktsineerimise andmeid Tervisekaitse ei avaldanud (võite ise arvata, miks). Kõikidest haigstunutest (täiskasvanud ja lapsed kokku) 68,9% olid vaktsineeritud.

Leetrid:
2007 – haigestumisjuhtumeid 1, laps leetrite vastu vaktsineeritud
2008 – 2009 haigestumisjuhtumeid ei ole.

Mumps:
2003 – 35 haigestunud, neist 20 vaktsineeritud
2005 – 29 haigestumist, neist 21 vaktsineeritud
2006 – 17 haigestumist, neist 13 vaktsineeritud
2007 – 18 haigestumist, neist 14 vaktsineeritud
2008 – 14 haigestumist, neist 11 vaktsineeritud

Punetised:
2006 – 5 haigestumist, neist vaktsineeritud 3
2007 – 10 haigestumist, neist 7 vaktsineeritud
2008 – 4 haigestumist, neist 2 vaktsineeritud, 1 vaktsineerimata, 1 kohta puuduvad andmed.

Hetkel tegemist copy-pastega Tarbija24 lugeja kommentaarist, ent kes tahab lähemalt uurida, siis statistika on kättesaadav Terviseameti kodulehel.

Lisalugemist vaktsiinide kohta leiab Para-Webi foorumist

Üheks peaesinejaks on märgitud David McCandless, kelle InformationIsBeautiful blogi mind kohe enesesse haaras. Tõesti tõesti, mees oskab lihtsate ent mõjusate elementidega ringi käia, ilmselgelt eelistades tüüpiliste joon- või tulpdiagrammidega kuvatavate graafikute asemel märksa innovatiivsemaid lahendusi. Igal juhul tõotab tulla huvitav seminar.

Kuupäev: 19. november 2010
Kellaeg: 13:00 – 17:00
Toimumiskoht: Kristliku Nelipühi Kiriku hoone (Tallinnas, Toompea 3).

Korraldaja: altex marketing
Sponsor: Adobe, Nordic Hotels
Toetajad: Velvet Creative Alliance, Art Directors Club Estonia

Ahjaa, lõppu paneks kirja ka selle, et miks just mina peaksin saama tasuta kutse? No esiteks seepärast, et ma olen ilus, tark ja osav, vast sobin sinna seltskonda. Küll aga oleks vahva kuulda tipptegijate arvamusi ja saada osa nende nägemusest digitaalse disaini suundadest ja tulevikust. Ma vähemalt loodan, et seda teemat ikka kajastatakse. Muidugi mõista saab sealt ka kuhjaga häid mõtteid, eeskujulikku näidismaterjali ning suurepäraseid võimalusi oma ekspertiisi laiendada. Kui ei saa, siis nõuan oma raha tagasi.

___________________________
Disclaimer: * tegelikult ei kasuta piraattarkvara. Ausõna.
pirnipildi koduks aga: http://www.eyedia.co.uk/images/29.jpg

Paljud ehk naeraksid, kui ütleksin, et Eestis on üks ilusaimaid ja väärtuslikemaid looduskooslusi üldse… no kui mitte maailmas, siis Euroopas kindlasti. Ent tegelikkuses see nii ongi ja seda on meile vahendanud ka Postimees. Nimelt loetleb Postimees üles kõik näitajad, mille poolest meie kodu on etem, kui teiste kodu. Mõned väljavõtted kirjutisest:

• 90% hiidrahnudest asub Eestis;
• meteoriidikraatrite esinemistiheduse poolest oleme maailmas konkurentsitult esikohal;
• ligi pool Eestist on kaetud metsaga, Lahemaa oma 72500 hektariga on Euroopa üks suurimaid kaitstavaid metsaalasid;
• rannaniite, loopealseid ja puisniite on meil samuti rohkem, kui üheski teises Euroopa riigis, samuti asub meil üks Euroopa suuremaid luhtasid – 4000 hektari suurune Kasari luht;
• teadaolevalt on Eestis esindatud üle 26000 liigi, samas nende arv võib küündida ka 40000ni, paljud liigid, mis mujal Euroopas on haruldaseks muutunud (hunt, karu, ilves) elavad meil üsna hästi.
• Eesti saared ja laiud on unikaalseimad linnuvaatuskohad Läänemerel, seetõttu ka rahvusvaheliselt hinnatud

Ilus artikkel. Paneb oma kodumaa üle uhkust tundma. Ent kas ka mõtlema? Kahtlen selles, pigem usun, et need, kes niikuinii uhkust tunnevad, tunnevad veelgi rohkem ja need kelle jaoks loodus on vaid üks vahend rikkuse saavutamiseks või prügist lahti saamiseks, no nende jaoks on see jutt kui hane selga vesi. Mis muudaks nende suhtumist? Kuidas kasvatada inimeses armastust oma ümbritseva vastu, kuidas tekitada kodu tunnet ka väljaspool oma põllupealse pappkarbi või paneelmaja seinu?

_______________
pildid on pärit siit: puhkaeestis