Vaatenurk maailma

Rabad ja sood on juba ammusest ajast olnud üks meie rahva lemmikpaiku. Olgu selleks siis põgenemine vaenlase eest või põgenemine linnamüra eest, tahtmine lihtsalt üksi olla. Rabalaukad on üheaegselt meelitavad ja kutsuvad, samas tundmatud ja ohtlikud. Oma muistenditest ja müütidest teame palju lugusi sellest, kuidas erinevatel viisidel küll näkid, küll virvatuled inimesi vesisesse hauda meelitasid, ent ometigi on raba koht, kus usutavasti igaüks meist tunneb ennast justkui koduselt, turvaliselt. Justkui kogu maailm jääks meie ümber seisma ning me saaksime olla täiesti üksi, kesk seda keskkonda, mis meie jaoks loodud.

Me oleme kõik loojad, tahame me seda enestele tunnistada või mitte. Loomisprotsess on inimhinge oskus kohaneda ja kohandada sedasama maailma, mille oleme kunagi ise valmis loonud. Iga loodu on pidevas muutumises ja transformeerub vastavalt sellele, millised on välised mõjutajad. Eneria voolab pidevalt ning kogu elu on aktiivses muutumisprotsessis kaasategev.

Nii nagu juba meie esivanemad omal ajal tähele panid, et kogu meie ilm on pooluseline, nii peaks ka meie seda mõistma. Nii nagu eksisteerib aktiivne liikumine, eksisteerib ka paigalseis. Kui ühes kohas energiad liiguvad, siis järelikult peaks nad kuskil ka seisma. Neid energiakogumeid vaadeldes on inimesed hakanud kutsuma voolavat energiat armastuseks, ehk elujõuks ning seisvat energiat vihaks (mis on hirmu tulemus). Viha, kui seisev energia, on meie kõigi sees ning meie kõigi kohus on toda seisvat energiat aktiveerida. Väestades ja seda energiat käima lükates me puhastume seesmiselt ja muundame oma viha millekski positiivseks – elujõuks. Täpselt sama protsess toimub igapäevaselt ka looduses…

Maa on olnud kõikide loodusrahvaste jaoks hingestatud. Nii nagu meie keha väljendab meie hinge tervist ja heaolu, väljendab Maa meie koduplaneedi hinge heaolu. Ning nii nagu meie kehas esineb seisva energia koldeid, esineb neid ka Maa omas. Rabad ja sood on aga kohad, kustkaudu too vihaenergia end ilmutab.

Ära arva, et see tingimata halb oleks – tasub meeles pidada, et ainus viis arenemiseks on läbi raskuste õppimine. Heaolu ei pane mõtlema, heaolu ei pane meid tegutsema. Ainult halb või see, mida oma meelte järgi halvaks peame. Rappa minnes me astume aga maailma, kus aktiveerub meis looja – meie sünnipärane oskus käivitada protsesse ja aktiveerida seismajäänut. Kes aktiveerib? Võibolla meie ise, meie hing, võibolla aga raba kui terviksüsteem, mis lükkab tööle protsessi, läbi mille puhastub nii meie koduplaneet kui ka meie ise, sest mida enam me kasutame oma kaasasündinud oskuseid, seda paremini saame kontakti oma tõelise minaga – oma hingeteadvusega.

Esoteerikud on ammustest aegadest rääkinud inimeste erinevatest kehadest, alustades füüsilisest kehast ning lõpetades eeterkehade ja muu sarnasega. Samas pole mitte keegi rääkinud mitte kunagi meie loojakehast. See on meie hingevalguse kuma läbi meie füüsilise keha, mida intensiivsemalt me lävime keskkonnaga, seda heledamaks too valgus muutub. Nõiad ja šamaanid ei näe rabas olles inimesi vaid säravaid valgusolendeid, sest meie loometöö muudab meid ingliteks. Ja ingliteks mitte kristlikus roosa mannavahu tähenduses ega ka mitte mingiks hanesulgedest tiibadega taevalikuks olendiks, vaid ingliks kui valgusolendiks, kelle abaluude piirkonnast väljuvad kaks energiakanalit, mis on otseühenduses meie tuuma, meie tegeliku Vaimuga.

Rabas on hea olla. Raba on üdini negatiivne oma olemuselt, ent oma mõjult on ta meile parim paik ilmas. Me vajame rabalaukaid ja rabateid, et leida iseennast, et aktiveerida endas looja. Ja raba vajab meid, sest ainult meie suudame päästa oma koduplaneeti.

Kaupo Kalda kutsus Okia blogis inimesi üles meie kodumaa nime (õigemini küll näo) määrimise lõpetamise aktsioonis kaasa lööma. Nimelt annab Google pildiotsing “Welcome to Estonia” küllaltki trööstitu pildi meie hetkeolukorrast välisilma suhtes. Iseenesest loodud aktsioon on lihtne – tuleb vaid leida kriitiline hulk inimesi, kes oma blogisse/kodulehele postitaks terve rea ilusaid Eesti pilte, paneks nende alt tagiks “Welcome to Estonia – märksõna” ning viitaks ka samas postituses teisele sarnastele lehekülgedele, mis osalevad aktsioonis. Sel juhul käib Google need lehed üle, indekseerib pildid vastavalt alt tagidele ning lisaboonusena kui satub kohe edasi teisele sarnase sisuga lehele (NB! mitte koopiale), tõstab see antud märksõna skoori Google silmis.

Mis siis muud kui – uurige kuidas on teised teinud ja tehke ise kah! Reklaamige antud aktsiooni Facebookis ja Twitteris, kui soovite, siis ka Orkutis. Saatke oma sõpradele ning tuttavatele mailid õpetusega, et ka nemad saaks kaasa lüüa.

Praeguseks hetkeks on aktsioonis osalejaist silma jäänud näiteks Jaak Nilson oma fotogaleriiga, Aarne Toompark oma maamaja tutvustamisega, Kristo fotoblogi, keegi Martin Bed24.eu lehelt ning roosa talveilm Kaupo Kalda enda fotoblogist. Kõige päevakohasema ülevaate saate aga siiski Okia blogist, üleskutse kommentaariumist.

Järgnev on minu panus (pildid otsitud Flickr pildipangast):

In english: please see www.visitestonia.com and Estonia @ Wikipedia.
Below you see some beautiful pictures from North-European country Estonia

Welcome to Estonia – witness the living history!

Welcome to Estonia – old cottage in Muhu island

Welcome to Estonia – mystical and beautiful bogs

Welcome to Estonia – rapidly envolving

Welcome to Estonia – snowy winters

Welcome to Estonia – seasonal nature at it’s beauty

Welcome to Estonia – crops, our food and bread

Welcome to Estonia – amazing parks with waterfalls

Kuigi looduse jaoks oli meie kokkulepitud aastavahetuse sündmus suht-koht savi, siis teatud mõjutusi need väikesed tüütud putukad, kes end püüdlikult inimesteks kutsuvad, loodusele siiski tekitavad. Ja meie vana aasta lõpetamise puhuks oli loodus end puhvi ajanud – ilusad suured ja valged lumehanged, vaikus ümberringi ning imelised päikeseloojangud käredas pakases. Selline oli 2009 aasta viimane päev. Pildid ei suuda edasi anda seda, mida inimsilm suudab näha…

Kõrkjad lumes

Kolm õde

Aasta viimane päike

Lumetaak

Kährikute majaurg

Loojangu eel

Kitse õhtusöömaaeg

Metsaveerel

Ööd on siin mustad

Pilved loojangu eel

Looduse raam

Külmunud vaikus

Ehatee

Üksik heinamaal

Kuused kuused

Muinasjutumaa

Muide, kas te teate, et eile algas Maahinguse kuu? Loodus on sel ajal püha, maahinguse päeval on kõik puud justkui hiiepuud. Aga selle päevani on veel aega kuigi näha on, et loodus valmistub oma pühi pidama.

Kui päike paistab, siis tuleb vanal pildimasinal tolm pealt puhuda ning jalad pargi poole liikuma panna. Ehk leiab ka midagi, mida ilusa ilmaga jäädvustada.

Taevas tantsis täna õhtul ning vaid viiv hiljem oli see tants kadunud igaveseks tuulde.

Fotod Tulihinge klõpsust.