Ametlik statistika – vaktsineerimine paneb haigestuma
Tegemist siis Terviseameti statistikaga, millest selgub, et lõviosa nakkushaiguste põdejaist on olnud vaktsineeritud. Nüüd küsimus kohalikele pseudoskeptikutele – mind on ajanud üks asi juba pikemat aega segadusse, nimelt see, kas siis ikkagi vaktsineerimine kaitseb üksikisikut või mitte. Kui ma väitsin, et ei kaitse, et kogu vaktsineerimise põhimõte on just massiefektis, siis sõimati mu nägu täis ja öeldi, et see on rumal jutt, loomulikult vaktsiin kaitseb üksikisikut.
Kui ma tõin näiteks selle statistika, siis väideti, et üksikisiku kaitse on lihtsalt tugevam, ent siiski haigestutakse, kui kriitiline miinimum vaktsineerimatuid on ületatud.
Ent ametlik statistika näitab, et enamus aastatel on üle 90% haigestunuid just need, kes on vaktsineeritud. Minu loogiline mõtlemine pole ehk kõige tugevam, ent kas see ei tähenda siis, et vaktsineerimata lapsed ka reaalselt haigestuvad VÄHEM? Parandage mind, kui eksin…
Ja veel üks tähelepanek – aastal 2005 oli läkaköha korralise vaktsineerimise katvus 97,1% (st. kõikidest tol aastal vaktsineerimisealistest lastest said 97,1% vaktsiini, st. 3 korda enne aastaseks saamist ja üks kord 2 aastasena). Järgmisel aastal, 2006 aastal, oli aga alla seitsme aastaste haigestunud laste hulgas kõige suurem protsent neid, kes olid saanud oma vaktsiini 6 kuud kuni aasta enne haigestumist. Seega haigestusid just need, kes olid möödunud aastal vaktsiini saanud. Kutsuge mind paranoikuks, kui tahate, ent selline on ametlik statistika ja igaüks saab sellega avalikult tutvuda.
Läkaköha:
2005 a. – Haigestunud laste arv Eestis 25, neist olid vaktsineeritud 24.
2006 a. – haigestunud laaste arv 49, neist vaktsineeritud 47
2007 a. – haigestunud lapsi 137, neist vaktsineeritud 116.
2008 a. – haigestunud laste vaktsineerimise andmeid Tervisekaitse ei avaldanud (võite ise arvata, miks). Kõikidest haigstunutest (täiskasvanud ja lapsed kokku) 68,9% olid vaktsineeritud.
Leetrid:
2007 – haigestumisjuhtumeid 1, laps leetrite vastu vaktsineeritud
2008 – 2009 haigestumisjuhtumeid ei ole.
Mumps:
2003 – 35 haigestunud, neist 20 vaktsineeritud
2005 – 29 haigestumist, neist 21 vaktsineeritud
2006 – 17 haigestumist, neist 13 vaktsineeritud
2007 – 18 haigestumist, neist 14 vaktsineeritud
2008 – 14 haigestumist, neist 11 vaktsineeritud
Punetised:
2006 – 5 haigestumist, neist vaktsineeritud 3
2007 – 10 haigestumist, neist 7 vaktsineeritud
2008 – 4 haigestumist, neist 2 vaktsineeritud, 1 vaktsineerimata, 1 kohta puuduvad andmed.
Hetkel tegemist copy-pastega Tarbija24 lugeja kommentaarist, ent kes tahab lähemalt uurida, siis statistika on kättesaadav Terviseameti kodulehel.
Lisalugemist vaktsiinide kohta leiab Para-Webi foorumist
Oh, et sa ka ei lõpeta juba…
Muidumeez
17. november, 2010 at 16:49
Mida ma ei lõpeta? Oma blogisse kirjutamist?
Celtic
17. november, 2010 at 17:57
Ei, blogimine on igaühe õigus. Lihtsalt võtta kätte, kiskuda kontekstist mõned faktid, vaatamata “suurt pilti” lihtsalt teatada, et vaktsineerimine on saatanast, vat sellest ma ei saa aru.
Ma usun, et Sa said aru küll, mis ma öelda tahtsin, aga kiusatus ennast kiusatuna näidata, see võttis võimust.
Muidumeez
18. november, 2010 at 13:15
Muidumeez – kontekstist väljarebimise mõtteks oli siiski näidata, et ka vaktsineeritud haigestuvad ning suhtarv on küllaltki suur. Olen kindel, et kui vaktsineerituid oleks vähem kogumassi poolest, siis oleks konkreetsete haigestunute juures vaktsineeritute suhtarv väiksem, ent valimik ei muutuks eriliselt.
Celtic
18. november, 2010 at 14:08
nii see on jah, vaktsiinifännid toetuvad faktidele, aga kui faktid nende vastu räägivad, siis on järelikult ebaolulised faktid (sic!). häma, raha, dogmatism.
tulihing
17. november, 2010 at 20:33
[...] http://vaatenurk.wordpress.com/2010/11/17/ametlik-statistika-vaktsineerimine-paneb-haigestuma/ [...]
Vat sulle vaktsiini… « crativeeb
17. november, 2010 at 22:39
Sinu väide käib ehk üldse ainult läkaköha kohta, kus enamikul aastatel on vahe pea olematu vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute kohta. Ehk keegi teine oskab kommenteerida.
Mumpsi ja punetiste puhul saab põhikooli haridusega inimene aru, et vaktsineerimine on kasulik. Kui vaktsineeritud on 95% inimestest ja haigestunutest on 75% vaktsineeritud siis see tähendab, et 5% mittevaktsineeritutest annab 25% haigestunuist.
Väga puust ette ja punaseks näide.
Miljoni inimese kohta on meil näiteks 12 nakatunut. Neist 9 on vaktsineeritud, 3 vaktsineerimata. Miljonist inimesest on vaktsineerituid 950000 ja vaktsineerimata 50000. See tähendab, et Vaktsineeritud inimesel on tõenäosus nakatuda 9/950000=0,00095% ja vaktsineerimata inimesel 3/50000=0,006%. See tähendab üle kuue korra suuremat riski mittevaktsineeritutele.
Andmed protsentuaalselt:
Läkaköha:
2005 a. – Vaktsineeritute osakaal haigestunud lastest 96%. Vaktsineeritud lapsi 97%
2006 a. – Vaktsineeritute osakaal haigestunud lastest 96% Vaktsineeritud lapsi 95%
2007 a. – Vaktsineeritute osakaal haigestunud lastest 85% Vaktsineeritud lapsi 95%
2008 a. – Kuna täiskasvanuid ei vaktsineerita ja vaktsiini toime pole eluaegne (5-10 aastat olenevalt vaktsiinist vist) siis ei saa kommenteerida
Mumps-Leetrid-Punetised vaktsineerituse tase peaks olema vähemalt 95%
Mumps:
2003 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 57%
2005 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 72%
2006 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 76%
2007 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 78%
2008 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 79%
Punetised:
2006 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 60%
2007 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 70%
2008 – Vaktsineeritute osakaal haigestunutest 50%-75%
Gorm
18. november, 2010 at 1:09
Matemaatiliselt võib 0.00095 ja 0.006 vahe olla 6 kordne ning sellega võid sa kuskil matemaatilise statistika kursusel hiilata, kuid päris elus võib sellise uurimuse kokku käkerdada ja minema visata või sellega ahju all puid põlema panna.
Päris elus on 0.00095 kaduvalt väike arv, samuti on 0.006 kaduvalt väike arv. Kahe kaduvalt väikese arvu suhtarv on kolmas arv, mis reaalselt mitte midagi ei näita.
Kokkuvõtte sinu arvutustest, mis üldse mingisugust väärtust omab on see, et mõlemal juhul on tõenäosus väga väike. Kogus moos. See, et vahe on 6x ei oma nii väikeste arvude juures mitte mingit tähendust. See on suurim probleem tänapäeva uurimuste juures. Vaadatakse numbreid aga sisusse ei süveneta.
P.S. Ma pole vaktsiinide pooldaja ega vastane, ma tahtsin lihtsalt näidata, et see arvutus ei kõlba mitte kuhugi.
Tom
21. veebruar, 2012 at 10:33
to Gorm: ehk siis 50:60 praegu paljudel juhtudel. kas oled või pole vaksineeritud – haigestud sama moodi.
paljudel puhkudel on laps vaktsineerimise tulemusel kaitstud alles siis kui kõige suurem oht on möödas – seega kõige suurema ohu ajal ta ikka veel pole kaitstud..
BC
18. november, 2010 at 1:43
Loeme uuesti seda puust ette ja punaseks osa, eksole:
Miljoni inimese kohta on meil näiteks 12 nakatunut. Neist 9 on vaktsineeritud, 3 vaktsineerimata. Miljonist inimesest on vaktsineerituid 950000 ja vaktsineerimata 50000. See tähendab, et Vaktsineeritud inimesel on tõenäosus nakatuda 9/950000=0,00095% ja vaktsineerimata inimesel 3/50000=0,006%. See tähendab üle kuue korra suuremat riski mittevaktsineeritutele.
Gorm
18. november, 2010 at 3:19
nagu ma ütlesin tõenäosus on 0,00midagi mõlemal juhul.
BC
18. november, 2010 at 10:06
VAhet pole mis on haigestumiste osakaal kummaski grupis. Makrotasandilt vaadates, kui poleks vaktsineerituid, oleks haigestumiste protsent mitte 0,006 vaid näiteks 3,0.
Vaktsineerimise vastased võiksid minna kas arstiteaduskonda õppima, või külastama lastehaigla intensiivi. Neid lugusid küll ja küll kus lapsed on surnud alates gripist kuni läkaköhani. Arhiivipiltidelt näha ka nüüdseks tänu vaktsiinidele kadunud nakkushaigustesse surnud, moondunud lapsed (aga ka täiskasvanud).
Vaktsineerimisvastastele tuleks näidata graafiliselt (koolnuid) mida üks või teine nakkushhaigus võib põhjustada, ning sinna kõrvale ka statistika (et kui ntx aastal 1950 oli eestis haiguse x juhtumeid 30 000 juhtu aastas, siis peale vaktsineerimise alustamist vähened nende arv näiteks 5 aastaga, 150 juhuni aastas. selliseid näiteid võib tuua pea iga vaktsiinvälditava haiguse kohta.
Palju edu.
fsdfds
18. november, 2010 at 12:21
fsdfds
sinu arusaam, nagu vaktsineerimisvastased ei oleks kursis haiguse kulgemise ja tagajärgedega on OI kui valed! Suur enamus vaktsineerimisvastastest omavad kogemusi, halbu kogemusi ja on seepärast eriti hoolikad sellistes küsimustes, mitte ei arutle selliseid teemasid lihtsalt hommikukohvi kõrvale.
tulihing
18. november, 2010 at 13:08
Oot, aga ma ei näe siin kuidagi seda, et tegemist oleks põhjusliku seosega. Kuidas on muude faktoritega?
Oudekki
18. november, 2010 at 13:17
Vaktsineerimisvastased ei oska riske hinnata. Kui juba nii väikeste absoluutarvude puhul on mumpsi ja punetiste puhul vaktsineerimise kasulikkus suhteliselt näha, siis ei ole ju mingit mõtet testida vaktsiinivastaste hüpoteesi suurema hulga mittevabatahtlike laste peal.
Meil on ju ajaloolised andmed olemas. Sealt on selgelt näha, et pärast vaktsineerimise algust haigestumiste arv vähenes drastiliselt. Kuidas vaktsiinieitajad seda haigestumuse langust selgitavad?
On ju üsna selge, et kui vaktsiinieitajate tõttu üldine vaktsineerituse tase langeb, suureneb haigestumus ka vaktsineeritud laste hulgas. Vaktsiinid ei ole 100% toimega. Üldine madal haigusjuhtumite arv on vaktsineerimise oluline komponent! Ma ei saa aru, kuidas vaktsiinieitajad sellest aru ei saa.
Oma last mittevaktsineerides, põhjendades seda väga väikeste riskidega kõrvalmõjudega, suurendavad vaktsiinivastased täiesti asjassepuutumatute laste haigestumist kordades.
Igapäevasem näide on selline. Kortermajas otsustab üks korteriomanik, et soojas toas elamine on ebaloomulik. See põhjustab asjatuid riske nina limaskestadele ja ennemuiste sai elatud ilma keskkütteta. Eemaldab oma korteri aknaklaasid ja laseb miinustemperatuuri tuppa. Radikad külmuvad lõhki ja kogu maja elanikud võivad loomulikku temperatuuri nautida, sest kogu maja küttesüsteem on rikutud.
Vaktsiinieitamine on otseselt süütutele inimestele kannatuste tekitamine.
Tavaline Inimene
25. november, 2010 at 11:25
http://www.thinktwice.com/Images/gsb.pdf
http://www.sciencebasedmedicine.org/
http://www.thinktwice.com/s_neuro.htm
http://www.thinktwice.com/s_immuno.htm
Supermarketite eesmärk pole hävitada väike ettevõtlust vaid tagada võimalikult suur kasum.
Dexter
26. november, 2010 at 2:28
antud artikli statistikat vaadates ning gormi väidet kõrvutades, tekkis küsimus, palju eestis on teatud vanusegrupis vaktsineeritud ja vaktsineerimata lapsi/täiskasvanuud. ma siiski sügavalt kahtlen, et meil on 95% vaktsineerituid. tuues näiteks, et vaktsineeritud on kindlas vanusegrupis näiteks pooled, on suurem tõenäosus haigestuda siiski vaktsineeritutel.
erik
27. november, 2010 at 9:26
ˇEestis on aastakümneid (1960ndatest) vaktsineerimistega hõlmatus olnud vähemalt 90%.
anni
1. märts, 2012 at 19:21
Lihtne küsimus vastastele. Teie last hammustab marutaudis koer. On üks võimalus minna ja lasta süstida marutaudivastast vaktsiini, teine võimalus on 100% kindlusega lasta lapsel marutaudi surra. Kas ka siis jäävad lapsevanemad kindlaks oma põhimõtetele või on see vaktsineerimisvastaste meelekindlus nagu tuulelipul?
Mees
21. veebruar, 2012 at 20:46
http://www.vanglaplaneet.ee/murgid.php Säh, võtke, siin on Teile faktid.
Lauri
22. veebruar, 2012 at 22:33
[...] Lihtsalt pisut statistikat: http://vaatenurk.wordpress.com/2010/11/17/ametlik-statistika-vaktsineerimine-paneb-haigestuma/ [...]
Vaktsineerimisest « My [mai] blog
29. veebruar, 2012 at 10:50
[...] Ametlik statistika – vaktsineerimine paneb haigestuma Celtic kohtus numbritega ja need ajasid ta segadusse. Kui kellelgi meist on soovi asja asjalikul moel ja korrektselt üle seletada, siis oleksin mina ja tuhanded teised tõe otsijad tänulikud. [...]
skeptik.ee » Märtsi planeetide seis ja leiud ajakirjandusest
1. märts, 2012 at 17:50
Vea seletavad kenasti lahti Toomas & Marit: http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2012/03/05/sissejuhatus-statistika-vaartolgendustesse-miks-enamik-haigestunutest-on-vaktsineeritud/
dig
5. märts, 2012 at 23:04