Vaatenurk maailma

Kui sõita elektrirongiga Aegviidu suunal, siis paar minutit peale Kehrat teeb rong uksed lahti Lahinguväljal. Rongibrošüürist tuttav Vikipalu on nüüd uhke nimega töllusõpru ootamas. Üks korralik Metsakutsu peab ju ikka korra elus vähemalt lahinguväljal käima, et siis täiest kõrist, rusikat vibutades, taeva poole oma sõjahüüd kostma saata – Lahinguväljal näeme, raisk!
Read the rest of this entry »

Üsnagi, peaks mainima.

Peagi on tulemas eurovolikogu valimised, milles suurte erakondade kõrval on esindatud ka üksikkandidaadid, kelledest kõikse rohkem tähelepanu on pööratud Indrek Tarandile.
Miks siis nii? Eks ole siin oma osa heal promol, vastutulelikul Eesti Ringhäälingul ning kindlasti ka paras annus eht-eestlaslikku lollust. Ärge saage minust valesti aru – mu rahvuskaaslased on toredad ja targad, ent kui asi läheb poliitikaks, siis on mõistus peast kui pühitud ning otsuste tegemise ajaks jäetakse aju ja loogiline mõtlemine koju.

Täna avaldas Tarand venekeelses meedias fakti, mida mitte ükski teine allikas ei ole sutnud seni tõestada – Tarandi poolt on 15% valijaist. Võib tunduda ju blufina, ent vaadates neid kommentaare, mis järgnesid, jääb üle vaid nõutult kukalt kratsida…

Enamus inimesi, kes lähevad valima valivadki Tarandi ning seda mitte seetõttu, et viimane mingi vägev poliitik oleks või et tema mõtted jubedalt peale läheksid, ei teda valitakse vaid seetõttu, et erakondade valimisest on siiber. Mina igal juhul olen sellise avalduse peale nõutu. Kas siis tõesti pole sinu häälel muud tähtsust kui vaid lihtlabane ärapanemine, mille käigus sa ei vaata kah kellele oma hääle kingid? Tarand võib ju intelligentne olla, ent see ei tee temast veel head valikut europarlamenti. Tema vastused näiteks Postimehe küsimustele on enam kui keerutavad – need on suisa demagoogilised. Mul on häbi seda tunnistada, aga isegi Klenski vastused olid normaalsemad ja loogilisemad, kui Tarandil.

Miks on minu rahvuskaaslased lollid ja tegutsevad pidevalt mõtlematult? Kas sellest on vähe, et reformijobud etteotsa valisite emotsioonide ajel, nüüd tahate järgmise lollusega hakkama saada?

Uurisin natukene statistikat ning avastasin huvitavaid faktoide, mida nüüd silmade särades lahkelt maailmaga jagan:

1. Praeguseks hetkek on blogi külastanud 4981 inimest.
2. Kõige aktiivsem päev blogi elus on olnud 19. jaanuar 490 külalisega.
3. Blog.tr.ee lehel top100 on minu blogi asukoht ilus 33
4. Viimatised otsisõnad, mis on inimesi minu blogini juhatanud, on aga enam kui kummalised: alexander rybak on homo; põhiseaduse globaliseerumine; ütlused naistest; piima liha koos süüa; mees lasteaiakasvataja; umbluu kutsekoda; jõulud ja religioon; üks tore mõte; müüdid maailmast.

Kas keegi enda otsingu ära tundis?

Selle aasta suur lemmik paljudele Eurovisioonilavadel on Norra, keda esindab Alexander Rybak omaloodud lauluga “Fairytale”

Mõtlesin minagi kuulata ära selle laulu ja vaadata, mille poolest siis on tegemist lemmikuga nii paljudele erinevatele inimestele.

Jättis külmaks.

Siis kuulasin uuesti sest midagi jäi kummitama. Ja uuesti. Ja uuesti. Ja avastasin oma üllatuseks, et lugu on täpselt selline nagu ta oma pealkirjas väidab – muinasjutt.

Lugu, mis loob muinasjuttu iseendas, laul mida kuulates kangastub silme ette muinasjutuline maailm, mis ei põhine fantaasiapiltidel kunagi kuuldud muinasjuttudest vaid sõna otseses mõttes LOOB uut maailma, uut lugu, uut muinasjuttu.

Kui jätame kõrvale kõik selle, kuidas naisisikud õhkavad laulja sarmikuse peale, kuidas noored neiud kõik Norrasse soovivad äkki minna ja muud sellised puhtalt esitusel põhinevad arusaamad loo olemusest, siis saamegi kätte muinasjutuloo tuuma – viia meid tagasi aega, mida nii paljud on kas tahtlikult või tahtmatult unustanud – aeg, mil igapäevane elu vürtsitati müstika ja salapäraga, et pärandada tulevastele sugupõlvedele midagi ilusat – muinasjutud.

Kohalikud geiaktivistid, eesotsas geinoore (vat kui huvitav väljend) Ago Pressiga rajavad Tartusse homobaari, mille kohta on sealsed nahkpead juba maininud, et ega selle baari külastajad ei saa peksa ainult skinnide käest, vaid neid ootab ka iga korraliku Tartu mehe rusikas.

Mis iseenesest on paha, sest vägivald ei ole kunagi hea. Ent samas – kui ikka inimene on loll nagu lauajalg ja hambad ristis ajab oma joru edasi hooliata sellest, et pidevalt kummuli lüüakse, siis jääb üle vaid konstateerida – loll peabki peksa saama. Asi pole mitte selles, et homo on homo ja neid pekstakse seetõttu. Ei peksta ühti. Peksa saavad nad seepärast, et nagu ühele korralikule trendipedele kohaselt peavad nad eputama oma maailmavaatega. Oleks minu teha, annaks peksa ka pappidele, kes kantsliga ei piirdu, vaid tänavale lapsi pöörama tulevad, oma musta kuue koolimaja ukse vahele torkavad või siis muul moel avalikku ellu sisse tungivad.

Tolerantsus on ilus asi, ent see saab kehtida vaid niikaua kuni osapoolte vahel on üksteise vastu austus ja piiride tunnetamine. Ei ole olemas ühepoolset austust, me ei pea toleeerima inimesi, kelle sõnad räägivad üht, kuid teod teevad teist. Kui oled homo, siis ole homo, kui oled kristlane siis ole kristlane aga kui muutud geiaktivistiks või kirikuaktivistiks(?) siis ära loodagi, et sinusse suhtutakse kui võrdsesse.

Muide, kas te teate, et eile algas Maahinguse kuu? Loodus on sel ajal püha, maahinguse päeval on kõik puud justkui hiiepuud. Aga selle päevani on veel aega kuigi näha on, et loodus valmistub oma pühi pidama.